Karjäärinõustamine pole tudengite hulgas levinud Marii Malinen, Hanna Maarja Safronova, Jaak Timberg Karjäärinõustamine pole tudengite hulgas levinud Jaak Timberg Kirjandus http://uudised.err.ee/index.php?06253269 http://www.ec.ut.ee/et/uudised/valmis- karjaariteenuste-susteemi-uuring Sissejuhatus · Tekst 1 · Tekst 2 3. Sissejuhatus (räägib Marii, aga samas on slaidil juba skeem- võiks teha excelis need skeemid ja siis powerpointi panna) · Töövahenduskeskkonnas enim kuulutusi IT-vallas · Tudengi kohustus on hoida ennast asjadega kursis · Teenuse vähene reklaam Pealkiri T5. Skeemid erinevate ülikoolide kohta · Tekst 2
Miks on kalal "kalalõhn" Urmas Niklus Eesti Maaülikool Kalakasvatus I kursus Juhendaja-Avo Karus Kalade lõhn. Sõltub: Kala liigist. Kaua on kala olnud õhu käest. Kuidas on kala töödeldud. Kas kalal on füüsilisi vigastusi. Esijalgne lõhn. Kalal pole tegelikult lõhna hetkel, kui ta veest välja võtta. Veekogu lõhn, kust on kala püütud. Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism ...
Diabeetiline autonoomne neuropaatia Jaak Timberg Tartu, 2010 Sissejuhatus · Vormid - Subkliiniline - Krooniline perifeerne sensomotoorne neuropaatia - Fokaalsed neuropaatiad - Autonoomne neuropaatia · Põhjustatud peente närvikiudude kahjustusest · Autonoomse NS düsfunktsioon · Raskemaid häireid esineb kuni 14%-l diabeediga patsientidest Riskitegurid · Korreleerub diabeedi kestuse ja glükoosi taseme kontrolliga · Riskifaktorid - kõrge KMI - suitsetamine - kardiovaskulaarhaigused - kõrgenenud TG
Jaak Timberg Tartu Ülikool KELA 1. kursus II seminar: Estofiilid ja äratajad erinevad motiivid, erinevad vahendid? Kui küsida mõnelt Tasku Moe- ja Vabaajakeskust külastavalt isikult, kes on estofiil, võime saada nii mõne väga üllatava kui kindlasti ka tavapärasema vastuse osaliseks. Näiteks Eesti
Epicondylitis lateralis ehk tennisisti küünarliiges Jaak Timberg Epicondylitis lateralis Extensor carpi radialis brevis stabiliseerib rannet kui käsi on küünarliigesest sirutatud. Etioloogia Epidemioloogia Tennise, lauatennise, sulgpalli harrastajad Maalrid, torumehed, puusepad, automehhaanikud, kokad, lihunikud 30-50 a Teadmata põhjusel Enamasti ei eelne traumat 1-3 %, N=M Sümptomid Valu küünarliigese välimisel küljel Alguses mõõdukas, tugevneb nädalate, kuude jooksul Valu tugeveb küünarvarre kasutamisel
Norra hariduskorralduslik süsteem Pedagoogika alused Ene Põldaru, Helen Leikmaa, Jaak Timberg Tartu 2011 Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed
Jaak Timberg Tartu, 2011 Rhabdoviirus Sugukond: Rhabdoviridae Perekond: Lyssaviridae Ümbrisega üheahelaline RNA viirus 7 serotüüpi, Euroopas sagedaseim 1. serotüüp Epidemioloogia Zonoos Urbaanse marutaudi korral on 90% nakkusallikaks koerad ja kassid. Metsamarutaudi korral rebased ja kährikkoerad (70%) Ülekanne: Haigete loomade süljega (hammustus, lakkumine) Kornea transplantatsioon, organtransplantatsioon, aerosoolide sissehingamine Marutõbi Eestis 2003 aastal tuvastati 814 marutaudi surnud looma metsloomade suukaudse vaktsineerimise programm 2009. aastal registreeriti kolm marutaudi juhtu loomadel ( kolm rebast) 2009 aastal registreeriti 2332 loomahammustust 2008. aastal vajas kaitssüste 577 inimest, kolm neist said lisaks immunoglobuliini 1986. aastal suri 10aastane tüdruk Kliinik 1. Inkubatsiooni periood 14-60 päeva ( 10 päeva - 20 aastat) 2. Prodromaal...
Peritoniit Ettekanne aines Üld- ja abdominaalkirurgia Jaak Timberg Stud med IV Tartu, 2010 Peritoniit Difuusne või lokaliseeritud kõhukelme põletik Klassifikatsioon Primaarne - puudub kõhuõõne organi haigus Sekundaarne - põletik, mis tingitud kõhuõõne organi kahjustusest - põletik - perforatsioon, vigastus - vereringehäire Tekitajad Enamasti polümikroobne: > 1 aeroobi > 2 anaeroobi Magu ja duoneenum steriilsed või vähe Gram+ baktereid
Juustega kaetud peanaha dermatofüütia (dermatophytia seu tinea capitis/capillitii) Jaak Timberg Tartu,2011 Epidemioloogia Sagedamini haigestuvad lapsed Täiskasvanutel võib olla iselimiteeruv Euroopas kasvav probleem immigratsiooni tõttu Aafrika riikidest Iirimaa andmetel moodustasid peanaha dermatofüütiasse haigestunutest 85% Aafrika päritoluga lapsed Tekitajad Microsporum canis - Eestis (Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Vahemere-äärsed maad) Trichophyton tonsurans, T. soudanence ja Microsporum audouinii - Inglismaa ja Prantsusmaa Mõned liigid (M. audouinii, T
Portaalhüpertensioon Jaak Timberg 2011 Portaalhüpertensiooni klassifikatsioon · Prehepaatiline - portaalveenitromboos - põrnaveenitromboos - massiivne splenomegaalia · Hepaatiline 95% 1. Presinusoidaalne - skistosomiaas - kongenitaalne maksafibroos 2. Sinusoidaalne - tsirroos - alkohoolne hepatiit 3. Postsinusoidaalne - venoklusiivne sündroom · Posthepaatiline - Budd-Chiari sündrom - Alumise õõnesveeni võrgustikud - Kardiaalsed põhjused Restriktiivne kardiomüopaatia Konstriktiivne perikardiit Parema südamepoole puudulikus Portaalhüpertensiooni tüsistused · Gastroösofageaalsed vaariksid · Splenomegaalia · Astsiit · Hepaatiline entsefalopaatia · Spontaanne bakteriaalne peritoniit · Hepatorenaalne sündroom · Hepatotsellulaarne kartsinoom Splenomegaalia ja hüpersple...
Süsteemne erütematoosne luupus Luupusnefriit Jaak Timberg Tartu, 2011 Süsteemne erütematoosne luupus · Autoimmuunne silelihaskoehaigus · Krooniline elukvaliteeti kahjustav haigus · Nahk, liigesed, kardiovaskulaarsüsteemis, neerud kopsudes, KNS, maks · N:M 9:1 · Fertiilne iga ( 15 44) · Aasia, Aafrika päritolu · Geneetiline taust (1q23-24) · Antikehad ANA, anti-dsDNA, anti-Sm jt Etioloogia · UV-kiirgus · Ravimid · EBV · Häired rakkude apoptoosis
galligraafia 17) pensjonär, pensionär 18) süzee, süzee 19) aksent, aktsent 20) potentsiaalne, potensiaalne 21) ülesse, üles 22) kirjablokk, kirjaplokk Kirjutage lühendiga: näiteks nt, nii-öelda n-ö, enne Kristuse sündi eKr, esmaspäev E , linn l, Mida tähendavad sõnad: diletant - asjaarmastaja, dissertant doktoritöö kaitsja, dissident teisitimõtleja. 1 neli neljas nelja neljanda nelja neljandat 2 JT, J. T. J. Timberg 3 Kaashäälikuühendis on kõik häälikud ühekordselt. Näiteks kärbes. Erandid: liitsõnad (nt plekktoos); gi ja ki liitumine (nt kasski).
Ärritus- e lihtne kontaktdermatiit (dermatitis irritans ex contactu) Jaak Timberg Ärritus e lihtne kontaktdermatiit on naha normaalne füsioloogiline reaktsioon vastusena keemiliste, füüsikaliste, mehhaaniliste ja bioloogiliste tegurite toimele. Nõrgad ärritajad: seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi, taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru); toiduained (kalad, krevetilised, liha) Nõrgad ärritajad seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru)
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Vanuriiga ja selles toimuvad muutused Koostas: Johan Tõugjas Klass: 9.c Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2014 Sisukord 1.1 Elukaar.......................................................................................................... 3 1.2 Vanuriiga üldiselt........................................................................................... 4 2.1 Eakas............................................................................................................. 4 2.2 Pikaealisus..................................................................................................... 5 3.1 Lihased, luukude ja liigesed....................................................
Õppevara analüüs Jaak Timberg Eripedagoogika Pedagoogika alused 2011 Sissejuhatus Õpik: "Bioloogia 8. klassile, I osa" Autorid: M. Toom, U. Kokassaar ja M. Martin Analüüsi teema: "Seened looduses ja inimese elus" (õpikus lk 64-71) Materjali olulisus Peatükis esitatud materjal võimaldab õpilasel omandada tulevasteks õpinguteks vajalikud teadmised seentest. 1. Näide: Looduses on seened surnud puude lagundajatena kasulikud. (lk 68) Materjali olulisus Annab teadmised seentest, mis võivad päästa õpilase surmast seenemürgituse läbi. 2. Näide: Üks surmavalt mürgine seen on valge kärbseseen, keda on lihtne segi ajada sampinjonidega. (lk 67) Saadud teadmisi võimalik kasutada ka väljaspool kooli neist on reaalselt kasu. 3. Näide: Seenhaigusi põhjustavate seente eoseid on näiteks ...
Jaak Timberg Tartu Ülikool KELA 1. kursus Miks arendab liikumisõpetus sotsiaalseid oskuseid? Võib öelda, et liikumisõpetus on vaid osa kasvatus- ja õppetegevusest. Lihtsustatult või kergelt idealiseerides (vaatenurga küsimus) on liikumisõpetuse eesmärgiks võtta inimene ja teha ta paremaks
Varizella zoster Jaak Timberg Stud med V Varicella zoster Kuulub herpesviiruste alagruppi Primaarinfektsioon tuulerõuged Sekundaarinfektsioon vöötohatis Üldisel kergekujuline infektsioon Täiskasvanutel tüsistusteks pneumoonia, hepatiit, nefriit, meningoentsefaliit Suremus lastel 2:100000 täiskasvanutel 30:100000 Riskigrupid Immunosupressioon Immuunpuudulikkus Raseduse I trimester 1% juhtudest võib põhjustada lastel kaasasündinud varicellasündroomi kesknärvisüsteemi kahjustus silmade kahjustus jäsemete hüpoplaasia Tuulerõugete epidemioloogia Piisknakkus Äärmiselt nakkav Haige nakkusohtlik 2 päeva enne ja 5 päeva pärast lööbimist 9095% inimestest on 15. eluaastaks tuulerõugeid põdenud Puhangud kevaditi lastesõimedes ja lasteaedades Patogenees Lööbimise järgselt IgM, IgA ja IgGantikehade produktsioon Ak tiiter kõrgeim 23. nädalal Püsiv immuunsus Viirus persisteerub latentselt seljaaju närviganglion...
Tsöliaakia Jaak Timberg Ravi · Range gluteenivaba dieet elu lõpuni · Prognoos paranemisele on seda kiirem, mida varasemas staadiumis haigus diagnoositi ja mida rangem on gluteenivaba dieet · Gluteeni sisaldavad nisu, rukis, oder ja kaer · "peidetud gluteen" · Gluteenivabad: riis, hirss, tatar ja mais · Tüüpilise tsöliaakia puhul taanduvad vaevused ja sümptomid juba mõne nädala jooksul · > 90% patsientidest gluteenivaba dieedi järgimise korral paraneb peensoole limaskest täielikult 1- 2 aasta jooksul Teraviljad Lubatud keelatud · Mais, tatar, tatrajahu, · Nisu (nisuliigid: spelta, durum, · makaronid, graham, triticale, kuskuss), · hirss, riis, riisinuudlid, · rukki-, odra- ja · popkorn, riisileivad, · kaerasisaldusega leiva ja · gluteenivabast · saiatooted, ...
Ettekanne artkili põhjal: Ethical self-evidence and the principle of proportionality: Two fundamental ehical principles aplied to a psychiatric case report Tartu, 2012 Jaak Timberg Deontoloogia · eetika ning eetilise käitumise aluseks on printsiibid, mis arvatakse olevat universaalsed ja absoluutsed · mis on hea (õige) ja mis on halb (vale) · käskiva ning kategoorilise iseloomuga · hindab tegevuse eetilisust selle alusel, kuivõrd peetakse kinni ,,universaalsetest" ja ,,absoluutsetest" reeglitest Deontoloogia puudused · igal ühiskonnal on oma eripära ning sellest tulenevalt ei saa olla võimalik leida ,,absoluutseid" norme ·
Skisofreenia diagnostika Jaak Timberg Tartu, 2012 Diagnostilised meetodid Psühhiaatriline intervjuu Vaatlus-jälgimine Andmed lähedastelt, suunavalt arstilt, teistelt isikutelt; varasemad sissekanded ravidokumentidesse; Muud uuringud somaatilise seisundi/patoloogia hindamiseks Psüühilise seisundi hindamine Diagnostika Kuuajalise või pikema perioodi vältel peab enamiku aja jooksul avalduma: vähemalt 1 "esimese järgu" sümptom (nõrgemalt väljendunult kaks või rohkem) Vähemalt 2 "teise järgu" sümptomit < 1 kuu sümptomid äge skisofreeniasarnane psühhootiline häire Ei arvestata prodromaalperioodi sümptomite kestust "Esimese järgu" sümptomid (a) mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; (b) luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; (c) kuulmishallutsinats...
Alajäseme kriitiline krooniline isheemia Ettekanne aines Veresoonte kirurgia Jaak Timberg Tartu, 2010 Alajäseme kriitiline krooniline isheemia Üle kahe nädala kestnud rahuolekuvalu, mis eeldab korrapärast valuravi või haavand või lokaalne nekroosikolle ja vererõhk hüppeliigese piirkonnas < 50 mmHg või suurvarba piirkonnas <30 mmHg. Alajäseme isheemia Fontaine klassifikatsioon : I - sümptomiteta II - klaudikatsioon III - rahuolekuvalu IV - Koekahjustus: alajäseme kriitiline krooniline a
Peptilise haavandi tüsistused Ettekanne aines Üld ja abdominaalkirurgia Jaak Timberg Peptiline haavand Mao- ja duodeenumihaavand Soolhape Helicobacter pylori NSAID Erosioon äge limaskesta pindmine defekt, mis ei läbi tunica muscularis mucosat Haavand sügavam, limaskesta lihaslestet läbiv defekt. - Krooniline protsess, mida piirab põletikuline reaktsioon ja sidekoeline moodustis. Lokalisatsioon Maohaavand Anguluse pk Antrumi prepüloorne osa tüüpiline Püloruse rõngas Suure kõveriku pk vb pahaloomuline protsess
Tartu Ülikool Haridusteaduste instituut Punamütsike ja Tuhkatriinu Raamatute võrdlus aines väikelastekirjandus Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2012 "Punamütsike" Tekst: Marie Duval Egmont Estonia, 2001 Punamütsike viib vanaemale saiakesi ja võid. Vanaema elab väikeses majas küla alguses. Olles vanaema juures pakkus Punamütsike, et teeb vanaemale (hundile) rohuteed. Peale seiklust saatis jahimees Punamütsikese tagasi tema kodukülla. Loo lõpus ütleb kütt Punamütsikesele: "Aga sina Punamütsike, ära tule enam kunagi vanaema juurde läbi metsa ja ära räägi võõrastega."
Kirjaoskuse arengust Euroopas Ettekanne õppeaines Pedagoogika alused Jaak Timberg Tartu, 2011 Sissejuhatus Ettekanne annab ülevaate järgnevatest teemadest: Mis on kirjaoskus? Kirjaoskuse ajaloo uurimine Kirjaoskuse areng Euroopas Mis on kirjaoskus? Kirjaoskuse all peetakse enamasti silmas oskust kirjutada ja lugeda. Mõiste, mida tähendab kirjaoskus, on ajaloo käigus märkimisväärselt muutunud. Kirjaoskuse definitsioon tänapäeval
Laua- ja joogietikett ning käitumine restoranis Jaak Timberg Sissejuhatus · Millest tunnis räägime · Millest tunnis ei räägi Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? - Mees laseb kõik naised sisse Restorani sisenemine · Esimesena siseneb mees · Hoiab naisele ust lahti · Kui on mitu naist? - Mees laseb kõik naised sisse · Kui on mitu meest ja naist? Restorani sisenemine
Tartu Ülikool Haridusteaduste instituut 10 võimalust, kuidas tegevusi integreerida teiste valdkondadega/ 5 võimalust teatmekirjandust lasteni viia Kodune töö aines lapsekesksed tegevused ja mäng Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2012 10 võimalust, kuidas tegevusi integreerida teiste valdkondadega 1. Kunstis puhul oleks võimalik välja lõigata värvilisest paberist erinevaid looma kehaosi (pea, jalad, saba) ja need omavahel kokku kleepida. Kasutada saaks nii paberit kui ka pehmemat pappi. 2. Kõne/keele ja looduse integreerimise jaoks võib printida või äärmisel juhul joonistada teatud loomad pildid, millele omakorda kirjutada juurde nimed (mitmus ja ainsus)
Haiglaravi korraldus Eestis ja haiglate liigid Ettekanne aines Tervishoiukorraldus ja tervishoiuökonoomika Jaak Timberg 2012 Haigla1 Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus Sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus Tegevusalaks eriarstiabi, kiirabi ja sotsiaalteenuste osutamine, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamine ning täisvere ja verekomponentide tootmine. Haigla juhtimine 5 Enamik haiglaid on riigi, kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike juriidiliste isikute omandis
Jaak Timberg TUNNIKONSPEKT kursuses "Käitumine ja etikett" Tunni teema Lauaetikett, joogietikett ja käitumine restoranis Tunni eesmärk Tunni eesmärgiks on anda ülevaade sellest, kuidas käituda restoranis, üldiseid teadmisi lauaetiketist ja joogietiketist. Loeng on gümnaasiumi õpilastele või üliõpilastele. Meetodid Loeng, powerpoint esitlus, ülesanded, arutelu. Vahendid Powerpoint, paberlipikutel ülesanded. Ülesanded õpilastele
näiteks.. 9. Keeles ja kõnes võib lastele rääkida loomadest muinasjutte või luuletusi. 10. Keeles ja kõnes võib lastel paluda endal välja mõelda luuletus mõnest loomast. TEGEVUSE KONSPEKT TEGEVUSE TEEMA: Linnud ja puud sügisel TEGEVUSE VALDKOND: Mina ja keskkond TEGEVUS: Vaatlemine ja uurimine ja käeline tegevus LASTE VANUS: 5 kuni 7 aastat KOOSTAJA: Jaak Timberg KUUPÄEV või KUU: 01.09 - ... (lähtuda kindlasti ka sellest, mis ilm väljas on). AEG: umbes 30 minutit EESMÄRK: Tutvustada õpilasele sügist, Eestis elavaid linde, puid ja vaatlemist, oma järjekorda oodata, käelist osavust. Natuke mainida ka teisi aastaaegu. EELDUSED: Laps peaks oskama plasteliinist voolida. MÄRKUSED: toimub rühma ruumis, ettevalmistusel veenduda, et oleks alused, kuhu saab pärast voolitud asjad
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut ARSTI TÖÖERGONOOMIA, MÕJU TERVISELE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2010 SISUKORD Referaat keskkonna- ja töötervishoius.................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3
mis on tingitud miinimumini, määratud ravimeid magab ärevusest ja unehäireid ei teki -vajadusel arsti hirmust mis ettekirjutusel väljendub manusta unerohtu magamajäämise raskusena ALLIKALOEND Aumees K., (2010). Eesnäärmehaiguste omavahelised seosed ja ühised riskitegurid. Eesti Arst, 2010; 89(12):818-824 K. Ausmees, M. Zarkovski, G. Timberg, et al. Prevalence of inflammatory prostatitis in ageing male with lower urinary tract symptoms. Eur Urol 2009;8:5856. Collins MM, Meigs JB, Barry MJ, et al. Prevalence and correlates of prostatitis in the health professionals followup study cohort. J Urol 2002;167:13636. Daniels NA, Ewing SK, Zmuda JM, et al. Correlates and prevalence of prostatitis in a large community-based cohort of older men. Urol 2005;66:96470. Di Silverio F, Gentile V, De Matteis A, et al
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
