I maailmasõja eelne ja järgne periood (0)

• Iseloomusta suurriike 20. sajandi algul
  

Inglismaa
Prantsusmaa
Saksamaa
USA
Riigikord
Parlamentaarne monarhia
Demokraatlik vabariik
Keisririik
Vabariik
Majandus
Tugev laevastik, kalevi tootmine, suured kolooniad
Veini- ja siiditootmine
90% maailma värvitoodangust, terasetööstus, metallurgia
Monopoolsed ettevõtted, autotööstus, suurpangandus
Sisepoliitika
Isolatsioon , 2-e parteiline süsteem, naisõiguslased (sufražetid)
Parem-ja vasak-poolsete parteide omavaheline võimuvõitlus
Keisri kõrval valitseb kansler
2-e partei süsteem ( vabariiklased , demokraadid )

• Sõjalised blokid enne I maailmasõda
  

Kolmikliit- Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi, Bulgaaria (Itaalia -1915)
Saksamaa eesmärgiks uusi kolooniaid saada, saksa toetus oli Oluline A-U’le, sest oli ohustatud sattuma Balkani slaavi riiki.itaalia oli nõrgim lüli- tahtis kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Türgi lootis toetust saada Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu.
Antant- Inglismaa, Venemaa, USA, Prantsusmaa, Itaalia
Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsassi ja Lotringit ja vähendada Saksa mõjuvõimu. Venemaa peamiseks vaenlaseks Türgi, soovis vallutada Dardanelle ja Konstantinoopolit, purustada A-U ja kehtestada võim Balkanil . Inglismaa ei andnud lubadust, et astub sõtta, kui Saksamaa ründab.

• Suured kriisid enne I maailmasõda
  
• I Maroko kriis- 1905. Saksamaa on ärev, sest prantusmaa mõju Marokos kasvab. Prantsuse võim jääb kehtima, ehki maroko iseseisvub. Saksa keiser William II külaskäik, ei saa riiki endale
  

II Maroko kriis- 1911. Saksamaa saab omale Kongo , ülejäänu jääb Prantsusmaale
Bosmia kriis- 1908-1909. Kasvavad sealsete rahvaste iseseisvuspüüdlused, põrkuvad suurriikide vastandlikud huvid, süvenes Serbia- meelne liikumine, sisemisi pingeid õhutab Türgi, 1908. liidetakse A-U ja B-H.

• I maailmasõja põhjused ja tagajärjed
  
• Põhjused- vastuolude teravnemine suurvõimude vahel, ohu alahindamine, sõja romantiseerimine, puudusid institutsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise , sõjaline mõtlemine on kaalukam kui diplomaatia .
  

Tagajärjed- väikeriikide iseseisvumine , suurte impeeriumite lagunemine , naised iseseisvad, 10 miljonit hukkunut, tekkis kadunudpõlvkond, 360 mijlardit sõjakulutuste peale

• I maailmasõja rinded ja lahingud
  

Läänerinne- piirilahing- 1914 21-25 august Prantsuse- Inglise väed löödi tagasi. Marne’i lahing- 1914 september Prantsusmaal, sakslased tõmbusid tagasi. Yürpes’i gaasirünnak- 1915 aprill Saksa lootis Inglise kaitset murda, ebaõnnestus. Somme’i lahing- 1916 1. juuli Prantsusmaal, üritasid Saksa positsioonist läbi murda, aga tõrjuti tagasi, kasutati tanke. Niville’i tapatalgud- 1917 aprill Prantsusmaal, Pr kaotas.
Idarinne - Tannenburgi lahing- 1914 Vene armee löödi puruks. Corlice operatsioon - 2.mai 1915, Vene kaitseliinidest murti läbi.
Muud rinded- allveesõda- 1915 7.mai Saksa ründas Inglismaad. Jüüti merelahing- 1916, Saksa kuulutas oma võidu, tegelik võitja Inglismaa. Caporetto lahing- 1917 oktoober, Saksa ja A-U lõid Itaaliat

• Venemaa revolutsioonid 1917.a
  

Veebruarirevolutsioon - 1917 veebruar. Põhjusteks majanduslik kriis, rahutused sõjaväes, rahulolematus ülem- ja alamkihtides, parteide tegevuse hoogustumine, vähemusrhvad soosivad iseseisvust. Revolutsioon algas 23. veebr, 3.märts pidi tsaar kirjutama alla troonist loobumise aktile. Tulemusteks monarhia kukutamine, vabariigi kehtestamine. Kutsuti kokku Asutav Kogu, kaksikvõim (Ajutine Valitsus ja saadikute nõukogud), Sots.dem. lõheneb (menševikud ja bolševikud)
Oktoobrirevolutsioon- 1917 oktoober. Enamlased kasutasid ära madalale langenud Ajutise Valitsuse autoriteeeti ja kavandasid riigipööret. 25.okt võeti Petrograd oma võimu alla, võimu ülemineku enamlastele vormistati 26.okt.moodustati Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks Lenin . Võeti vastu rahu- ja maadekreet (sõdivate riikide vahel rahu, talupoegadele maad).

• Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid maailmas
  

Itaalia- juhiks Benito Mussolini , fašism. 1922. sai Mussolini peaministriks, kehtestati ühepareiline süsteem. Mussolinil piiramatu võim, salapolitsei, koonduslaagrid . Intensiivne propaganda .
Saksamaa- juht Adolf Hitler , natsid. Hitler üritas 1923 võimu haarata, pandi vangi. 10 aastat hiljem nimetati kantsleriks, diktator/füürer. Algas riiklik meelsusjärelvalve, rassilise puhtuse tagamine, telvastatud rühmitus SS.
Venemaa- jugt Jossif Stalin , kommunism . Lenini surma järel tuli võimule Stalin, sai ainuvõimule, isikukultus . NEP-i lõpp, Stalin panustas tööstuse arengule, probleeme viljavarumisega, nälg. Toimus sundkollektiviseerimine ( kolhoosid ). 1934 vägivallakampaania- suur terror . Loodi GULAG - ülemaailmne sunnitöölager.

• Demokraatlike riikide olukord maailmas peale I maailmasõda
  

USA- majanduskriis , riigivõlg. Abinõud- toetused, töökohad, põllumajanduse reguleerimine, Reesvelt saab presidendiks, naised saavad valimisõiguse, kuritegevus kasvab
Inglismaa- majanduse osatähtsus maailmapildis kahanes, raske oli söe-ja tekstiilitööstuses. Valimisreform- naised saavad valida, tööliste osatähtsus suurenes märgatavalt, stabiilsed parteid
Prantsusmaa- suured tööstusliku potensiaaliga piirkonnad, muutus tööstusriigiks. Valitsus vahetub kiiresti, naised saavad valida
Dem.tugevus- valimisõiguse laienemine naistele, demokraatia jäi sõjas peale
Dem.nõrkus- erakonnad pole arenenud, polnud stabiilset valitsust, ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga

• Rahvasteliit - maailmariikide ühisorganisatsioon, mis ei lase riikidvahelistel tülidel sõjaks puhkeda
  
• Compiegne'i vaherahu - 11.november kirjutas Saksa delegatsioon alla lepingule, millega lõpetati I ms
  
• Kolmikliit- sõjaline blokk, mis loodi Saksa ja A-U vahel, hiljem liitus Itaalia
  
• Bresti rahu- 3.märts 1918 Saksa ja Vene vahel, sakslased said maa-ala, kus elas ligi veerand Vene rahvastikust, neljandik tööstusest, kolmandik põl.maj maast
  
• Ajutine Valitsus- moodustati Venemaa Riigiduuma poolt pärast Veebruarirevolutsiooni
  
• Sõjakommunism- maj.pol, kus maj allutati riigi kontrollile , kaotati palgad , toiduaineid ja asmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras
  
• Dawes 'i plaan- kergendati Saksamaa reparatsioonimakse, pikendati maksetähtaega
  
• Pariisi rahukonverents- avati 18.jaan 1919,1919-1920, osa võttis 27 riiki, tähtsaim leping Versailles ’i
  
• marss Rooma – Mussolini korraldatud marrs oma toetajatega, peale seda valiti ta peaministriks
  
• ülemaailmne majanduskriis- 1929-1933, alguse sai USA-s, ületootmine, hindade langus
  
• New Deal- uus maj.pol USA-s, puudutas pangandust, põl.maj, tööstust, sots.hoolekannet
  
• Müncheni õllekeldriputš- Hitleri katse Saksaaal võimu üle võtta, see ebaõnnestus ja Hitler koos kaasosalejatega pandi vangi
  
• Versailles rahuleping - 28.juuni 1919, Saksa ja võitjad, Saksa pidi loobuma relvastusest, andma ära 1/8 maadest, maksma reparatsioonimakse
  
• Princip- Bosnia äärmuslane, kes tappis A-U troonipärija Franz Ferdinandi
  
• F. Ferdinand- A-U troonipärija, kes tapeti Principi poolt
  
• D.L. George- USA-st, oli üks Pariisi rahukonverentsi eestvedajatest
  
• Clemenceau- Prantsusmaa peaminister, osales Versaille’ rahulepingu sõlmimises
  
• Rasputin - Venemaa tsaari nõuandja ja troonipärija arst, peeti imearstiks
  
• Nikolai II- Venemaa viimane tsaar, kukutati võimult veebruarirevolutsiooni ajal
  
• Dawes- USA rahandusminister, andis Saksamaale laenu
  
• Roosevelt - USA president ,
  
• Hitler- esmalt Saksamaa kansler, seejärel diktaaror, natsionalist
  
• Mussolini- esmalt Itaalia peaminister, saab piiramatu võimu, fašist
  
• Stalin- esmalt parti peasekretär, peale Lenini surma saab NL-u ainuvalitsejaks