Valge Leegion, Metsavennad ja teised grusiinide võitlejate grupid suurendasid Abhaasia armeele kallaletungide arvu. 26. mail võtsid abhaaside jõud oma kontrolli alla peaaegu terve Gali rajooni. Sõlmiti rahukokkuleppe. Gruusia sõda 2008 Toimumisaeg: 7.-15. august 2008. Toimumiskoht: Lõuna-Osseetia, Abhaasia ja Gruusia Tulemus: Venemaa, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia võit. Pärast Abhaasia-Gruusia sõda 2008 25. augustil hääletas vene Riigiduum üksmeelselt Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamise poolt. Abhaasid ei soovi jätkuvalt Gruusiaga uuesti liituda. 2009. a märts- leping Venemaa ja Abhaasia vahel. Sochi Olümpiamängude heaks intensiivistas Venemaa oma tegevust Abhaasias ja Abhaasia majanduslikku abistamist. Käesoleval hetkel üritab Abhaasia luua sidemeid Venemaaväliselt. Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/abhaasia http://et.wikipedia.org/wiki/Abhaasia
4. 1905. a. revolutsioon Eestis: sündmused ja selle tagajärjed Eestis. 9. jaanuaril aset leidnud Verine Pühapäev, vallandas Venemaal revolutsiooni. Eestis hakkasid streikima tallinna ja narva töölised ning peagi tartu üliõpilased, sügisel lisandusid mõisamoonakad. Nõuti üldist valimisõigust, maareformi jne. Pätsi hakati pidama revolutsiooni juhiks Eestis. Nikolai II andis välja manifesti, millega püüti revolutsioon maha suruda. Kutsuti kokku Riigiduum, lubati asutada poliitilisi parteisid. Jaan Tõnisson asutas eestlase partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Parteini ei jõutud. Asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste ühisus. Manifest eestlasi ei rahuldanud, kuna tingimusi ei täidetud. Nõuti tsaarivõimu kukutamist. Detsembris karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud ja sotsiaale vahistati. 12.detsembril rüüstati vastupanuks mõisaid. Sellel vastasid karistussalgad. Oli õigus hukata kohtuta
Ta propageeris ühistegevust ning temast sai üks tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid. 1905. aasta revulutsiooni ajal otsustas Tõnisson jääda oma mõõdukate nõudmiste juurde ning ta nõudis monarhia kehtestamist ja Eesti-siseselt aga eestlastele võrdseid õiguseid sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussüsteemi. Jaan Tõnisson valiti 1906. Aastal Liivimaa kubermangu I riigiduumasse, kus sai ta tuntuks jõulise kõnemehena. Riigiduum saadeti laiali ja Tõnisson arreteeriti Viiburi märgukirjale allakirjutamise tõttu ning ta oli kolm kuud vanis. 1910. aastal loodi Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS). Tõnisson nimetas Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks ning ta jäi sinna juhiks kuni 1919. aastani. 1917. Aastal toimus Tõnnisoni eestvedamisel "Tartu mäss" . Arreteeriti Jaan ja Aleksander Tõnisson ning saadeti nad Patarei vanglasse
valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Erakonnad saavad kandidaadid üles seada 12. Valimisringkonnas. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. Soome-Eduskund(200 liiget), Rootsi-Rikstag(349), Läti-Saeima(100), Venemaa-Riigiduum(450),nSuurbritannis 2- kojaline Inglise parlament. USA-kongress(2-kojaline). 1920-I Riigikogu. Praegu on 12. Riigikogu. Riigikogu ülesanded: menetleda ja vastu võtta seadusi § 65. Kinnitab riigieelarve, ratifitseerib välislepinguid. Korraldab rahvahääletusi, kontrollib täidesaatvat võimu. Kokku on 11 alatist komisjoni- komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid, kontrollivad oma valdkonna piires täidesaatvat riigivõimu. (keskkonnakomisjon; rahanduskomisjon,
,,Teataja" 24. Kes alustasid 1905.a vabrikutööliste eeskujul streiki? Mõisamoonakad 25.Nimeta esimene legaalne poliitiline partei Eestis. Eesti rahvameelne eduerakond 26. Mis oli karistussalga eesmärgiks? Tappa inimesi, kes mõisteti kohtu poolt surma, karistada inimesi ihunuhtlusega. 27.Kes olid enamlased? Bolsevikud,kommunistid. 28. Nimeta 1913.a enamlaste ajaleht? ,,Kiir" 29.Oktoobri manidestiga kutsuti kokku rahvaesindus, kuidas seda nimetati? Riigiduum 30.Millistes linnades loodi esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid? Tallinnas ja Tartus. 31.Millal algas Esimene maailmasõda? 1914. aastal juulis 32.Mis osa oli Eestil sõjas? Eesti muutus rindelähedaseks tagalaks, kus paiknesid reservid ja kus moodustati, varustati ja õpetati välja uued väeosad. 33.Kes kasutas esimesena võimalust iseseisvuda peale Venemaa nõrgenemist? Poola 5. novembril 1916. a. 34.Nimeta 2 tulemust, mis Esimene maailmasõda tõi?
Juhtfiguurid: Peeter Speek, Eduard Vilde, M. Martna Häälekandja: ajaleht Uudised 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Põhjused: · Erimeelsused sotsiaalsete kihtide vahel · Rahulolematus isevalitsuseg (Tsaari võimu piiramise vajadus) · Vene Jaapani sõda (1904-1905) Tagajärjed: · Oktoobri manifet Aasta arvud: · 9.01.1905 Verine pühapäev · 16.10.1905 Uue turu veresaun (Tallinnas) · 17.10.1905 Oktoobrimanifest, mille käigus loodi riigiduum, konstitutsioon ja anti kodanikuõigused. · 27.-29.11.1905 Aulakoosolek, Bürgemuse koosolek arutavad, mis Eestist edasi saab. · 1906 esimese emakeelne kool. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool. · 1909 Loodi Tartusse tähtis kultuuri asutus Eesti Rahva Muuseum · 23.02.1917 revolutsiooni algus Venemaal. · 2.03.1917 Nikolai II loobub troonist, moodustatakse ajutine valitsus · 26.03.1917 autonoomia toetusmeeleavaldus Petrograadis.
tegevusele olid seotud kindlad raamid. Illegaalselt tegutsesid VSDTP-s eraldi tiiva moodustanud enamlased. Enamlaste internatsionalistlikud vaated sobisid Eestisse toodavatele vene töölistele, kes ei tahtnud midagi teada eesti vähemlaste rahvuslikest taotlustest. Samuti asus enamlaste poolele hulk eesti töölisi. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 27) Peale 17. Oktoobri manifesti pandi suuri lootusi kokkukutsutavale rahvaesindusele ehk Riigiduumale. Esimene Riigiduum sai kokku 1906. aastal, sellesse valiti Eestist viis saadikut 4 eestlast ja 1 venelane. Valitsus siiski ei võtnud duumat tõsiselt ning opositsioonilisust näidanud duuma saadeti laiali enne, kui see jõudis tõsiselt tööle asuda. Paremini ei läinud ka järgmistel Riigiduumadel. Neil aastail saavutasid eestlased edu vaid kohalike omavalitsuste tasandil. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 27) 5 3. Esimene maailmasõda
o tööliste raske olukord (palgad väikesed, 12h-14h tööpäevad) o talupoegadel oli vähe maad o Paljurahvusline riik · 1904-1905: Vene-Jaapani sõda · 9.jaan.1905 Verine pühapäev - revolutsiooni algus 16. Oktoober 1905 ,,Oktoobrimanifest" · Inimestele lubatakse demokraatlikke sõnavabaduse (usuvabadus, koosolekuvabadus, sõnavabadus jne.) · Kutsuti kokku parlament ehk riigiduum · 1097 revolutsiooni lõpp, juutide surm ja väljaränne P. Stolõpin · Tolleaegne venepeaminister kes summutas revolutsiooni väga julmade vahendiga. · Vene keelde tekkisid uued väljendid: o Stolõpini vagun o Stolõpini lips jne. · Külakogukonna kaotamine (selle põhimõtte oli teha talupojast maa omanik, et ta ei mässaks.) EI SUUDETUD LÕPETADA SEDA PROTSESSI · Venestamine Soome · Riigikord: suurvürstiriik
lüüa) · Lüüa saamine sõjad soodustas 1905 aastas revolutsiooni tekkimist Vm.-l. · 9. Jaanuar 1905 verine pühapäev. · Algasid suured rahutused · Nikolai II lubas enda manifestis rahvale (17.okt) : a) rahvale sõnavabadus b) koosolekute pidamise vabadust c) ühinemis vabadust d) riigituuma valimised. · Lubadused, mis täiedeti : a) nõrgenes rahvuslik rõhumine b) laiendati poliitilisi õigusi c) valiti riigiduum ( piiratud volitused) · Venemaa tähtsaim muudatus oli argaanreform. 1905-1906 sündmused baltikumis: · Revolutsiooniga läksid kaasa aktiivselt eesti ja läti. · Algas massiline mõisate põletamine ja mõisnike tapmine. · 16.okt. 1905. Tulistas sõjavägi Tallinnas võimude poolt lubatud võimuvaldust. · Baltimaades hakkati looma poliitilisi erakondi. · Jaan tõnissonn algatusel loodi Eesti raga meelne rahvuserakond. · Revolutsiooni meeleolu suurenesid.
• keelatud - streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud • keelatuiks jäid revolutsiooniaegsed ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone • ainus legaalne eesti erakond - Eesti Rahvameelne Eduerakond (juhtis J. Tõnissoon) • enamlased - tegelesid illegaalselt • 1913 - eestikeelne enamlik töölisajaleht “Kiir”, toimetas Jaan Anvelt Riigiduumad • rahvaesindus - Riigiduum • valiti Eestist 5 saadikut, nende seas üks venelane • baltisakslased jäid esinduseta • valitsus ei võtnud duumat tõsiselt - esimene duuma saadeti laiali • 3. juuli 1907 saadeti ka teine Riigiduuma laiali • kehtestati senisest palju reaktsioonilisem valimisseadus • Baltimaade kindralkuberneri juures moodustati Erinõukogu, mis läks laiali, kuna ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove
Jäi viimaseks tsaariks. 1904-05 Vene-Jaapani soda, vene sai luua (osales 7500 eestlast) 1905 revolutsioon(soodustas Jaapanile kaotus) algas “Verise pühapäevaga” (9.jaan 1905) vene võimud avasid rongkäigu vastu tule, millest algasid rahutused, mis kestsid üle aasta lõputud streigid ja meeleavaldused 17.okt manifest o nikolai II andis kõigile alamatele sõnavabaduse, koosolekute ja org.loomise vabaduse Riigiduum o Valitav esindusvõimuorgan o Hakati looma erakondi Rahvaarv venes 170mln Jaan Tõnisson o Hakkas välja andma ajalehte Postimees ,palju rahvuslasi. Konstantin Päts o Ajaleht Teataja (peatoimetaja) Sotsiaaldemokraatia 1904 võit Tallinnas Soome soome mark 19saj keskel vene võim hakkas soome autonoomiat takistama Bobrikov – vene kindral Vanasoomlased üritasid venemaal rahustada
annaabi.ee 
