Venemaa 19. sajandi esimesel poolel 8. Klass Marten Vaas Sisukord Aleksander I reformid Tagurluse pealetung 1825. Aasta detsembrimäss Läänlased ja slavofiilid Talurahvaküsimus Impeeriumi äärealad: vallutused, autonoomia ja venestamine Küsimused Aleksander I reformid Aleksander I reformid 1801. aastal sai Venemaa uueks valitsejaks Aleksander, kes lubas Venemaad valitseda oma vanaema Katariina II seaduste ja soovide järgi. Aleksander I reformid Aastatel 18021811 korraldati ümber Venemaa riigivalitsemise süsteem. Kahjuks tõi see kaasa ametnikkonna
1825.detsember- Aleksander I suri ootamatult, kaks nädalat oli Venemaa ilma valitsejata ja siis tõusis troonile Konstantini asemel Nikolai. Aleksander- suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Palju haridusreforme, s.h ka mindi üle ühtsele kooli süsteemile. Nikolai I- veendumuselt hirmuvalitseja, peamine eesmärk oli kehtiva poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine pinnapealsete ümberkorraldustega. Venestamispoliitika. Detsembrimäss. Venestamispoliitika reform mille eesmärk oli muuta ääreala Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti juurutada vene keelt asjaajamiskeelena, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust. Detsembrimäss 1825 detsembris toimunud mäss mille ajendas tol ajal toimunud võimukriis. Mässulisi kutsuti dekabristideks ja nad olid salaühingute liikmed. Nad nõudsid võimu kukutamist, pärisorjuse kaotamist, kodanikuvabaduste kehtestamist.
aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati kohe kaitseolukord. Keelati miitingud. Vapside ühingud suleti. Tehti puhastus riigiaparaatides. Pressile pand nn ,,suukorv" ümber e.
Venelased moodustasid 44%, ukrainlased 17,8% ja valgevenelased 4,7%. Eestlased moodustasid 0,8% rahvastikust Sõda Napoleoniga 1812 Prantsusmaa väed astusid Venemaale vallutamiseks, aga see ebaõnnestus ja nad said lüüa 1813-1814 aastatel vabastasid Vene väed Ida-Euroopa prantsuse vägedest ning seega sai Venemaa endale suur osa Poola territoriumist 1815. aastal Napoleoni väed said jälle lüüa ning seega lõppes tema valitsus Detsembrimäss 14.12.1825 1825. aastal toimus Peterburis riigipööre, aga see ebaõnnestus Selles riigipööres osalesid aadlikud, kes tahtsid pärisorjuse kaotamist ning tsaari valitsust piirata Kõiki mässi peajuhi tapeti ning osalejaid saadeti Siberisse Krimmi sõda 1853-1856 Venemaa sõda vastase koalitsiooniga, kus olid Inglismaa, Prantsusmaa, Osmaani impeerium Inglismaa tahtis Venemaa nõrgemist Must merel, Prantsusmaa tahtis revansi 1812 aasta kaotuse pärast
sõjaväemäärustik oli ühiskonnaelu aluseks. Tänu sellele, et Peeter I arvas, et sõjavägi peab olema ühiskonna mudeliks ja sealseid põhimõtteid peaks kasutama ka teistes ühiskonna valdkondades. Sõjaväel oli mitu ülesannet. See aitas valitsusel vallutuspoliitikat ellu viia ja riiki kaitsta. Aitas isevalitsusel sisemist korda hoida ja mõjutas sisepoliitilist võimuvõitlust, eriline roll oli kaardiväel. Kaardiväe poliitilisele osatähtsusele sai saatsulikuks 1825. aasta detsembrimäss. Peale seda võimule saanud Nikolai I hakkas vähendama kaardiväe osa poliitikas. Sõjaväeliste ringkond jäi edasipidi siiski poliitiliselt mõjukaks. Venemaa sotsiaalne struktuur Peeter I reformidega pandi paika sotsiaalne struktuur kus eristusid privilegeeritud ja maksualused seisused. See püsis kuni 1917. aastani. Priviligeeritud seisus - aadel, vaimulikud, kaupmeeskond. Aadel jagunes pärusaadliks ja isikuaadliks. Vene aadelkond kujunes välja 18. saj algul ja
Riigipöörded Eesti Vabariigis 1. detsember 1924 riigipöörde katse Eestis e detsembrimäss 1. detsembril 1924. aastal toimus Eestis ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 200 mässajast sai tulevahetustes 13 surma ning hiljem vahistati üle 500 inimese. Mässu käigus hävitati mitmeid sildu ja kaaperdati 2 lennukit. Lisaks hukkus tulevahetuses 26 valitsusele ustavat sõjaväelats ja tsiviilisikut. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt (kes oli ka riigipöörde poliitiline juht) ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi
Detsembrimäss maailmarevolutsiooni ahela üks lüli. 1924. a. 1. detsembrimässu määratlemiseks tuleks vaadelda seda laiemas kontekstis. Tegemist oli ühe osaga 1920-ndate aastate alguses kommunistide populaarsust koguva maailmarevolutsiooni vallandamise katsega. Idee, mis oli ette määratud nurjumisele. Taolisi ebaõnnestunud revolutsiooni eksportimise katseid oli mitmeid. 1923. aasta septembris püüdis Georgi Dimitrov koos Vassil Kolaroviga kommunistliku ülestõusu abil läbi viia riigipöörde Bulgaarias. Kuulsaim selles ahelas on kindlasti Hamburgi ülestõus Saksamaal 23.- 25. 10. 1923. a., mille korraldajaks oli Ernst Thälmann. 1923. aastal 6. 7. novembril toimus kommunistide eestvedamisel ja Kominterni korraldusel Poolas Krakovis mäss. 17.-19. 09. 1924. a. puhkes kommunistide õhutusel ja mahitusel mäss Lõuna-Bessaraabias Tatarbunarõs. Mässuliste eesotsas oli kommunist, parteikomitee sekretär Aleksandr Klju? nikov. NSV Liidu püsivaks salaso...
riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine Riigikogu 100 liiget 101 liiget Riigipea Riigivanem President - Parteide rohkus – koalitsioonivalitsused - Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus) - 1921-1931 11 valitsust - Eesti sisepoliitilised vastased - vene emigrandid, kommunistid, baltisakslased, EKP - 01.12.1924 detsembrimäss - Demokraatiakriis 1930.a alguses - rahulolematus – valitsus- ja majanduskriis - põhiseaduse muutmine nõue - Eesti Vabadussõjalaste Keskliit – vapsid - 1934 II põhiseadus - riigikogus 50 liiget, 4 aastat - riigivanem valitav, 5 aastat, suurem võim 1) Valimislubadusi ei viidud täide; Arvatakse et valija on pime ja rumal ning ei saa millestki aru 2) Taheti kehtestada valimistel enamuse põhimõte, palka makstakse ainult
liberaalne poliitika taanduma. Ukrainas ja Novgorodis hakati rajama sõjaväegesi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Sõjaväeasukate elu muutus keerulisemaks kui pärisorjade oma. Alla käis haridus, vaimuelu. Aleksandri viimastel aastatel sai impeeriumi tegelikuks valitsejaks keisri lähim usaldusalune kindral A. Araktsejev. 1822. a koondas Araktsejev enda kätte kogu võimu. Kogu impeerium sai tunda Araktsejevi halastamatust, kättemaksu ja julmust. Detsembrimäss- Aleksander I suri ootamatult 1825. aasta detsembri algul. Vastavalt troonipärimisseadustele pidi troon minema tema nooremale vennale Konstantinile, kuid tema oli paar aastat varem troonist loobunud. Valitsejaks pidi saama järgmine Aleksandri vend- Nikolai. Segaduste tõttu jäi venemaa u. Kaheks nädalaks riigipeata ning seda otsustasid ära kasutada salaühingud, mis koosnesid haritud aadlikest ja sõjaväelastest. Nad tahtsid vähendada tsaarivõimu ning kaotada pärisorjus
· 1801-1825.a valitses Aleksaner I , kes sai troonile pärats isa surma Paul I tapmist 1) Vene viimased keisrid: Paul I Aleksander I Nikolai I Aleksander II Aleksander III Nikolai II · Vene koloniaalimpeerimu põhimõtted: 1) Venestamine 2) Bürokratiseerimine 3) Unifitseerimine · 1825.a sõjaväe eliidi mäss e. Detsembrimäss>uus valitseja Nikolai I rajas politsei riigi · 19. Saj rahvaarvu kiire kasv · 19. Saj kehtis kesk-ja uusaegne sotsiaalne struktuur 1) Domineerib aadel (makse ei maksa ja sõjaväes ei pea olema) 2) Kaupmehed ja vaimulikud: keskklass (makse ei maksa, nekrutiks ei võeta, ihunuhtlust ei anta) 3) Talupojad ja linnakodanikud maksid makse ja said kolki 4) 1861.a kaotati pärisorjus · 1855
legitiimsed ja tehti otsus, et Eestist peab saama iseseisev riik Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (23./24. veebruar 1918) – Edasitungiv Saksaama okupeeris nüüd Venemaa asemel uue iseseisva riigi Vabadussõja algus (28. november 1918) – Eesti iseseisvuse kehtestamine relvajõul Võnnu lahing (22. juuni 1919) – võit Landeswehri üle, võidupüha Tartu rahuleping (2. veebruar 1920) – Vabadussõja lõpp, Nõukogude Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust detsembrimäss (1. detsember 1924) – eesti kommunistide läbikukkunud sõjaline riigipöördekatse autoritaarne riigipööre Eestis (12. märts 1934) – demokraatia lõpp, vaikiv ajastu MRP (23. august 1939) – Molotovi-Ribbentropi pakt, salajane lisaprotokoll Baaside leping (28. september 1939) – NSVL-i baasid Lääne-Eesti saartele, Paldiskisse ja Tallinna Narva diktaat (17. juuni 1940) – baasid terve Eesti territooriumil, 80 000 NSVL sõdurit Eestis lisaks juunipööre (21
1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu
rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kommunistid tahtsid kiiresti võimule saada vägivaldsete riigipööretega. Organiseeriti sõjalised mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid mässukatsed suruti maha. Komiterni katsed maailmarevolutsiooniks kukkusid läbi. Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist edu-1922. aastal tulid nad Itaalias võimule, neid juhtis Benito Mussolini. 6. Kommunistlikud riigipöördekatsed pärast I MS detsembrimäss Detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924 Kommunistide relvastatud riigipöördekatse nurjus, mis tähendas et Eesti riik suutis üksi toime tulla ning püsima jääda. Mõeldi rohkem riigikaitsele. Kaitseliit äratati ellu. pöörati tähelepanu avaiku korra kaitsele. Asutati politseikool. Kommunistid sattusid põlu alla. 7
Millised olid demokraatliku eesti nõrkused? Demokraatlik põhiseadus ei hakkanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Teiseks oli riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlikvõim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle.Erakondi oli palju mis tõi kaasa parlamendi killustumise ja muutis püsiva valitsuse moodustamise ülikeeruliseks.. Sagedased valitsusvahetused tekitasid mulje poliitilisest ebastabiilsusest. 1924. detsembrimäss 1924. aasta 1. detsembril Eestis toimunud ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Tallinnast ründas u. 300 relvastatud võitlussalka, mässajatel puudus aga rahva toetus ja see suruti maha Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramist Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas
Vene tundis ennast kaotajana; kõik tundsid ennast kaotajatena 1922 saksa ja vene sõlmisid liidulepingu Genova konverents – tuldi kokku, et arutada mis edasi; saksat ja venet ei oodatud sinna;saksa ja vene jalutasid minema, sest tundsid et neid tõrjuti -> läksid Rapallosse ja tegid seal Rapallo lepingu Äärmusliikumised 1919 Komintern – venelased moodustasid; komparteisid ühendav. 1.12.24 – detsembrimäss, riigipöördekatse eestis 1922 fašism Itaalias B. Mussolini 1925 Locarno Reini pakt Briandi-Kelloggi pakt – kohustati loobuma sõjast, et ei tohi enam sõdu tulla Ülemaailmne majanduskriis (1929-33) Põllumaj tähtsaim – variseb kokku – ületoodang 29.10.29 NY börsil puhkeb paanika; mõne päevaga kaotati oma vara; pangandus variseb kokku; pankrotid põhjused: ületootmine ja vale majandamine Diktatuurid
selle taga Peeter I maalmavaade- sõjavägi pidi olema ühsikonna mudelik, seal rakendatavaid põhimõtteid tuli ning pidigi kasutama kõigis ühiskonnaelu sfäärides. Sõjaväe ülesanded: aitas valitsusel ellu viia agressiivset vallutuspoliitikat ning riiklust kaitsta, isevalitsusele toeks sisemise korra hoidmisel ning mõjutas sisepoliitilist võimuvõitlust, milles eriline roll oli kaardiväel. kaardiväe osatähtsusele sai saatuslikuks 1825. aasta detsembrimäss, sest pärast seda keisriks saanud Nikolai I hakkas sihiteadlikult vähendama kaardiväe osa poliitikas. Dekabristide vandenõu Pärast võitu Napoleoni üle koondusid liberaalselt meelestatud vene aadlikest revolutsionäärid. vabamüürlaste loozide eeskujul loodud salaühingutesse (Päästeliit, Hüvanguliit, Lõuna- ja Põhjaühing) seal arutati poliitiliste ja ühiskondlike reformide kasvu (eriti konstitutsioonilise
3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molotov- Ribbentropi Pakti, mille salaprotokollides jagati omavahel ära mõjusfäärid 10. 28.09.1939- sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping) 11. 17. juuni 1940- Laidoner kirjutas alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse 12. 6
Muutus oli ka näiteks, Läti, Leedu ja Soome suhtes, kuid Poolaga oli asi teisiti, sest see riik oli varem eksisteerinud. Eesti tunnustamine Antanti riikide poolt leidis aset 1921. Sellele järgnes Eesti vastuvõtmine rahvasteliitu, samuti 1921. Liidus olemine oli eelkõige kindlustunde saavutamiseks, sest rahvasteliit oli tüliküsimuste rahumeelseks lahendamiseks. 1. detsember 1924 oli Eestis riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kus Nõukogude Liidust saadetud eestlastest kommunistid üritasid kohalike kommunistidega koostöös võimu haarata, kuid see kukkus läbi. 1920. aastate alguses oli ka idee Balti Liidust, mis oleks sõjalispoliitiline liit – sinna kuuluks Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Soome aga distantseeris end teistest, samastades end põhjamaade riikidega, mitte Balti riikidega. Poola ja Leedu aga ei saanud olla samas liidus, sest nende vahel olid ületamatud vastuolud läbi 1920. ja 1930
Lenin ja kommunism- Juhtis novembris 1917 bolsevistlikku revolutsiooni, kommunistliku partei asutaja ja juht. heast perest, surm 1924. Bresti rahu- 1918.a sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Keskriigid. Venemaa väljus I maailmasõjast, kuid pidi loobuma Ukrainast, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja osast Valgevenest. PILET 9 Eesti iseseisvumine eeldused, I maailmasõja mõjud, Vabadussõda, autonoomia, iseseisvumine, Landeswehr, Tartu rahu, raha- ja maareform, detsembrimäss, suur majanduskriis, Vapsid, Pätsi riigipööre, I-III põhiseadus. Õpik: Eesti ajalugu II ptk 28-34, õp lk 26-71, Atlas lk 16-20 Eeldused- Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud, ajakirjad, algas tööstuse arneg, algas linnade eestistumine, laienes tööstus-ja põllumajandustoodete eksport Venemaale, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus I maailmasõja mõjud- Mobiliseeriti palju mehi, see tõi kaasa tööjõu puuduse,
1918 väljakuulutatud Landeswehr Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna organiseeritud väekoondis, loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul, moodustati pärast Saksa kaotust I MS Tartu rahu - on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. esimese detsembri mäss - 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924. Umbes 200 riigipöördekatses osalejast sai tulevahetustes surma 13, hiljem vahistati veel üle 500 inimese. Valitsusele ustavate sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas oli 26 ohvrit. Mässu käigus hävitati mitu silda, kaaperdati 2 lennukit. Balti Liit - oli aastatel 19341940 jõus olnud Eesti, Läti ja Leedu poliitiline liit. Balti liit sõlmiti 12. septembril 1934
Järgmistel päevadel kiidab riigipäev selle heaks. Kui sots.dem. hääletavad selle vastu, siis kõrvaldab Hitler ka nemad. 1934 sureb president Hindenburg, kes oli näinud Hitleri ohtu. Hitler teatab et võtab presidendi funktsioonid enda peale. Kogu võim on seega tema käes. Samal aastal tuleb nugade öö- kõrvaldab konkurendid iseenda parteist, laseb maha. 1935 võetakse vastu Nürnbergi seadused. 6. Iseloomusta Eestit sõdadevahelisel ajal (Vabadussõjda lõpust, detsembrimäss, uued Põhiseadused, ,,vaikiv ajastu") 2. veb 1920 Tartu rahu. Samal aastav võeti vastu ka põhiseadus mis oli väga demokraatlik ja see oli isegi srélle miinuseks, sest parlamenti said ka väga väikesed parteid ja tekkis killustumus. Oli suur kommunitide mõju. 1924 1. Detsember kommunistide riigipööre. Tahavad vallutaa sidekeskused ja samal ajal on piiridel veneväed, kes kõik ootavad vaid käsku siseneda. Postimaja vallutatakse
Valitsust juhtis riigivanem, sõltus riigikogu toetusest Poliitiline maastik Juhtiv poliitiline jõud on Põllumeestekogud Paljude juhtivate riigitegelaste erakond Päts, Laidoner Tsentristlik Eesti Rahvaerakond Jaan Tõnisson Rahvuslikud ringkonnad, haritlased, ka talupoegi Tugiala Lõuna-Eesti Poliitiline ebastabiilsus Valitsuse eluiga on lühike Keskmine 8 kuud ja 20 päeva Pätsi valitsus `rekordilised' aasta ja 11 kuud Detsembrimäss 1924 Plaan hõivata strateegilised kohad ja kutsuda appi Punaarmee Tondi kasarmud, Balti jaam Rahvas ei tule mässuga kaasa Mässajad tapavad 21 inimest, hukub 23 mässajat Hiljem arvukalt surmaotsuseid sõjakohtust Poliitiliste jõudude vahel tekib haruldane üksmeel detsembrimässu järel Eesti kommunistidel 2 võimalust, hukatakse või pannakse pikaks ajaks vangi, need kes pandi vangi jäävad ellu
seltskonnainimene ja kirjanik, kelle maailmavaade oli vägagi jumalaga seotud. See kokkupuude oli teatud mõttes saatuslik Aleksandrile. See suhe oli eelkõige vaimne suhe. NIKOLAI I VALITSEMISAEG Tema valitsusaega iseloomustab seisakuaeg. Nikolai ei pidanud saama troonile, aga see juhtus, sest tema vanem vend Konstantin loobus troonist. Valitsemiseks ettevalmistuse puudumine väljendus ka Nikolai valitsemisviisist. Suurema pitseri tema valitsemisstiili jättis Detsembrimäss. Nikolai tuli võimule segaduste ajal, tema võimuletuleku ajal oli valitsuskriis. Seda valitsuskriisi kasutasid ära dekabristid, kes alustasid mässu. See mäss oli Nikolaile ohutulena silme ees tema valitsusaja lõpuni. Tema ajal töödeldi välja rahvusluse põhimõtted. Olulisemat rolli hakkab etendama salapolitsei, mille väljaarendajaks oli, baltikumi ja Eestiga seotud tegelane, Bekendorf(?). Tema ajal toimus seadusandluse korrastamine, mille läbiviijaks oli Speranski(?).
Aulakooslek: 1) Nõuti Politsei ja sõjaväe laiali saatmist ja kogu rahva relvastamist ehk rahva miilitsa loomist 2) Nõuti kõiki kohalike valitsuste laiali saatmist ning asendamist revolutsiooniliste komiteedega 3) Pankadest tuleb suured hoiusummad välja võtta 4) Kui tuleb suur kohustus sõttaminek siis ei tohi eesti mehed minna sõtta. 5) Kõige viimane otsus, mida võeti vastu oli see, et eelmised nõudmised muudeti soovitusteks. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror: Tallinnas korraldati Eestimaa rahvaasemike kongressi, Estonia seltsimajas- 11 detsember 1905. Selle eesmärgiks oli K. Pätsi, J. Teemanti soov saada tagasi ajalehe "Teataja" toimetamine enda kätte. Tallinnas kuulutati välja sõjaolukord, kus miitingud ja koosolekud olid keelatud. Algasid pihta arreteerimine. Sotsiaaldemokraadid kutsuti pimedas Volda tehasesse, sala koosolekule
vabariigi kehtestamisest lõpetades relvastatud ülestõusule üleskutsumisega. Kuna Teemant oli formaalselt radikaalide liider, hakkasid tema vastu peagi huvi tundma ka kesiririigi poliitiline politsei ning isegi siseminister Durnovo, kes nimetas Teemanti "Eestimaa kuningaks", kes soovivat oma natsionalistliku partei abil luua Eesti Vabariiki. Jaan Teemant mõistetigi 1905. aasta lõpul mässu õhutamise pärast surma, kuid tal õnnestus õigeaegselt põranda alla minna Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Mõisnike relvastatud omakaitset nimetas rahvas mustsajaks. 11. detsembril toimus Volta tehase keldris talurahva ja Tallinna tööliste esindajate koosolek. Seal kutsuti üles alustama võitlust maal, kus sõjaväge oli vähe. 12. detsembril siirdusid tööliste (osa neist oli relvastatud) salgad maale, kus nendega liitusid kohalikud talupojad. Algas avalik stiihiline
annaabi.ee 
