10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
111 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tomkuttt
Õppematerjali autor
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku
filosoofia põhiosad, poliitika ja sotsiaalteooria, esteetika, ajaloofilosoofia ning teoloogia ja religioonifilosoofia. Referaadis käsitlen G.W.F. Hegeli elulugu ning keskendun peamiselt tema ajaloo alastele uurimistele ja filosoofilistele arusaamistele. Tema üht põhiteostest ,,Ajaloofilosoofia" on analüüsitud erinevates raamatutes ning neist nelja olen ma ka oma referaadi koostamise aluseks kasutanud. 1 Elulugu Georg Wilhelm Friedrich Hegel sündis 27. augustil 1770. aastal Stuttgardis kõrge riigiametniku Georg Ludwigi ja tema naise Marie Magdalena perekonnas. 1777. 1787. aastail õppis ta Stuttgardi ladina koolis ja gümnaasiumis. Pärast lõpetamist asus Hegel 27. oktoobril 1788. aastal Tübingeni teoloogiainstituuti, kus tegi läbi kaheaastase filosoofia ja kolmeaastase teoloogiakursuse. Kuid oma vaimse arengu eest võlgneb ta eelkõige tänu iseseisvale tööle ja sõpradele Hölderlin´ile ja Schelling´ile.
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituv
Meie loomuomane argus ja laiskus töötavat sellele küll vastu, kuid vabadustungile on ette nähtud peale jääda ning levida üle inimkonna. Kant oli veendunud valguse võidus, sest Friedrich Suur oli andnud oma alamatele avaliku arutlemise vabaduse, mida polevat enam võimalik tagasi pudelisse toppida. Paar aastakümmet hiljem, 1807. aastal, pärast seda, kui valgustatud mõistus oli leiutanud ja edukalt rakendanud giljotiini, pidas Hegel valgustust juba ületatuks. Valgustus polnud kaugeltki nii mõistlik, nagu ta end arvas olevat, vaid lihtsalt üks sõjakam eelarvamus teiste seas. Sealtpeale ongi valgustuse filosoofilises mõtestamises olnud kord Kant peal ja Hegel all ning teinekord vastupidi. Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me
20. sajandi paljud kunstistiilid vajasid vägagi keerulisi teooriaid, et neid tihtipeale üsna minimaalseid objekte saaks üle kanda kunstitasandile. On võimalik oletada, et kunst on jõudnud lõpule. Muidugi jätkub kunstitegemine. Kuid kunstitegijad, kes elavad n. ö. ajaloojärgsel kunstiperioodil, toodavad töid, millel puudub ajalooline tähtsus või tähendus, mida neilt oleme seni oodanud. Kunsti ajalooline järk on läbi, kui me saame teada, mis kunst on ja mida ta tähendab. Hegel ütleb, et kunst on vaba ainult siis, kui ta on enese pannud maksmasfääris, mida ta jagab koos religiooni ja filosoofiaga, saades niiviisi veel üheks viisiks ja vormiks, mille kaudu kõige avaramad vaimsed tõed jõuavad teadvusesse. Kunst on meie jaoks mineviku asi ja jääbki selleks. Danto, Arthur 1995. Kunsti lõpp. Looming 12 Anderson, Perry 1996 Ajaloo lõpud Vikerkaar 56 ja 910 Esteetika ja interdistsiplinaarsus
......................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel..............................................................................................35 Karl Marx.................................................................................................................................36 Positivism................................................................................................................................. 37 Irratsionalism..........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid