Ajalookirjutuse filosoofia tulevik (0)

Ajalookirjutuse filosoofia tulevik
Ajaloofilosoofiliste artiklite ja teoste ilmumise arv on viimastel aastakümnetel on tõusnud. Kui silmas pidada uurimistööd, publitseerimist, lugejaskonda, tõelist filosoofilist tähtsust ja huvitavat ainet, siis pole ajaloofilosoofia olnud paremas vormis. Ajaloofilosoofiaga kerkib esile mitu tähtsat küsimust. Kas ajaloofolisoofia on ennast ammendanud? Kas ajaloofilosoofia põhiprobleemid on ikka veel meie kaasaegsete filosoofiliste ja historigraafiliste huvide seisukohalt olulised?
Filosoofilised persepektiivid ei kao niisama, vaid kerkivad esile uues kuues, ka siis kui nende tõlgendamise lähenemisviis muutub. Iga filosoofiline lähenemine lahendab neid probleeme omamoodi. Ajaloofilosoofia küsimuste käsitlemiseks on artikli autori arvates vaja ajalookirjutuse hoolikat ja ranget analüüsi, mis võtaks arvesse epistemoloogia , teadusfilosoofia ja õigusfilosoofia viimaseid saavutusi.
Filoofiline mõtlemine ajaloo üle sai alugse substantiivses vormis, mis seletab ajaloolist muutust ja kujutatakse tulevikku, et avastada ajaloo tähendust. Tuckeri arvates ei ole substantiivsetel ajaloofilosoofidel vahetut teadmist ega arusaamist ajaloost või suuda nad ette tuua niisuguseid tõendeid, mis nad intellektuaalselt tõsiseltvõetavaks teeks . Ajaloole lähedale pääsemiseks on vaja tegeleda ajalookirjutusega ning kui filosoofid uurivad ajalugu, peavad nad seda tegema ajalookirjutuse kaudu ja sellega suhestatult.
Ajalookirjutuse edukas uurimisprogramm peaks püstitama filosoofilisi küsimusi, mida saaks uurida ja vastata ajalookirjutuse uurimise kaudu. Tucker võrdleb õigusfilosoofiat ja ajalookirjutuse filosoofiat ning leiab, et uurimisprogramm, mida on kasutanud Dworkin õigusfilosoofia uurmiseks, sobiks ka ajalookirjutuse filosoofiale lähenemiseks. Sellisel juhul oleks kolmeks domineerivaks lähenemisviisiks: historiograafiline determinism , historiograafiline indeterminism, historiograafiline alammääratus. Igaüks neist episteemilistest ajalookirjutuse filosoofiatest toetab erinevat metafüüsilist tõlgendust. Tucker pakub välja, et nendele probleemidele tuleks läheneda empiiriliselt, sest see võimaldab aru saada, millistes ajalookirjutuse osades on ajaloolased ühel meelel ja millistes mitte. Kuid tõde on siiski olemas, isegi kui ajaloolased ei suuda selles kokku leppida.