Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filosoofia KT nr 1 (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis on ja mida uurib epistemoloogia?
  • Mis on teadmine?
  • Mis on teadmise allikad?
  • Kuidas eristada näilisest teadlikkusest?
  • Mis on empirism?
  • Mis on aprioorsed teadmised?
  • Mis on ja mida uurib aksioloogia?
  • Kuivõrd vaba saab inimene ühiskonnas olla?
  • Milline on moraalselt õige käitumine?
  • Mis on K propperi "kolmas maailm"?
  • Mis on tõde 3 aksioloogia e väärtusõpetus probleem kas elul on mõte?
  • Mis on ja mida uurib metafüüsika?
  • Mis on nn vaikiv teadmine?
Filosoofia KT nr 1
Sissejuhatus:
Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas
Sõnadest:
Phileo- armastan
Sophia- tarkust
T.Hales-
  • Filosoofia omapära:
  • Filosoogia osad:

  • Tunnetus ja teadmine
    • Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised.
    • Empirism - Teadmine= kogemus + mõistus
    • Ratsionalism - Mõistus + kogemus

  • Keele ja mõtlemisega vahekord :
  • Teadmiste liigid:

  • Mis on ja mida uurib epistemoloogia?
    Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid:
    - Mis on teadmine?
    - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.)
    - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest?
    - Mis on tõde?
    Epistemoloogia üks valdkond on teadusfilosoofia .
  • Mis on empirism? Too välja ka empirismi nõrgad küljed.
    Seisukoht, mille järgi kõik teadmised pärinevad kogemustest, mõistus on vaid abivahend järelduste tegemisel.
    Nõrgad küljed: 1)meie kogemused on piiratud, seega ei tea, kas oleme kõikide oluliste asjadega arvestanud
    2) Ei arvesta matemaatilise teadmise eripära
    3) Pole olemas absoluutselt kindlaid teadmisi.
  • Iseloomusta Platoni ideeõpetust
    platoni ideeõpetus : on olemas meeleline ja ideede maailm. Ideede maailm- me ei saa seda hävitada ja neid ei teki ka juurde, ideede maailm on tõeline.
    Meeleline maailm- me näeme sedaja saame käega katsuda , kogeme pidevalt muutumist, tekkimist ja hävimist. Siin maailmas on ideede varjud .
    Mitte tõene maailm on meid ümbritsev maailm.
  • Iseloomusta skemaatiliselt teaduslikku tunnetamist.
    • Probleem(huvi)-
    • oletus ( hüpotees )-
    • Teooria (leiad lahenduse)
    • Teooria kontroll (vajadusel vees oletus jne)

  • Iseloomusta tõe korrespodentsiteooriat. Too näited.
    Tõesed on väited , mis on kooskõlas tegelikkusega. (lumi on valge…)
    On ka absoluutne tõde (aristotelese teooria). Tõene ongi tõene. See teooria ei luba musta valgeks rääkida
  • Kirjuta sõna "teadmine" kolm tähendust.
    1) Tuttavolek kellegagi või millegagi (N: ma tean, mis on hambavalu )
    2)Oskan midagi teha (Ma tean, kuidas pannkooke valmistatakse)
    3)Teatud info omamine (Ma tean, et päike tõuseb idast)
  • Mis on aprioorsed teadmised?
    Teadmine, mis ei pärine kogemusest vaid mõistusest enesest. N: õues sajab vihma, järelikult saan ma märjaks.
    Aprioorse teadmise liigid: 1) oletatavalt mõistuspärane
    2) kokkuleppeline
    3) intensiivne
    4) elutarkus
  • Kirjelda platoni koopamüüti. Mida see iseloomustab.
    Iseloomustab inimeste maailmanägemist. Ta ütleb, et inimeste maailmanägemus on nagu varjude teatri vaatamine. Ta ei saa kunagi aru, mis toimub. Sellega üritab ta seleltada meelelise ja ideede maailma vahekorda : inimesed istuvad koopas ; nad on aheldatud ja näevad ainult koopaseina, koopa sein jääb selja taha; Inimesed näevad ainult varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale- need on asjade varju, mis on väljapool koobast . varjud-meeleline maailm, väljapool koobast olevad asjad- ideede maailm.
  • Märgi teadusliku loomingu 5 etappi .
    1) Probleemi sõnastamine + teadmiste kogumine
    2) probleemi lahendamine või mittelahendamine
    3)Töö "laagerdumise" aeg
    4) Intuitsioon , mõttesähvatus, idee- lahenduse leidmine HEUREKA
    5)Idee kõlblikuse kontrollimine.
  • Iseloomusta pragmatismi tõeteooriat.
    Tõesed on need uskumused, mis „töötavad”, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Absoluutne tõde on ähmane. Tõde meile kasulik. Poliitikute teooria. Eukleidese geomeetria , klassikaline loogika.
  • Mis on ja mida uurib aksioloogia ?
    Ehk väärtusõpetus
    Uurib eesteetiliste ja eetiliste (kõlbeliste) väärtuste olemust ning nende põhjendamise võimalikkust.
    Probleemid: Kuivõrd vaba saab inimene ühiskonnas olla? Kas inimesi tuleb vaadelda võrdsetena, kas demokraatia on kõige inimväärsem valitsemisviis? Milline on moraalselt õige käitumine?
  • Mis on ratsionalism + nõrgad küljed
    On seisukoht, mille järgi kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest. Kogemus on vaid mõistuse tegevuse ajend .
    Nõrgad küljed: kõiges tuleb kahelda. Fakte pole- kui teadus ei toetu faktidele, ei pruugi teadus olla tõene.
  • Iseloomusta keele mõju mõtlemisele. *
    Keel on pakend mõtetele. Erinevates keeltes kõnelevad inimesed tajuvad maailma erinevalt. Tajuvuse põhjuseks on keeleline erinevus.
    - Erinevad keeled võivad sisaldada väga erinevaid ettekujutusi reaalsuse struktuurist (W. Humboldtarvas , et iga rahva keeles peitub oma maailmavaade)
    - Whorfi arusaam keele ja mõtlemise seosest on väljendatav kahe teesina:
    * Erinevates keeltes kõnelevad inimgrupid tajuvad maailma erinevalt. (Seda nim ka keelelise relatiivsuse hüpoteesiks.)
    * Tajumisviiside erinevuse põhjuseks antud juhul on just keeleline erinevus. (Seda väidet nim keelelise determinismi hüpoteesiks.)
    - Kas eelnimetatud arusaamad ka paika peavad ei ole veel ühese vastuseni jõutud.
  • Mis on K. propperi "kolmas maailm"?
    Kolmandasse maailma kuuluvad teoreetilised süsteemid, probleemid ja probleemsituatsioonid, kriitilised arutlused, disskusioonide seisundid, ajakirjade, raamatute sisu. On inimlooming, nii nagu ämblikuvõrk on ämbliku looming.
    Loomingumaailm. (Inimlooming) sõltub inimesest ainult nii palju, et keegi peab loomingu tegema. Kui see on juba olemas, siis enam inimesest ei sõltu. On teatud mõttes iseseisev.
  • Iseloomusta tõe koherentsiteooriat, too näited.
    Tõesed on need väited, mis on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega, vasturääkivust ei ole. Võib olla muinasjutt . (K. Päts oli EV President - uurin ajakirjandusest ja vaatan kas see väide on kooskõlas teiste väidetega K.Pätsi ja EV kohta)
  • Loetle kolm filosoofia valdkonda.
    1) metafüüsika (kas jumal on olemas?- seostuv probleem)
    2) epistemoloogi e. tunnetusõpetus (probleem: Mis on tõde?)
    3)aksioloogia e. väärtusõpetus (probleem: kas elul on mõte?)
  • Mis on ja mida uurib metafüüsika?
    • Metafüüsika on igasuguse traditsioonilise filosoofia alus.
    • Olemasolemise taandumine ürgalgele( aatomid , elemendid…)
    • Keha ja vaimu probleem (Kas keha on materiaalne ja vaim mitte?)
    • Tahtevabaduse probleem (Kas inimesed saavad olla vabad või on see illusioon )
    • Jumalate olemasolu küsimus ja kurjuse probleem.

  • Mis on nn vaikiv teadmine?
    Keele abil väljendamatu. Ilmneb vilumustes, oskustes ja meisterlikkuses. Neid ei saa omandada raamatutest vaid antakse vahetult edasi õpetajalt õpilasele. Mõistete ja väidete abil väljendatav. (M. Polany ). mängib suurt rolli kunstis, igapäeva elus, käsitöös, teaduses .
  • Võrdle teaduslikku teadmist ja argiteadmist.
    ARGITEADMINE
    • Põhjendamata
    • kontrollimata
    • ebatäpne, üldistused


    TEADUSLIK
    • põhjendatud
    • kontrollitud
    • täpselt sõnastatud

  • Teaduse kolm taotlust on...
    1) kirjeldamine
    2) seletamine
    3) ettenägemine
    MÕISTED:
    induktsioon - uurimismeetod üksikult üldisele.
    Illusioon- Meelepete. Petlik ettekujutlus.
    " Cogito , ergo sum"- Mõtlen järelikult olen olemas ( Descarte )
    Dogma- tõde, mis ei vaja tõestamist ( piibel )
    falsifitseerimine- väite ümber lükkamine , kindlaks tegema, et väide on väär.
    "tabula rasa "- puhas leht (J.Locke), elukogemus kirjutab selle lehe täis
    subjektiivne- inimesest sõltuv
    aposterioone- kogemuslik, kogemusega seotud.
    süntees- teaduslik uurimis meetod. Osadest terviku moodustamine, tervikuks liitumine.
    verifitseerimine- väite tõestamine, kindlaks tegemine, et väide on õige.
    konventsionaalne - kokkuleppeline ( mõõtühikud )
    "asi iseeneses"- J.Kont arvates objektiivne maailm.
    intuitsioon- 7 meel. Alateadvuse abil leitud õige otsus.
    aprioorne - kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu.
    analüüs- uurimismeetod. Terviku lahutamine osadeks.
    pseudoteadus - väärteadus (N:ufoloogia, käe joonte järgi ennustamine )
    deduktsioon- uurimismeetod, üksikfaktideks lahti arvutamine üldiselt üksikule.
    aksioom - tunnustatud väide, ms ei vaja tõestamist. (päike tiirleb ümber maailma)
    eksperiment - katse, uurimismeetod.
    objektiivne- inimesest sõltumatu.
    INIMESED:
    F. Bacon - empiirik, inglane
    M.Schlick- saksa filosoof "muinasjutu teooria"
    Aristoteles - Antiikaja kuulsaim teadlane . Antiikaja filosoof.
    G.W. Leibniz - Ratsionalism, matemaatik , sakslane.
    C.G. Hempel - analüütilise ajaloofilosoofia esindaja
    J.S.Mill- empiirik. Inglane
    A. Tarski- Tõe korrespodentsiteooria
    R. Descartes - Pr. filosoof, ratsionalist.
    B.Russell- tegeles aksioloogiaga
    Platon - Vana-Kreeka filosoof. Antiikaja teadlane. Induõpetus
    I.Kant- Preisi filosoof. Tegeles tunnetusteooriaga.
    O. Neurath - Tõe koherentsiteooria .
    J.Locke- Inglane, empiirik
    H. Poincare- Ratsionalist.
    Zenon - apooriad. Antiik-Kreeka filosoof.
    J.Dewey- Pragmatismi tõeteooria.
    D. Hume - Empiirik, Inglise filosoof.
    A. Einstein - Saksa füüsik . Radioaktiivsuse teooria ratsionalist.
    Sokrates - Antiik filosoof, Platoni õpetaja, teoseid ei kirjutanud.
    K.Popper- Inimlooming=kolmas maailm (sõltumatu)
  • Filosoofia KT nr 1 #1 Filosoofia KT nr 1 #2 Filosoofia KT nr 1 #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Shhh Õppematerjali autor
    induktsioon- uurimismeetod üksikult üldisele.
    Illusioon- Meelepete. Petlik ettekujutlus.
    "Cogito, ergo sum"- Mõtlen järelikult olen olemas (Descarte)
    Dogma- tõde, mis ei vaja tõestamist (piibel)
    falsifitseerimine- väite ümber lükkamine, kindlaks tegema, et väide on väär.
    "tabula rasa"- puhas leht (J.Locke), elukogemus kirjutab selle lehe täis
    subjektiivne- inimesest sõltuv
    aposterioone- kogemuslik, kogemusega seotud.
    süntees- teaduslik uurimis meetod. Osadest terviku moodustamine, tervikuks liitumine.
    verifitseerimine- väite tõestamine, kindlaks tegemine, et väide on õige.
    konventsionaalne- kokkuleppeline (mõõtühikud)
    "asi iseeneses"- J.Kont arvates objektiivne maailm.
    intuitsioon- 7 meel. Alateadvuse abil leitud õige otsus.
    aprioorne- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu.
    analüüs- uurimismeetod. Terviku lahutamine osadeks.
    pseudoteadus- väärteadus (N:ufoloogia, käe joonte järgi ennustamine)
    deduktsioon- uurimismeetod, üksikfaktideks lahti arvutamine üldiselt üksikule.
    aksioom- tunnustatud väide, ms ei vaja tõestamist. (päike tiirleb ümber maailma)
    eksperiment- katse, uurimismeetod.
    objektiivne- inimesest sõltumatu.

    INIMESED:
    F.Bacon- empiirik, inglane
    M.Schlick- saksa filosoof "muinasjutu teooria"
    Aristoteles- Antiikaja kuulsaim teadlane. Antiikaja filosoof.
    G.W.Leibniz- Ratsionalism, matemaatik, sakslane.
    C.G.Hempel- analüütilise ajaloofilosoofia esindaja
    J.S.Mill- empiirik. Inglane
    A. Tarski- Tõe korrespodentsiteooria
    R.Descartes- Pr. filosoof, ratsionalist.
    B.Russell- tegeles aksioloogiaga
    Platon- Vana-Kreeka filosoof. Antiikaja teadlane. Induõpetus
    I.Kant- Preisi filosoof. Tegeles tunnetusteooriaga.
    O.Neurath- Tõe koherentsiteooria.
    J.Locke- Inglane, empiirik
    H. Poincare- Ratsionalist.
    Zenon- apooriad. Antiik-Kreeka filosoof.
    J.Dewey- Pragmatismi tõeteooria.
    D.Hume- Empiirik, Inglise filosoof.
    A.Einstein- Saksa füüsik. Radioaktiivsuse teooria ratsionalist.
    Sokrates- Antiik filosoof, Platoni õpetaja, teoseid ei kirjutanud.
    K.Popper- Inimlooming=kolmas maailm (sõltumatu)

    Sarnased õppematerjalid

    FILOSOOFIA 11 KLASS ARVESTUS
    5
    docx

    FILOSOOFIA 11 KLASS ARVESTUS

    Eeldus- arutluse lähtepunkt. Iga arutlus peab lähtuma vähemalt ühest eeldusest ja seetõttu ei saa ta eeldusi tõestada. Eetika- filosoofias käsitlus sellest, milline on õige eluviis: puudutab kõlbelisi ehk moraalseid küsimusi nagu nt mis on halb ja mis on hea. Eksistentsialism- filosoofiline ja kirjanduslik vool Emotiivne- emotsioone väljendav Empirism- õpetus, mille kohaselt peavad teadmised tulema kogemuse kaudu Esteetika- kunsti filosoofia Estetism- millegi vaatlemine seisukohalt, et vaatlusobjekt on eesmärk iseeneses ja mitte vajend millegi muu jaoks Falsifitseeritavus- tõestatav väide Fenomen-vahetu kogemus Humanism- inimkeskme filosoofia Hüpotees- tõestamata teooria, mille keehtivus loodetakse ajajooksul tõestada. Idealism- seisukoht, et tegelikkus koosneb millestki mitte materiaalsest Intuitsioon- vahetu teadmine läbi meelelise kogemuse Kausaalsus- põhjalikkus

    Filosoofia
    Filosoofia algus
    4
    doc

    Filosoofia algus

    Filosoofia tõe otsing/armastus Pildistab ülesandeid ja probleeme, kuid ei paku täielikku lahendust uurib mõtlemist algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast Põhiprobleemid läbi aegade 1. Metafüüsika ­ kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile Keha- ja vaimuprobleem ­ ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada Tahtevabaduse probleem ­ kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia ajaloos saab vastuseid

    Filosoofia
    Filosoofia küsimused
    7
    docx

    Filosoofia küsimused

    Vastus: Pythagoras Thales ­ vesi. Anaximandros ­ apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes ­ arche piiritletud, õhk ­ nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud ­ müüt, religioon. Teoreetilised ­ filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: Ideed ja nähtused Olev jaguneb kaheks

    Filosoofia
    Filosoofia mõisted ja loogilise mõtlemise põhireeglid
    4
    doc

    Filosoofia mõisted ja loogilise mõtlemise põhireeglid

    Filosoofiatesti kordamisküsimuste vastused 1. Filosoofia ­Tarkuse armastus, teadus inimesesisemaailmas ja välisilmas valitsevatest üldistest seaduspärasustest. Funktsioon-tutvustab meile väga erinevaid nägemusi ja arvamusi tõest. 2. Tunnetusõpetus - uurib inimteadmise päritolu, loomust ja piire. Mis on teadmine? (tähis ja selle vaste nt c²=a²+b²). Millised on teadmise allikad? (meeled, mõistus, dantaasia e inspiratsioon, jumalailmutus). Mis on tõde? Millest tõde oleneb?(inimesest, tingimusest). Mis on õppimine

    Filosoofia
    Tähtsamad mõisted
    4
    docx

    Tähtsamad mõisted

    Filosoofiatesti kordamisküsimused 1. Filosoofia­ tuleb kreekakeelsest sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus'. Filosoofia uurib inimese sise-ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tõstatab küsimused Mis on teadmine? Mis on tõde? Mis on õppimine? Tunnetusõpetus uurib teadmisi ja teadmise võimalikkust 3. Väärtusõpetus kujutab endast eetikat ja esteetikat. Tõstatab küsimuse: Kuidas põhjendada eetilist käitumist konkurentsiühiskonnas? 4. Metafüüsika on filosoofia haru, mis uurib olemise lähteprintsiipi ja algpõhjuseid. Mis on elu ja mis on surm? Kas jumal on olemas

    Filosoofia
    Filosoofia mõisted
    6
    doc

    Filosoofia mõisted

    Filosoofia kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreeka keelest ja tähendab tarkusearmastust. Uurib inimese sise ­ ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tegeleb teadmise ja tõe probleemidega. Põhiküsimused: · Mis on teadmine? · Mis on tõde? · Mis on õppimine? 3. Väärtusõpetus on filosoofia valdkond, milles uuritakse väärtusi. Enamasti kuulub väärtusõpetuse alla esteetika ja eetika. Põhiküsimused: · Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? · Kui vaba saab inimene olla? 4. Metafüüsika uurib olemise lähte printsiipe ja algpõhjuseid. Põhiküsimused: · Mis on elu ja mis on surm? · Mis on Jumal? 5. Filosoofia põhiküsimused: · Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? · Kes oleme meie? Kust tuleme ja kuhu läheme? 6. 1) küsimus

    Filosoofia
    Filosoofia konspekt
    14
    docx

    Filosoofia konspekt

    FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist ­ usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari

    Filosoofia
    Eksamimaterjal - filosoofia
    26
    docx

    Eksamimaterjal - filosoofia

    Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest

    Filosoofia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun