Filosoofia KT nr 1 (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Esitatud küsimused
- Mis on ja mida uurib epistemoloogia?
- Mis on teadmine?
- Mis on teadmise allikad?
- Kuidas eristada näilisest teadlikkusest?
- Mis on empirism?
- Mis on aprioorsed teadmised?
- Mis on ja mida uurib aksioloogia?
- Kuivõrd vaba saab inimene ühiskonnas olla?
- Milline on moraalselt õige käitumine?
- Mis on K propperi "kolmas maailm"?
- Mis on tõde 3 aksioloogia e väärtusõpetus probleem kas elul on mõte?
- Mis on ja mida uurib metafüüsika?
- Mis on nn vaikiv teadmine?
Filosoofia KT nr 1Sissejuhatus:
Filosoofia tekkis: 6. saj
e.K.r Vana-Kreekas
Sõnadest:
Phileo-
armastan Sophia- tarkust
T.Hales-
Filosoofia omapära:
Filosoogia osad:
Tunnetus ja teadmine
- Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised.
- Empirism - Teadmine= kogemus + mõistus
- Ratsionalism - Mõistus + kogemus
Keele ja mõtlemisega vahekord :
Teadmiste liigid:
Mis on ja mida uurib epistemoloogia?
Epistemoloogia on
tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid:
- Mis on teadmine?
- Mis on teadmise allikad?
(meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.)
- Kuidas eristada näilisest
teadlikkusest?
- Mis on tõde?
Epistemoloogia üks valdkond
on teadusfilosoofia .
Mis on empirism? Too välja ka empirismi nõrgad küljed.
Seisukoht, mille järgi kõik
teadmised pärinevad kogemustest, mõistus on vaid abivahend järelduste tegemisel.
Nõrgad küljed: 1)meie
kogemused on piiratud, seega ei tea, kas oleme kõikide oluliste
asjadega arvestanud
2) Ei arvesta matemaatilise
teadmise eripära
3) Pole olemas absoluutselt kindlaid teadmisi.
Iseloomusta Platoni ideeõpetust
platoni ideeõpetus : on olemas meeleline ja ideede maailm. Ideede
maailm- me ei
saa seda hävitada ja neid ei teki ka juurde, ideede maailm on
tõeline.
Meeleline maailm-
me näeme sedaja saame käega katsuda , kogeme pidevalt muutumist,
tekkimist ja hävimist. Siin maailmas on ideede varjud .
Mitte tõene maailm on meid
ümbritsev maailm.
Iseloomusta skemaatiliselt teaduslikku tunnetamist.
- Probleem(huvi)-
- oletus ( hüpotees )-
- Teooria (leiad lahenduse)
- Teooria kontroll (vajadusel vees oletus jne)
Iseloomusta tõe korrespodentsiteooriat. Too näited.
Tõesed on väited , mis on
kooskõlas tegelikkusega. (lumi on valge…)
On ka absoluutne tõde
(aristotelese teooria). Tõene ongi tõene. See teooria ei luba musta
valgeks rääkida
Kirjuta sõna "teadmine" kolm tähendust.
1) Tuttavolek kellegagi või
millegagi (N: ma tean, mis on hambavalu )
2)Oskan midagi teha (Ma tean,
kuidas pannkooke valmistatakse)
3)Teatud info omamine (Ma
tean, et päike tõuseb idast)
Mis on aprioorsed teadmised?
Teadmine, mis ei pärine
kogemusest vaid mõistusest enesest. N: õues sajab vihma, järelikult
saan ma märjaks.
Aprioorse teadmise liigid: 1)
oletatavalt mõistuspärane
2) kokkuleppeline
3) intensiivne
4) elutarkus
Kirjelda platoni koopamüüti. Mida see iseloomustab.
Iseloomustab inimeste
maailmanägemist. Ta ütleb, et inimeste maailmanägemus on nagu varjude teatri vaatamine. Ta ei saa kunagi aru, mis toimub. Sellega
üritab ta seleltada meelelise ja ideede maailma vahekorda : inimesed
istuvad koopas ; nad on aheldatud ja näevad ainult koopaseina, koopa
sein jääb selja taha; Inimesed näevad ainult varjusid, mida
koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale- need on asjade varju,
mis on väljapool koobast . varjud-meeleline maailm, väljapool
koobast olevad asjad- ideede maailm.
Märgi teadusliku loomingu 5 etappi .
1) Probleemi sõnastamine +
teadmiste kogumine
2) probleemi lahendamine või
mittelahendamine
3)Töö "laagerdumise"
aeg
4) Intuitsioon , mõttesähvatus,
idee- lahenduse leidmine HEUREKA
5)Idee kõlblikuse
kontrollimine.
Iseloomusta pragmatismi tõeteooriat.
Tõesed on need uskumused, mis
„töötavad”, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis
ennast õigustavad. Absoluutne tõde on ähmane. Tõde meile kasulik.
Poliitikute teooria. Eukleidese geomeetria , klassikaline loogika.
Mis on ja mida uurib aksioloogia ?
Ehk väärtusõpetus
Uurib eesteetiliste ja
eetiliste (kõlbeliste) väärtuste olemust ning nende põhjendamise
võimalikkust.
Probleemid: Kuivõrd vaba saab
inimene ühiskonnas olla?
Kas inimesi tuleb
vaadelda võrdsetena, kas demokraatia on kõige inimväärsem
valitsemisviis? Milline on moraalselt õige käitumine?
Mis on ratsionalism + nõrgad küljed
On seisukoht, mille järgi
kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest. Kogemus on
vaid mõistuse tegevuse ajend .
Nõrgad küljed:
kõiges tuleb
kahelda. Fakte pole- kui teadus ei toetu faktidele, ei pruugi teadus
olla tõene.
Iseloomusta keele mõju mõtlemisele. *
Keel on pakend mõtetele.
Erinevates keeltes kõnelevad inimesed tajuvad maailma erinevalt.
Tajuvuse põhjuseks on keeleline erinevus.
- Erinevad keeled võivad sisaldada väga erinevaid ettekujutusi reaalsuse struktuurist (W. Humboldt arvas , et iga rahva keeles peitub oma maailmavaade)
- Whorfi arusaam keele ja
mõtlemise seosest on väljendatav kahe teesina:
* Erinevates keeltes
kõnelevad inimgrupid tajuvad maailma erinevalt. (Seda nim ka
keelelise relatiivsuse hüpoteesiks.)
* Tajumisviiside
erinevuse põhjuseks antud juhul on just keeleline erinevus. (Seda
väidet nim keelelise determinismi hüpoteesiks.)
- Kas eelnimetatud arusaamad
ka paika peavad ei ole veel ühese vastuseni jõutud.
Mis on K. propperi "kolmas maailm"?
Kolmandasse maailma kuuluvad teoreetilised süsteemid, probleemid ja probleemsituatsioonid, kriitilised arutlused, disskusioonide seisundid, ajakirjade,
raamatute sisu. On inimlooming, nii nagu ämblikuvõrk on ämbliku
looming.
Loomingumaailm. (Inimlooming)
sõltub inimesest ainult nii palju, et keegi peab loomingu tegema.
Kui see on juba olemas, siis enam inimesest ei sõltu. On teatud
mõttes iseseisev.
Iseloomusta tõe koherentsiteooriat, too näited.
Tõesed on need väited, mis
on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega, vasturääkivust ei ole.
Võib olla muinasjutt . (K. Päts oli EV President - uurin
ajakirjandusest ja vaatan kas see väide on kooskõlas teiste
väidetega K.Pätsi ja EV kohta)
Loetle kolm filosoofia valdkonda.
1) metafüüsika (kas jumal on
olemas?- seostuv probleem)
2) epistemoloogi e.
tunnetusõpetus (probleem: Mis on tõde?)
3)aksioloogia e. väärtusõpetus
(probleem: kas elul on mõte?)
Mis on ja mida uurib metafüüsika?
- Metafüüsika on igasuguse traditsioonilise filosoofia alus.
- Olemasolemise taandumine ürgalgele( aatomid , elemendid…)
- Keha ja vaimu probleem (Kas keha on materiaalne ja vaim mitte?)
- Tahtevabaduse probleem (Kas inimesed saavad olla vabad või on see illusioon )
- Jumalate olemasolu küsimus ja kurjuse probleem.
Mis on nn vaikiv teadmine?
Keele abil väljendamatu.
Ilmneb vilumustes, oskustes ja meisterlikkuses. Neid ei saa omandada
raamatutest vaid antakse vahetult edasi õpetajalt õpilasele.
Mõistete ja väidete abil väljendatav. (M. Polany ). mängib suurt
rolli kunstis, igapäeva elus, käsitöös, teaduses .
Võrdle teaduslikku teadmist ja argiteadmist.
ARGITEADMINE
- Põhjendamata
- kontrollimata
- ebatäpne, üldistused
-
TEADUSLIK
- põhjendatud
- kontrollitud
- täpselt sõnastatud
Teaduse kolm taotlust on...
1) kirjeldamine
2) seletamine
3) ettenägemine
MÕISTED:
induktsioon - uurimismeetod üksikult üldisele.
Illusioon- Meelepete. Petlik ettekujutlus.
" Cogito , ergo sum"- Mõtlen järelikult olen olemas ( Descarte )
Dogma- tõde, mis ei vaja tõestamist ( piibel )
falsifitseerimine- väite ümber lükkamine , kindlaks tegema, et väide on väär.
"tabula rasa "- puhas leht (J.Locke), elukogemus kirjutab selle lehe täis
subjektiivne- inimesest sõltuv
aposterioone- kogemuslik, kogemusega seotud.
süntees- teaduslik uurimis meetod. Osadest terviku moodustamine, tervikuks liitumine.
verifitseerimine- väite tõestamine, kindlaks tegemine, et väide on õige.
konventsionaalne - kokkuleppeline ( mõõtühikud )
"asi iseeneses"- J.Kont arvates objektiivne maailm.
intuitsioon- 7 meel. Alateadvuse abil leitud õige otsus.
aprioorne - kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu.
analüüs- uurimismeetod. Terviku lahutamine osadeks.
pseudoteadus - väärteadus (N:ufoloogia, käe joonte järgi ennustamine )
deduktsioon- uurimismeetod, üksikfaktideks lahti arvutamine üldiselt üksikule.
aksioom - tunnustatud väide, ms ei vaja tõestamist. (päike tiirleb ümber maailma)
eksperiment - katse, uurimismeetod.
objektiivne- inimesest sõltumatu.
INIMESED:
F. Bacon - empiirik, inglane
M.Schlick- saksa filosoof "muinasjutu teooria"
Aristoteles - Antiikaja kuulsaim teadlane . Antiikaja filosoof.
G.W. Leibniz - Ratsionalism, matemaatik , sakslane.
C.G. Hempel - analüütilise ajaloofilosoofia esindaja
J.S.Mill- empiirik. Inglane
A. Tarski- Tõe korrespodentsiteooria
R. Descartes - Pr. filosoof, ratsionalist.
B.Russell- tegeles aksioloogiaga
Platon - Vana-Kreeka filosoof. Antiikaja teadlane. Induõpetus
I.Kant- Preisi filosoof. Tegeles tunnetusteooriaga.
O. Neurath - Tõe koherentsiteooria .
J.Locke- Inglane, empiirik
H. Poincare- Ratsionalist.
Zenon - apooriad. Antiik-Kreeka filosoof.
J.Dewey- Pragmatismi tõeteooria.
D. Hume - Empiirik, Inglise filosoof.
A. Einstein - Saksa füüsik . Radioaktiivsuse teooria ratsionalist.
Sokrates - Antiik filosoof, Platoni õpetaja, teoseid ei kirjutanud.
K.Popper- Inimlooming=kolmas maailm (sõltumatu)
induktsioon- uurimismeetod üksikult üldisele.
Illusioon- Meelepete. Petlik ettekujutlus.
"Cogito, ergo sum"- Mõtlen järelikult olen olemas (Descarte)
Dogma- tõde, mis ei vaja tõestamist (piibel)
falsifitseerimine- väite ümber lükkamine, kindlaks tegema, et väide on väär.
"tabula rasa"- puhas leht (J.Locke), elukogemus kirjutab selle lehe täis
subjektiivne- inimesest sõltuv
aposterioone- kogemuslik, kogemusega seotud.
süntees- teaduslik uurimis meetod. Osadest terviku moodustamine, tervikuks liitumine.
verifitseerimine- väite tõestamine, kindlaks tegemine, et väide on õige.
konventsionaalne- kokkuleppeline (mõõtühikud)
"asi iseeneses"- J.Kont arvates objektiivne maailm.
intuitsioon- 7 meel. Alateadvuse abil leitud õige otsus.
aprioorne- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu.
analüüs- uurimismeetod. Terviku lahutamine osadeks.
pseudoteadus- väärteadus (N:ufoloogia, käe joonte järgi ennustamine)
deduktsioon- uurimismeetod, üksikfaktideks lahti arvutamine üldiselt üksikule.
aksioom- tunnustatud väide, ms ei vaja tõestamist. (päike tiirleb ümber maailma)
eksperiment- katse, uurimismeetod.
objektiivne- inimesest sõltumatu.
INIMESED:
F.Bacon- empiirik, inglane
M.Schlick- saksa filosoof "muinasjutu teooria"
Aristoteles- Antiikaja kuulsaim teadlane. Antiikaja filosoof.
G.W.Leibniz- Ratsionalism, matemaatik, sakslane.
C.G.Hempel- analüütilise ajaloofilosoofia esindaja
J.S.Mill- empiirik. Inglane
A. Tarski- Tõe korrespodentsiteooria
R.Descartes- Pr. filosoof, ratsionalist.
B.Russell- tegeles aksioloogiaga
Platon- Vana-Kreeka filosoof. Antiikaja teadlane. Induõpetus
I.Kant- Preisi filosoof. Tegeles tunnetusteooriaga.
O.Neurath- Tõe koherentsiteooria.
J.Locke- Inglane, empiirik
H. Poincare- Ratsionalist.
Zenon- apooriad. Antiik-Kreeka filosoof.
J.Dewey- Pragmatismi tõeteooria.
D.Hume- Empiirik, Inglise filosoof.
A.Einstein- Saksa füüsik. Radioaktiivsuse teooria ratsionalist.
Sokrates- Antiik filosoof, Platoni õpetaja, teoseid ei kirjutanud.
K.Popper- Inimlooming=kolmas maailm (sõltumatu)
Sarnased õppematerjalid
5
docx
FILOSOOFIA 11 KLASS ARVESTUS
Eeldus- arutluse lähtepunkt. Iga arutlus peab lähtuma vähemalt ühest eeldusest ja seetõttu ei
saa ta eeldusi tõestada.
Eetika- filosoofias käsitlus sellest, milline on õige eluviis: puudutab kõlbelisi ehk moraalseid
küsimusi nagu nt mis on halb ja mis on hea.
Eksistentsialism- filosoofiline ja kirjanduslik vool
Emotiivne- emotsioone väljendav
Empirism- õpetus, mille kohaselt peavad teadmised tulema kogemuse kaudu
Esteetika- kunsti filosoofia
Estetism- millegi vaatlemine seisukohalt, et vaatlusobjekt on eesmärk iseeneses ja mitte
vajend millegi muu jaoks
Falsifitseeritavus- tõestatav väide
Fenomen-vahetu kogemus
Humanism- inimkeskme filosoofia
Hüpotees- tõestamata teooria, mille keehtivus loodetakse ajajooksul tõestada.
Idealism- seisukoht, et tegelikkus koosneb millestki mitte materiaalsest
Intuitsioon- vahetu teadmine läbi meelelise kogemuse
Kausaalsus- põhjalikkus
4
doc
Filosoofia algus
Filosoofia
tõe otsing/armastus
Pildistab ülesandeid ja probleeme, kuid ei paku täielikku lahendust
uurib mõtlemist
algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast
Põhiprobleemid läbi aegade
1.
Metafüüsika kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile
Keha- ja vaimuprobleem ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada
Tahtevabaduse probleem kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon
2.
Tunnetusõppetus (epistemoloogia)
- Mis on teadmine?
- Millised on teadmise allikad?
- Kuidas eristada näilisust tegelikkusest?
- Mis on tõde?
3.
Väärtusõpetus (aksioloogia)
- Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas?
- Kas inimesed on võrdsed?
- Milline on moraalselt õige käitumine?
- Kas elul on mõte?
Tunnetus ja teadmine
->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised.
->Filosoofia ajaloos saab vastuseid
7
docx
Filosoofia küsimused
Vastus: Pythagoras
Thales vesi.
Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile
lõputu arv piirilisi maailmu
Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron.
Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon?
Vastus: Liikumine on illusioon
Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu.
Vastus: Müüt
Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus.
Milline neist vaadetest pole teoreetiline?
A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia
Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi.
Vastus: Platon
Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest.
Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt
vaidlemise kunsti.
Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit?
Vastus: Ideed ja nähtused
Olev jaguneb kaheks
4
doc
Filosoofia mõisted ja loogilise mõtlemise põhireeglid
Filosoofiatesti kordamisküsimuste vastused
1. Filosoofia Tarkuse armastus, teadus inimesesisemaailmas ja välisilmas valitsevatest
üldistest seaduspärasustest. Funktsioon-tutvustab meile väga erinevaid nägemusi ja
arvamusi tõest.
2. Tunnetusõpetus - uurib inimteadmise päritolu, loomust ja piire. Mis on teadmine? (tähis
ja selle vaste nt c²=a²+b²). Millised on teadmise allikad? (meeled, mõistus, dantaasia e
inspiratsioon, jumalailmutus). Mis on tõde? Millest tõde oleneb?(inimesest, tingimusest).
Mis on õppimine
4
docx
Tähtsamad mõisted
Filosoofiatesti kordamisküsimused
1. Filosoofia tuleb kreekakeelsest sõnast , mille ligikaudne tähendus on
'tarkusearmastus'. Filosoofia uurib inimese sise-ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi.
2. Tunnetusõpetus tõstatab küsimused Mis on teadmine? Mis on tõde? Mis on õppimine?
Tunnetusõpetus uurib teadmisi ja teadmise võimalikkust
3. Väärtusõpetus kujutab endast eetikat ja esteetikat. Tõstatab küsimuse: Kuidas põhjendada
eetilist käitumist konkurentsiühiskonnas?
4. Metafüüsika on filosoofia haru, mis uurib olemise lähteprintsiipi ja algpõhjuseid. Mis on elu
ja mis on surm? Kas jumal on olemas
6
doc
Filosoofia mõisted
Filosoofia kordamisküsimused
1. Filosoofia tuleb kreeka keelest ja tähendab tarkusearmastust. Uurib inimese sise ja
välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi.
2. Tunnetusõpetus tegeleb teadmise ja tõe probleemidega.
Põhiküsimused:
· Mis on teadmine?
· Mis on tõde?
· Mis on õppimine?
3. Väärtusõpetus on filosoofia valdkond, milles uuritakse väärtusi. Enamasti kuulub
väärtusõpetuse alla esteetika ja eetika.
Põhiküsimused:
· Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi?
· Kui vaba saab inimene olla?
4. Metafüüsika uurib olemise lähte printsiipe ja algpõhjuseid.
Põhiküsimused:
· Mis on elu ja mis on surm?
· Mis on Jumal?
5. Filosoofia põhiküsimused:
· Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria?
· Kes oleme meie? Kust tuleme ja kuhu läheme?
6. 1) küsimus
14
docx
Filosoofia konspekt
FILOSOOFIA KORDAMINE
PLATON
· Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane
· Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni
säilinud
· Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline
maailm
· Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda,
meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda
· Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee
kehastub asjas, asi on idee vari
26
docx
Eksamimaterjal - filosoofia
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid
Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese
põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste,
mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste,
mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute,
muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni.
Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid