I kontrolltöö: Külma sõja ajastu 1947-1991 (0)

Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947-1991

Külm sõda. Pt 1-4, 16.

1. Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see toimus, kui kaua kestis?
Külma sõja põhjusteks olid:
a) Uus olukord maailmapoliitikas - Euroopa suurriikide ( Suurbritannia , Prantsusmaa ja Saksamaa) roll maailmapoliitikas vähenes. Riigid olid sõjas kanntada saanud.
b) USA roll maailmapoliitikas tõusis. USAst sai läänemaailma juhtriik, ta oli majanduslikult ja sõjaliselt kindlustatud ning hakkas Euroopale laene andma.
c) NSV Liidu mõju suurenes oma territooriumi suurendamise ning kommunistide võimuletuleku aitamise näol.
d) USA valitsuse tegevus
Külm sõda toimus sõja, poliitika, majanduse, ideoloogia ja kultuuri valdkonnas ning kestis 1947-1991.
2. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid, millised riigid sinna kuulusid?
NATO

VLO
Loodi aastal 1949.
Koosseis: USA, Kanada , Norra, Taani, Island , Madalmaad, Prantsusmaa, Suurbritannia, Portugal , Slovakkia , Türgi ja Kreeka.
Eesmärgid: jagada informatsiooni ja teha koostööd riigikaitse, julgeoleku, kaubanduse, valuutaeeskirjade ja paljudes muudes valdkondades; säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek.
Loodi aastal 1955.
Koosseis: NSVL , Albaania*, Bulgaaria , Poola, Rumeenia, Saksamaa, Tšehhoslovakkia ja Ungari
Eesmärgid: teha koostööd, osutada vastastikust abi, säilitada rahvusvaheline rahu ja turvalisus.
*Jäi 1962. aastal kõrvale VLO tegevusest, lahkus lõplikult 1968. aastal.
3. Milles seisnes Trumani doktriin ja Marshalli plaan?
Trumani doktriin seisnes selles, et USA annab sõjalist abi riikidele, keda ähvardab kommunistide võimu alla sattumine.
Marshalli plaan seisnes selles, et USA annab rahalist abi Lääne-Euroopa riikidele sõjapurustuste taastamiseks (12,5 miljardit $, laen + tagastamatu abi).
4. Millised olid pingelõdvenduse põhjused, kuidas muutusid pingelõdvenduse ajal USA- NSVL , USA-Hiina RV suhted, milles seisnes Helsingi nõupidamise tähtsus?
Pingelõdvenduse (detente) põhjusteks olid uus tase ja tasakaal tava- ja tuumarelvastuses, uute võtmeisikute võimulolek, välispoliitiliste doktriinide muutmine ning majanduskriis .
USA-NSVL suhted paranesid oluliselt, loodi tuumarelvastuse piiramise lepingud (1972, 1979). USA-Hiina RV suhted normaliseerusid.
Helsingi nõupidamise (Helsingi protsessi) tähtsus seisnes selles, et loodeti parandada idabloki ja lääneriikide vahelisi suhteid.
5. Millal, kelle vahel toimus, milles seisnes, kuidas lõppesid: Berliini blokaad , Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Afganistani sõda?
Berliini blokaad
Korea sõda
Kuuba kriis
Vietnami sõda
Afganistani sõda
1948-49
Lääne-Berliin ja NSVL
Toimus Saksamaa lõplik lõhenemine.
1950-53
Põhja-Korea ja Lõuna-Korea, USA
Hukkus ~1 mln inimest ja säilis 2 Korea vaenutsevat riiki.
1962
Kuuba ja USA, NSVL
Kriisi lõpuks pinged säilisid, USA ja NSVL suhted halvenesid.
1964-73
Vietnam ja USA
Inimkaotused , USA sõjavastane protest, kahe Vietnami ühendamine.
1979-89
Afganistan ja NSVL
Inimkaotused, Afganistani põgenike naasemine kodumaale, kommunistide kukutamine , USA ja NSVL kokkulepe.
6. Kuidas lõppes külm sõda? Millised R. Reagani ja M. Gorbatšovi otsused ja kokkulepped aitasid lõpetada külma sõda?
1980. aastate keskel sai NSVL aru, et ei suuda enam USAga relvastumises võistelda. NSVL vajas nii majanduses kui ka sise- ja välispoliitikas uuendusi . 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses lagunes NSVL koos kogu idablokiga.
Külma sõda aitas lõpetada Ronald Reagani loodud NSVL väljakurnamise poliitika ning 1983. aastal loodud tähesõdade programm.
NSVL oli pankrotis ning Mihhail Gorbatšovi võimuletulek 1985. aastal tõi kaasa mitmed kohtumised näiteks USA, Suurbritannia ja Saksamaaga. Kokkulepped:
USA-NSVL kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimisest Euroopas (1987), USA-NSVL kokkulepe strateegilise tuumarelva kärpimisest ¼ ja 1/3 võrra (1991). Otsused:
NSVL ei sekkunud enam Ida-Euroopa riikide siseasjadesse, tõi oma väed Afganistanist ja Ida-Euroopa riikidest välja, nõustus kahe Saksamaa ühinemisega.
Kommunistlik maailm ja NSVL. Pt 21, 25, 26.

Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku /kommunistliku riigikorraga riigid Ida-Euroopas ja Aasias?
I maailmasõja järel pääses kommunism võimule NL-s ning Mongoolias, teise maailmasõja tulemusel kujunes välja kommunistlik maailmasüsteem. II maailmasõja tulemusel laienes NSVL territoorium: Eesti, Läti, Leedum Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Põhja-Vietnam, Mongoolia = kokku tegelikkuses 16 liiduvabariiki, kus teostati sovetiseerimist ja massiküüditamisi (1949). Aasias tekkis sotsialistlik riigikord Hiina RV-s ja Korea RV-s.

Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit?

• Võim riigis oli koondatud ühe kommunistliku partei kätte.
  
• Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis.
  
• Tohutu võim julgeolekuorganeil → kommunistide võim püsis kas otsese terrori või terrorihirmu abil.
  
• Majandus (tööstus, kaubandus) oli üldiselt riigistatud.
  
• Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt.
  

Miks lagunes kommunistlik kord Ida-Euroopas 1989. aastal?
Sisekriisi süvenemisega Nõukogude Liidus nõrgenes järk-järgult Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatšov ei pidanud enam vajalikuks sekkumist sotsialismileeri riikide siseasjadesse. Gorbatšov heitis mitmele sotsialismileeri riigi liidrile ette, et need ei suuda ühiskonna uuenemisega kaasas käia.

Mis oli Solidaarsus ja kuidas tuli võimule?
Solidaarsus oli Poola ametiühing, mis sai tuntuks oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Solidaarsuse teke oli NSV Liidu juhtkonnale tõsine oht: see andis märku NSV Liidu nõrgenemisest.
NSV Liidu suutmatus kontrollida olukorda Poolas oli märguandeks vastupanuliikumisele kogu kommunistlikus süsteemis.

Milles seisnes sametrevolutsioon ?
Sametrevolutsioon - Tšehhoslovakkias toimunud meeleavaldused ja hoiatusstreigid, mille tulemusega oli valitsus kohustatud alustama läbirääkimisi opositsioonijõududega ning mille tulemusena toimus Tšehhoslovakkias veretu võimuvahetus.

Milliste sündmuste tulemusena ühinesid kaks Saksamaad?
Berliini müüri langemise tulemusena.

Millisteks riikideks lagunes NSV Liit?
NSVL lagunemise tulemusel tekkisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia , Kasahstan , Kõrgõztan, Moldova , Tadžikistan, Türkmenistan, Ukraina , Usbekistan ja Valgevene.
NSVL.

Milles väljendus Stalini-aegne terror NSV Liidus 1945-53?
Stalini-aegne terror väljendus hirmutamise ja vägivalla näol → vangistamised ja massiküüditamised (Baltikumis, Ukrainas, Valgevenes ja Kaukasuse rahvaste seas).

Milles seisnes Hruštšovi liberaliseerimine?
Hruštšovi liberaliseerimine seisnes selles, et kaasati rahvast ning anti liiduvabariikidele suurem otsustamisõigus.

Milles seisnesid positiivsed arengud NSVL majanduses 1953-64?

• Majanduse kiire areng, SKP aastas 10%
  
• Järelejõudmine USAle
  
• Kergetööstuse ja põllumajanduse arendamine
  
• Elamuehitus
  
• Tuumaenergeetika areng
  
• Kosmosetehnoloogia areng
  

Milles väljendus stagnatsioon valitsemises ja seisak majanduses 1964-85?

• Riiki juhtisid vananevad juhid
  
• Suurusehullustus
  
• Venestamispoliitika
  
• Defitsiit, järjekorrad