Vetikad Kaugidas Sissejuhatus vetikate kohta Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne meetrini ja koosnevad eristunud kudedest. Kaasaegne teadus oletab vetikate põlvnemist viburloomades vees elavaist üherakulistest 1-2 viburiga organismidest. Nende hulgas leidub klorofülli sisaldavaid ja värvusetuid organisme. Esimesed on lähemal taimedele, teised loomadele. Paljud süstemaatikud vaatlevad viburloomi kui lähterühma, mis seob taim- ja loomorganisme. Toitumine Enamik vetikaid sisalda...
KRONOLOOGIA Käsitletavas kronoloogias jätan välja nii kesk- kui kaug-ida kultuurid. Sama ka kesk- ja lõuna-ameerika tsivilisatsioonide (tolteegid,olmeegid, maiad, asteegid, inkad jne.) puhul. Kuivõrd nii tänased India ja Hiina alad ja kultuurid etendasid antiikajal käsitletava teema suhtes sekundaarset rolli, siis ka neilt vaid mõned sissekirjutused. Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis- Ida kultuuride tõusud ja langused. Aktsendiga (kursiivis) Iisraeli rahva ajalooga.
Kui laev või jõepraam saabub, võetakse see virnast ja tõstetakse alusele. Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama raudteeterminali seniks, kuni koostatakse konteinerite plokkrong või lähetatakse teele rong, mis veab oma koosseisus ka konteinerite vaguneid. Kui laev on jõudnud sihtsadamasse või rong on sihtjaamas, laaditakse konteiner maha ja virnastatakse seniks, kuni vedaja toimetab selle kliendile. 2. Millisel juhul on õigustatud konteinerite vedu Kaug-Ida sadamatest Euroopasse raudteetranspordiga? Kontinentidevahelisi konteinervedusid tehakse ka raudteel. Nii on oluline koht Kaug-Ida TSR- (Trans Siberian Railways) liikluses konteinerveol. Kaup kulgeb Jaapanist, Koreast, Singapurist või Taivanist läbi Vladivostoki ja Nahhodka sadamate Moskva kaudu Skandinaaviasse, Baltimaadesse või Kesk-Euroopasse. Veoaeg Trans-Siberi marsruudil kestab 15–18 päeva. Juhul, kui kaubaga on kiirem. Meretranspordiga läheks kauem. Kui kaup tuleb viia
Konfutsianism Brigita Maria Raave ja Moreena Kaas Levik Konfutsiuse tuntuim tõlgendaja on Mengzi. Riigi ametlikuks õpetuseks sai konfutsianism u 2. sajand eKr. Konfutsianism on levinu peamiselt Filipiinidel, Põhja- Koreas, Lõuna-Koreas ja Hiina idaosas. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Levik ja seos eestiga Eestis pole järgijate ühendust. Inimesi huvitavad Hiinast pärit õpetused. Eelkõige nõelravi ja shiatsu massaž. Üsna populaarne on taiji harrastamine. Rajaja, millal rajati Konfutsianismi rajajaks oli hiina õpetlane Kong Fuzi ( 28. september 551 eKr – 479 eKr) Oma mõistuse, energia ja äraostmatu aususe tõttu kasvas Konfutsiuse populaarsus väga kiiresti, kuigi tema õpetus sai üle hiinaliselt tuntuks alles peale surma oli tal ka eluejal palju järgijaid Põhiõpetused Konfutsiuse õpetuse kohaselt asub jumalariik inimeses eneses. Iga arengut taotleva inimese jaoks on kõige tähtsam leida...
1. Sissejuhatus Merikilpkonni(superfamily Chelonioidea) on maailmas 7 eri liiki(Caretta caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi, L. Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad, kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks. Merikilpkonnade suurus varieerub vastavalt liigile. Kui tuua võrduseks emasloom ja isasloom, siis erilist suuruse vahet ei täheldata, küll aga eri liigid varieeruvad eri pikkusele ja kaalule. Näiteks (Dermochelys coriacea) on suurim merikilpkonnaline, ta võib kasvada 1.2 -1.9m pikkuseks ja kaaluda 200 500 kg
................................... 4 Välismaa.................................................................................................................................................... 5 Somaalia piraatide käest vabastati Panama laev....................................................................................5 EL: Vene väed tõmbugu 7. augusti positsioonidele.............................................................................. 5 Venemaa andis Hiinale üle kolm Kaug-Ida jõesaart............................................................................. 5 Majandus....................................................................................................................................................7 Kõrgem käibemaks kirjastustele surmahoobiks.................................................................................... 7 Suurpank tahab koondada üle 50 000 töötaja.......................................................................
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
Venemaa põhjarannikut uhuvad Jäämere Arktika ookeani külmad veed. Seal asuvad aastaringselt jäised, tooainerikad (nafta, jm maavarad) rannikumaastikud. Karmi kliima tõttu on neid seal raske kaevandada. Kõige sooje m ja viljakam ala jääb Euroopasse, eriti lõuna poolmik, kus asub suur lasukmaa. Aasias laiub siber, mis jaguneb: Lääne-Siberi lauskmaaks, Kesk-Siberi lavamaaks ja mägineks idaosaks. Aasiasse jääb veel ka pajude saasrte ja poolsaartega liigestatud Kaug-Ida rannik. Venemaal on maailma riikidest pikim rannajoon, kuid laevatatavele veel juurdepääs on kehv. Suurem osa rannajoonest asub külmadel aladel ja on aasta läbi jäätunud. Venemaa hiiglaslikku territooriumi läbivad suured veerikkad laevatatavad jõed: Jennisei, Ob, Leena, Don, Volga (Euroopa suurim jõgi). Suuremad järeved on Siberis asuv sügavaim mageveeline järv Baikali ja Euroopas Soome priiri lähedal asuvad Laadoga ning Änsi järv. Venemaa on liitriik
Puuliigid Tarvi Teearu ME-10 2012 MANDZUURIA PÄHKLIPUU Juglans mandshurica Kasvab 20- 25 meetriseks Areaal: Kaug- Ida Introdutseeritud kuna tal on dekoratiivne välimus TATARI KUSLAPUU Lonicera tatarica Kasvab 3-4 meetriseks Areaal: Kagu- Euroopa, Lääne- ja Ida- Siber Introdutseeritud kuna Talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu levinud ka linnahaljastuses. DOUGLASE VIIRPUU Crataegus douglasii Kasvab 9- 12 meetriseks Areaal: USA lääneosa. Introdutseeritudud kuna ta paljuneb hästi vegetatiivselt ja kasutatakse ilupõõsana JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica Areaal: Jaapan Suurus: 0,6-1m Introdutseeritudud Kuna tegu ...
Segametsades kasvavad okaspuud: KUUSK Mänd Sega- ja lehtmetsade lehtpuud: LEPP HAAB KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas Kaug-Ida Kaug-Idasegametsad segametsades kasvab 2-3 kord erinevaid puuliike: KOREA SEEDERMÄND AMUURI KORGIPUU MANZUU RIA PÄHKLIP UU ZENNSENN Segametsades kasvavad: Euroopas: Kaug-Idas: · Kuusk · Amuuri korgipuu · Kask · Mandzuuria · Haab pähklipuu · Tamm · Amuuri pärn · Pärn · Hiina · Sarapuu sidrunväändik · Korea seedermänd Lehtmetsades kasvavad:
Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254 a.Veneetsias ja suri 1324 a. Veneetsias.Ta pärines kaupmeeste perekonnast.. Tema isa Nicolo Polo ja onu Matteo Polo veetsid mitu aastat Ilkhane maal (Iraan ja Iraak), Kuldhordi ja Valgehordi aladel ja ajasid tulusat äri Hiiva, Buhhaara ja Kokandi khaaniriikides. Kahel veneetslasel olid head suhted Tsingizkhaani vennapoja Hülägüga ja Kubla-khaaniga. Marco elukäik oli seega teataval määral asjade loomulik kulg. Marco Polo Kaug-Ida reisi marsuuti on raske taastada, sest oma reisipäevikus kirjeldas ta sageli maid, mida polnud ise näinud, seega põhinesid tema aruanded suurel määral oletustel. 1271. aastal suundus Marco Polo koos isa ja onuga Veneetsiast laeval Lajazzo (Väike- Armeenia) sadamasse, reisis läbi Rum Seljuki impreeriumi (Türgi Lõunaosas), rändas piki Tigrise jõge, käis Mosulis ja Bagdadis, astus Pärsia lahes laevale ja maabus lõpuks Hormuzes.
metsadest asetseb riigi Aasia aladel ● Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad ● Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega ● Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes ● Põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur. Suveks saabuvad haned, luiged ja pardid. ● Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope Pildid Kultuur ja vaatamisväärsused ● Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baškiirid, tšuvašid, tšetšeenid ja armeenlased. ● Teejoomine on suur osa vene kultuurist. Teed tehakse ehtsast samovarist
Parasvöötme metsad 8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele Lehtmetsades pruunmullad leetekiht Pruuni värvusega viljakad mullad Okasmetsad Tumetaiga: ...
Segametsades kasvavad okaspuud: KUUSK Mänd Sega- ja lehtmetsade lehtpuud: LEPP HAAB KASK PÄRN VAHER Madalamad lehtpuud ja põõsad on: - toomingas - sarapuu LEHTMETSAD Parasvöötme pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad. Lehtmetsades kasvavad peamiselt laialehelised puud: TAMM SAAR - Pöök Hikkoripuu ja tulbipuu Põhja- Ameerikas Kaug-Ida Kaug-Idasegametsad segametsades kasvab 2-3 kord erinevaid puuliike: KOREA SEEDERMÄND AMUURI KORGIPUU MANZUU RIA PÄHKLIP UU ZENNSENN Segametsades kasvavad: Euroopas: Kaug-Idas: · Kuusk · Amuuri korgipuu · Kask · Mandzuuria · Haab pähklipuu · Tamm · Amuuri pärn · Pärn · Hiina · Sarapuu sidrunväändik · Korea seedermänd Lehtmetsades kasvavad:
*sündinud elulisest praktikast mille viljaks on hiina traditsionaalne meditsiin *üheks aluseks on teooria keha hinguse-qi kanalitest ja punktidest. *748. saatis Tangi dünastia keiser Tang Xuanzhong õpetlased üle terve Hiina koguma kokku taoismi kirjutisi - kokku saadi 7300 kirjarulli. Erinevate dünastiate ajal Dao zangi kohandati ja Mingi dünastia ajal valmis lõppversioon 5318 rullist e raamatust KONFUTSIANISM *Kong Fuzi *Tekkeaeg 6-5 saj ekr. *Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika, poliitika ja filosoofiline süsteem *tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine, mis tähendab tegutsemist arvestades inimsuhete tundlikkust *esikohale seatakse vanema ja lapse vaheline suhe *laps peab üles näitama pojalikkust peab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnevad talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastub ka mujal. Oluline on, et noorem peab tõrkumatult alistuma vanemale, madalam kõrgemale.
LÜHITUTVUSTUS Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. Venemaal elab üle 160 rahvuse esindajad, kellest suurima grupi moodustavad
Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned. VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS Venemaa lipp Venemaa vapp PEALINN: Moskva PINDALA: 17 075 200 km2 AMETLIKUD KELLED: Vene keel ja vabariikides kohalikud keeled RAHVAARV: 141 904 000 (2009) RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2 RIIGIKORD: Presidentaalne Vabariik PRESIDENT: Dimitri Medvedev PEAMINISTER: Vladimir Putin
Välimus Levik ja elupaik Paljunemine Toitumine Välimus Kaks seljauime, rinna- ja kõhuimed paiknevad peaaegu kohakuti Pruunikal kehal ning uimedel on näha tumedaid täppe. Kaks eraldi seisvat pikka kõhuime Suhteliselt suur suu Aeglase kasvuga(nt. 25 cm pikkuseks ja250 g raskuseks kasvab u. 10 aastaga.) Enamasti 14-25cm pikk Levik ja elupaik Looduslik leviala Venemaa Kaug-Ida piirkond, Hiina kirde piirkond ja Korea magevetes. On jõudnud ka Kesk- ja Ida-Euroopasse. Kehva ujunana eelistab aeglase vooluga või seisuveega veekogusid Taimestikurohked veekogud Paljunemine Paljunemisvõimeliseks saab umbes 4-6 cm pikkusena. Kudemiseks vajalik suviselt soe vesi. Marja valvab isakala. Isakala liigutab uimedega vett, et tagada soodsad arengutingimused ja peletab eemale marjaõgijaid.
PORTUGALI JA HISPAANIA AVASTUSRETKED Portugal ja Hispaania olid esialgu juhtivad riigid maadeavastustes oma soodsa asukoha ning suurte geograafiaalaste teadmiste poolest. Portugal Portugali maadeavastuste organiseerijaks oli prints Henrique Meresõitja, kes asutas maailma esimese meresõidukooli. 14. sajandil ehitasid portugallased suhteliselt väikese, kuid merekindla laevatüübi, karavelli. Portugallaste huvipiirkonnad olid peamiselt Aafrika (arvasid leidvat sealt kulda), India ja Kaug-Ida, Ameerikas oli ainus Portugali valdus Brasiilia. Avastused: 1. H. Meresõitja algatusel avastasid Portugali meresõitjad Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ja jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. Need retked panid aluse Portugali mere- ja kolooniavõimule. 2. Suurte maadeavastuste ajastu algas B. Diazi jõudmisega hea Lootuse neemeni ning Inda meretee kindlakstegemisega. 3
5 kuud · Okasmetsa piirkond, põllumaj. maad vähe · Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk · Väheviljakad leetmullad · Kasvatakse teravilju, (rukis, kaer, oder) kartulit, köögivilju, lina, rapsi. MÕÕDUKAS PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 5 kuud või rohkem · Eristatakse: 1) merelise kliimaga alad pehme, niiske talv (teraviljad, sõstrad, õuna -puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE · Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem · Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) · Eristatakse: 1) parasniiske valdkond 2) kuiv mandriline valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad jäävad kuiva mandrilisse valdkonda · Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE
Kellegi poole pöörduma- Kohale jõudma- Ringtee- Jaamaesine väljak- Juured on Eestis- Ajaloo-ja kultuurisidemed- Kus hundist räägid, seal ta ongi!- Moskva Riiklik Ülikool- Ajaloo teaduskond- Soovitamatu külaline- Ma olen su järele igatsenud- Võtke üleriided ära- Põhjasõda- Tsaar Peeter I- Talupoja pere- Viljakas maa- Luteriusk- Õigeusk- Pärisorjust kaotama- Ikaldus- Nälg- Kunstiakadeemia- Geograafia ühing- Sõjaväe teenistus- Teenima tsaari õukonnas- Jaani koguduse pastor- Kästitööndus- Kujutav kunst- Asundus- Laegas väärtasjadega- Maavarad- Kõige sügavam järv maailmas- Elama asuma- Elanikkond- Ajavöönd- Kaug-Ida-
Kasutada võib ka metsakõdu. 6. Haruldasi metsamarju. Sinine kuslapuu Kasvab Baltikumist kuni Kaug-Idani. Eesti võib leida teda lubjarikaste soode ümbruses. Sinine kuslapuu on 1,5 m kõrgune põõsas. Lehed on kahvaturohelised. Õied on kollased. Eelistab neutraalsepoolset või siis väga kergelt aluselist mulda. Head raviomadused (kõrgvererõhk , südamehaigused). Marjadel bakteritsiidne toime. Südajalehine aktiniidia Kodumaaks on Kaug-Ida ja Hiina. Koor on tal punakaspruun. Õied on valged. Viljad kiivi maitsega. Kasvamiseks eelistab head väetatud mulda, mis ei oleks liiga kuiv, ei salli seisvat kõrget põhjavett. Talub kerget varju. Mesimurakas Eestis on teada vaid paar leiukohta, mis on range kaitse all. Pole eriti nõudlik mulla suhtes. Ta kasvab muldadel pH tasemega 4.5-6,5. Eestis puudub tema spetsiifiline tolmeldaja. Hiina sidrunväändik Pärineb Kaug-Idast ja Hiinast
Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala LESTALISED Lest Kammeljas
produtsendina. Oma esimese raamatu: ,,Kobrade ja karakurtide jälgedes" kirjutas Lennart Meri 1958. aastal ettevõetud reisist Kesk-Aasiasse, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Ta reisis palju endise Nõukogude liidu piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid. Nendest reisidest kirjutas ta mitu raamatut: ,,Laevapoisid rohelisel ookeanil", ,,Tulemägede maale", ,,Lähenevad rannad" ja ,,Virmaliste väraval". Neis raamatutes süvenes ta Kesk- Aasia, Siberi, Kaug-Ida ja Kaug-Põhja ajalukku ja kultuuri. Tema tuntuimad teosed on: ,,Hõbevalge" ja ,,Hõbevalgem", kus ta vaatles soomeugrilaste ja teiste Läänemere-äärsete rahvaste ajalugu. Neid raamatuid on tõlgitud tosinasse keelde. Reiside vahel tegeles ta ka tõlketööga. Ta on loonud ka mitmeid dokumentaalfilme, tuntuimad neist on: ,,Linnutee tuuled" ja ,,Kaleva hääled". Tema artiklid ja sõnavõtud käsitlesid eesti rahva ja kultuuri olukorda enne taasiseseisvumist ja Eesti riigi eesmärke
sandarmite korpus venestamine c) Aleksander II (1855-1881) mõistis muudatuste möödapääsmatust. Pärisorjuse kaotamine (1861) d) Aleksander III (1881 1894) vastureformid: tagurlik reformivastane poliitika isevalitsuse kindlustamiseks e) Nikolai II (1894 1917) jätkas üldjoontes isa poliitikat. 2. Territoriaalne ekspansioon a) Euroopas: Soome. Poola, Bessaraabia, Kaukaasia b) Aasias: Kasahstan, Kaug-Ida c) XX sajandi algul: 16,8% maismaa territooriumist 10% maailma rahvastikust 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine a) Impeeriumi kooshoidmise meetodid: karmist sõjaväelisest võimust ulatusliku autonoomiani b) Unifitseerimine ühetaolised seadused c) Bürokratiseerimine arvukas ametnikkond d) Venestamine eriti äärealadel Aleksander III ajal 4. Ühiskonna militariseeritus a) Armee ülesanded: viia ellu agressiivset välispoliitikat
PUUMA Puuma peamiseks elupaigaks on Ameerika mandri mägimetsad. Seetõttu kutsutakse teda ka mägilõviks. Puuma ronib osavalt puudel, vajaduse korral ujub hästi. Seljapoolel on ta ühetooniliselt kollakaspruun, alapoolel hele, peaaegu valge. Kaal võib ulatuda pisut üle saja kilo. JAAGUAR Jaaguar elutseb Ameerika mandril, Lõuna- ja Kesk- Ameerikas. Tema lemmikpaigaks on troopilised põlismetsad. Jaaguarid on hulkuva eluviisiga, rännakutel ujuvad meelsasti. Kogult on jaaguar pisut suurem puumast. Nagu kõigil pantrite perekonda kuuluvatel loomadel on jaaguari karvastik lapiline. TIIGER Tiiger on kõige võimsam kasslane. Ta võib kaaluda ligemale 300 kilo. Tiiger on säilinud Kagu- Aasia maades, samuti Venemaal Kaug- Ida taigas. Tiigrile on iseloomulik ristvöödiline karvastik.
HARILIK HÄRJASILM Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. LEVIKUALA Kasvab peaaegu kõikidel rohumaadel, sageli massiliselt (kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka looduslikel puisniitudel, päris-, loo- ja lamminiitudel) LEVIKUALA Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja- Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt. KASUTUSALAD Kasutatakse laialt lõikelillena, harvem iluaedades püsilillepeenardel Omab erilist väärtust kaunite õite ja väga pika õitsemise aja tõttu, kasvukohatingimuste suhtes on vähenõudlik On tarvitatud ka ravimtaimena rahvameditsiinis mitmesuguste haiguste puhul RAHVAPÄRASED NIMED Einalilled Kanaperse Kas-armastad-mind Õnnelill Jaanikaka...
Kalade ehitus ja mitmekesisus Andrus Metsma Rapla Ühisgümnaasium 2006 Kala siseehitus Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Kala siseehitus Kala välisehitus Kala skelett Lesta areng Lesta vastne ja maim sarnaneb väliselt teiste kaladega. Täiskasvanud lest muutub aga tüüpiliseks põhjakalaks. Kala areng Viljastatud Kala vastne Kala maim kalamari Kala areng toimub moondega. Kala vereringe Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks. ...
Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias Nn „usutunnistus“: Buddham saranam gacchami – Buddha kaitse alla lähen Dharmam saranam gacchami – seadmuse kaitse alla lähen sangham saranam gacchami – koguduse kaitse alla lähen Voolud: hinajaana – Väike sõiduk (Vietnam, Tseilon, Nepaal) mahajaana – Suur sõiduk, kus aitab boddhisattva – „Hüvesõber“ (Kaug-Ida, Kagu- Aasia, Tiibet) vadžrajaana – Teemantsõiduk (õpetaja juhatusel saab vabaneda samas elus) Tendzin Gyatso – XIV dalai-laama, Tiibeti mahajaana-budismi voolu geluk pea
Ida- Euroopa Venemaa ja Ukraina Venemaa Venelased · Grupp Ida Slaavi inimesi, kes elavad Venemaal ja selle naaber riikides · Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007) osadel andmetel 147 miljonit. · Umbkaudu 100 miljonit venelasi elavad Venemaal, umbes 17 miljonit elavad naaber riikides ja umbes 3 miljonit ülejäänud maailmas, enamasti Ameerikas. · Venemaa on rahvaarvult üheksas riik maalimas. · Rahvastiku tihedus 8.3 inimest ruutkilomeetri kohta. · Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug- Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaa rahvaarvu dünaamika 1991- 2008 Iive · Sündimus 10,4 · Suremus 15,2 · Loomulik iive on -4,8. · Venemaa rahvaarv väheneb negatiivse loomuliku iibe mõjul. · Laste suremus on 1,53%. Rahvused · Venemaal rahvuse Rahvuste osakaal (2002) ...
Agrokliimavöötmed 1. Polaarkliima külm, põllumajandusega tegelemine võimatu 2. Lähispolaarnekliima lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk 3. Parasvööde kõige ulatuslikum a. Jahe parasvööde vegetatsiooni periood 3-5 kuud, põllumajanduslikku maad vähe b. Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või rohkem kuud. 3 valdkonda: mereline, mandriline ja Kaug-Ida mussooni. c. Soe parasvööde vegetatsiooniperiood 6 või rohkem kuud. 2 valdkonda: parasniiske (viljakad ja püsivate mustmuldadega), kuiv mandriline (viljakad mustmullad). 4. Lähistroopiline vegetatiooniperioodi lühendab kuiv kliima. 3 valdkonda: läänerannikute vaheline, mandriline, idaranniku niiske. 5. Troopiline temperatuur ei lange kunagi alla nulli. Neil aladel on suurimad kõrbed. Põllumajandusega on võimalik tegeleda ainult oaasides
Rinded: Läänerinne-Euroopas(Norra-Hollandi-Belgia-Luksemburg-Prantsusmaa, -Saksamaa lääneosa) Idarinne-Euroopas(Euraasia ala Jäämerest KAspia mereni, Kaukaasiast Aplideni Vahemere ja põhja-aafrika piirkond Kaug ida Staliningradi lahing:1)Juuli 1942-Veeb. 1943 2)Saksa-ja nsv vahel,Punaarmee võit , sakslased piirati sisse,Pööre sõjas liitlaste kasuks,Idarinne El Almeini lahing:1)November 1942,2)Vahemere ja põhja-aafrika piirkond,3)Briti saksa väed liitlased, itaalia väed tuneesiasse 4)Pöördub liitlaste kasuks. Leningradi blokaad:1)idarine 2)September 1941 jaanuar 1944 3)Saksaväed piiravad linna sisse 4)nälja, kulma ja pommitamise tagajärjel saab surma üle 1 miljoni inimese. Kurski lahing Saksavägede pealetung idarindel, II ms suurim tankilahing (saksal 3000,venel 5000) Nsv sunnim saksa väed taganema.Punaarmee vallutab tagasi 2/3 saksamaa okupeeritud aladest. Normandia dessant/d-päev 1)Liitlasvägede dessant Normandiale USA , Suurbrita...
USA oli saanud tunda Jaapani rünnakut nende territooriumil ning värskelt oli meeles neil Pearl Harbori ründamine aastal 1941. See katastroofiline jaapanlaste rünnak oli väga ootamatu ning šokeeriv. Jaapanlaste hulljulgus ning kamikazelik rünnak oli hirmutav ning samas ka kainelt mõtlevapanev. Pearl Harbor sai toimuda teatud põhjustel – ning peamine põhjus oli raudselt Jaapani alahindamine Jaapani suhtes. Enne rünnakut oli USA võtnud seisukoha, et toimub Kaug-Ida suunal vaid kaitsvale positsioonile seadmine. Põhi kriisikoldeks võeti Euroopa – lahendada ja olla aktiivne liitlastega Euroopat kaitstes ja seal rünnates. Kindral G. Marshall kirjutas president Rooseveltile hinnangu, et Pearl Harbour on oma asukoha, loodusliku eripära ja kaitsvate üksuste efektiivsuse tõttu vaenlasele praktiliselt võimatu sihtmärk. Vaatamata sellele hinnangule teame, mis juhtus Pearl Harboriga. USA ja
Düsenteeria düsenteeria Düsenteeria e.sigelloos e.verine kõhutõbi See on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoola limaskesta kahjustusega ja kõhulahtisusega Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel Kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse See on düsenteeriahaige sooleritise mikroskoopilise uuringu tulemus Etioloogia : Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit Nendele bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale Nakkumine toimub fekaaloraalsel teel Haigus levib suukaudu organismi Patogenees ja kliiniline pilt Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde, kutsutakse esile limaskesta turse, palaviku, haavandid ja üldise halva enesetunde Haigel võib esineda kõhuvalu, oksendamine ja sellega kaasnev iiveldus Ennetamine oluline on elementaarsetest hügieeninõuetest ...
Tallinna loomaaed Loomaaiast üldiselt Tallinna loomaaed avati 25. augustil 1939 pindala on ca 89 ha 31.12.2010 seisuga oli Tallinna loomaaia kollektsioonis 7865 isendit 578 liigist/alamliigist Diretkor on Mati Kaal Loomaaia osad Troopikamaja Kullimägi Elevandimaja Kaug-Ida Sise-Aasia Faasanid Alpinaarium Boreaalium Lõuna-Ameerika Polaarium Linnutiik Insektaarium Kured Laste loomaaed(suvel) Elevandimaja avati 1989 Tallinna Loomaaia 50. sünnipäevaks Hoones saab näha elevante ninasarvikuid ja jõehobusid ja ka roomajaid ja pisinärilisi. Hoones elab kolm elevanti: kaks emast Draay ja Fien ning isane Carl Carl - Toetajad Tallinna loomaaeda toetab ligikaudu:
Tõrva Gümnaasium Martin Appo 10. klass Venelased ja Venemaa Referaat etnogeograafiast Juhendaja L.Tangsoo Tõrva 2010 1 Sisukord Venelased ja Venemaa......................................................................................................................................1 Referaat etnogeograafiast.............................................................................................................................1 Juhendaja L.Tangsoo................................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................................2 Sissejuhatus................
Turvas Teke: Turbasammaldel pole juuri. Turbasamblad ülevalt otsast pidevalt kasvavad ja alumisest otsast kõdunevad. Turbakihi moodustavad taimede ja loomade jäänused. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad. Keskmiselt lagunevad tarnad ja villpead. Kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad näiteks (kanarbik, leesikas ja sookail). Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Kuna tihedas turbakihis pole piisavalt õhku siis tekibki just turvas mitte muld. Turba kasv on kaa aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Leiukohad: Turvas on levinud kosmopoliitselt kogu Maal, kuid nad puuduvad Kaug-Põhjas ja kõrbetes. Kõige enam leidub Eestis turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Turvast kaevandatakse Võru, Tartu ja Viljandi ümbruses. Kasutusalad: Meditsiin-turbamuld Keemiatööstus-tõrv, õl...
Lehis Lehis on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Enamik lehiseid (välja arvatud mõned Kaug-Ida liigid) on kõrged, sirge tüve ja hõreda võraga puud. Lehised on väga valgusnõudlikud puud. Põhjaparasvöötmes, eriti Kanada ja Venemaa taigas on lehis üks enim levinud puid, moodustades suuri metsamassiive ("hele" taiga). Lehised kasvavad 1550 m kõrgeks: Lehis on ka väga hea puit materijal. Võrsed on kahekujulised. Pikad võrsed on 1050 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 12 mm pikad ja ühe pungaga.
Sõna eskimo on mitme eskimo keeli kõneleva rahva ühine nimetus. Need rahvad jagunevad kaheks peamiseks grupiks inuitid , kes elavad Põhja- Alaskas , Kanadas ja Gröönimaal ning Jupikid elavad Lääne-Alaskal ja Venemaal Kaug -Idas.Need kaks gruppi erinevad kultuuris ühiskonnakorralduses ja kombetest ja keelest kuid neil on palju ühist.Muusika inuittideli igapäevaelu osa. Saate pill on raamtrumm pilli hoitakse käepidemest ja mängitakse pulgaga. Eskimote tarbeesemed on olnud kunstiliselt kujundatud. Kõige esteetilisemad olid nahkrõivad, mis esindasid ka kohalikku identiteeti. Eskimote muusika võib jaotada üldjoontes viieks: 1) Tantsu laulud(enim levinumad,laulavad mehed ja naised, mehed löövad trummi) 2) Rituaalsed samaanilaulud (suheldakse jumalatga ja paljutakse neilt abit haigete tervendaisega) 3) Tseremoniaalsed laulud (Tähstatel tähtpäevadel või sündustel, nagu jaht, uue paadi vette laskmine, surm ja sünd) 4) ...
Mäger rahvapäraselt ka määr,kähr. Mäger kuulub kärplaste sugukonda ja on kiskjaline.Keha on jässakas , tüvepikkus 60-90 cm ,saba pikkus u 24 cm ,karvastik on tihe.Jalgadel on pikad ,tugevad küünised.Karvastik on altpoolt tumedam ja heledam ülevalt poolt.Silmi läbib must jutt. Mäger võib elada 5-15 aastaseks.Poegib kord kahe aasta jooksul.Korraga võib sünnitada 1-6 poega.Mäger on segatoiduline.Toitub näiteks : ussidest,tõukudest ,linnupoegadest,hiirtest,sisalikest,marjadest,seentest,juurtest jne . Talveks valmistudes kogub mäger omale naha alla suured rasvavarud.Talveuni kestav novembrist-detsembrist kuni veebruar-märtsini. Elupaigaks leht - ja segametsad.Samuti ka okasmetsades,rabasaartel ja metsatukkadel. Mäger on suur kaevur,ta rajab pidevalt tunneleid ja käike,mis on talle elupaigaks .Uru läbimõõt võib olla 30 meetrit ,ning pesa tunnelid võivad ühtekokku 300 meetrit pikad olla. Ta liigub ringi vaid videviku-ja öötundidel.Päeval kasut...
(tööstustoodang 2-3- usk, 1 keel" ehk hulgas teisejärguliseks kordistus 10 aastaga!). teisisõnu: riigiks. Majandusele oli Vene impeeriumi 19.sajandi lõpust iseloomulik väliskapitali äärealade tihedam aktiviseerus Venemaa väga suur osakaal; sidumine põlisaladega; välispoliitika Kaug-Ida tööstuse koondumine äärealade autonoomia suunal. Kasutades teatud piirkondadesse; piiramine / kaotamine sisesegadusi Hiinas protektsionistlik (näiteks Balti erikorra okupeeris Manduuria majanduspoliitika; likvideerimine Balti (Kirde-Hiina) ja Põhja- peamiseks kubermangudes); Mongoolia ning
7.12.1941 astus Teise maailmasõtta Saksamaa liitlane Jaapan, kes ründas USA mereväebaasi Hawai saarestikus. Murrang Teises maailmasõjas Saksamaa kahjuks toimus 1942-43 a. Stalingradi lahingus. Teine rinne avati USA ja SuurBritannia vägede poolt Prantsusmaal 6.juuni 1944. 1944.a. suvel jõudsid Punaarmee väed taas Eestisse, kus lõppes Saksa okupatsioon ja algas Nõukogude okupatsioon. Teine maailmasõda jätkus Kaug-Ida rindel võitlusega Jaapani vastu. Usa kasutas seal esmakordselt tuumarelva. Sõda lõppes 2.september 1945, Jaapani kapituleerumisega. 2. Ajaloolised isikud Natsi-Saksa välisministes, sõlmis MRP Ribbentrop NSV Liidu riigijuht Stalin Liitlasvägede ülemjuhataja teise rinde avamisel D. Eisenhower USA president 1933-1945 Roosevelt 3. Ajaloolised sündmused 1.sept. 1939 Teise maailmasõja algus Nov.-veebr 1941.a. Lahingud Moskva pärast 8
RAHVUSVAHELISED SUHTED 1930. AASTATEL Uute sõjakollete kujunemine 1.sõjakolle – 1931.a. Kaug-Idas – ● Jaapan vallutas Mandžuuria ● Jaapani lahkumine Rahvasteliidust ● Vastuseks USA tunnustab NSVLiitu, et kasutada seda Jaapani positsioonide tugevnemise vastu Kaug-Idas Saksamaa sammud teel uuele sõjale ● 1933.a. hakatakse salaja arendama r elvatööstust ● 1934.a. referendum Saarimaal ● 1935.a.lahkus Rahvasteliidust ● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ehrmacht ● Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku r ajamist Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks...
Aprilli alguses määras Sharjah' esimese astme kohus Korolile alkoholi tarvitamise eest ühe ja naispolitseiniku ahistamise eest kolm kuud vanglakaristust. Korol valis siis kolmekuulise vanglakaristuse asemel 80 kepihoopi. Teise astme kohus tühistas Korolile määratud 80 kepihoopi ja määras talle naispolitseiniku ahistamise eest 2000 dirhemit ehk 7020 krooni trahvi ja alkoholitarvitamise eest 40 kepihoopi, kuid Sharjah' emiir andis Korolile ihunuhtluse osas armu. Kaug-Ida maades jällegi satub ühiskondliku hukkamõistu alla nii see isik, kes teise vastu kohtule hagi esitab (seda käsitletakse soovina teist inimest kahjustada) kui ka see, kelle vastu on kohtusse pöördutud. Avalik hukkamõist võib aga saada saatuslikuks eriti viimastele, sest nad heidetakse välja sotsiaalsest rühmast, kuhu nad kuuluvad, ning tutvus- ja sõpruskonnast, mis toob kaasa isiksuse marginaliseerumise. Selle vältimiseks
PILET 1 1. I ms algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale (28.juuli) Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas ...
Soome, Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia Teiselt poolt: Nõukogude Liit, Inglismaa, USA liitlased Hiljem Prantsusmaa (1944) ning peaaegu kogu ülejäänud maailm Neutraalsed: Rootsi, Sveits, Hispaania, Portugal, Türgi Peamised rinded ja vastaspooled Läänerinne: Saksamaa Inglismaa, Prantsusmaa Idarinne: Nõukogude Liit Saksamaa Aafrika rinne: Saksamaa, Itaalia Inglismaa, USA Kaug-Ida rinne: Jaapan USA Teise maailmasõja tulemused, tagajärjed 1. Maailm jagunes kaheks vastandlikuks leeriks (bipolaarne maailm): sotsialistlikuks ja kapitalistlikuks Külmsõda 2. USA ja Nõukogude Liit muutusid üliriikideks 3. Tekkis sotsialismileer ehk Idablokk. 4. Lõhenesid kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks: Saksamaa, Korea, Vietnam, Hiina. Hiljem ühinesid Saksamaa ja Vietnam 5. Loodi ÜRO 6
Rabindranath Tagore Rabindranath Tagore sündis 1861.a. Indias Calcuttas perekonnas, mille liikmete hulgas oli muusikuid, kunstnikke, kirjanikke. Oma esimese luuletuse kirjutas andekas ja tundliku loomusega Rabindranath 8-aastasena. Kui ta 1941.a. teispoolsusesse lahkus, jäi temast, keda siis nimetati Maailma Luuletajaks, järele üle 50 luulekogu, palju näidendeid, romaane, jutustusi, artikleid, hulganisti toid keele ja kirjanduse, filosoofia ja religiooni alalt, kooliõpikuid. R. Tagore oli tuntud hea muusikuna, heliloojana ja ka näitlejana. Viimases rollis esines ta küll vaid oma koduteatris Calcuttas, kus näitlejateks ja publikuks olid Tagore'ide perekonna liikmed ja nende sõbrad. Aga ta ei jäänud kõrvale ka näidenditest, mida etendati tema poolt 1901.a. perekonnamõisas Santiniketamis asutatud koolis. See kool, mille juurde kuulub ka rahvusvaheline ülikool Visva-Bharati (asutatud 1922.a.), töötab praegugi. Meie sajandi 20- ja 30-ndat...
Talv pikk, külm. Väheviljakad Rukis, oder, kartul parasvööde Karmid kliimatingimused. leetmullad Mõõdukas 5 kuud või enamgi *merelise kliimaga alad-pehme, Keskmise viljakusega, Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, parasvööde niiske talm *mandrilised alad-külm üsna hästi haritavad, põldhein talv *kaug-ida mussoonvaldkond- kohati vajavad suve lõpul, sügisel rohked sademed kuivendamist Soe 6 kuud või enamgi Vähene sademete hulk Üsna viljakad ja Riis, soja, mais, päevalill, parasvööde püsivad mullad viinamari. Lambad, kitsed
Maitseained Maitseainete liigitus: · Klassikalised ehk ehtsad vürtsid · Maitseained ehk ürdid · Maitselisandid · Maitseköögiviljad Klassikalised ürdid jagunevad: · Juurelised · Koorelised · Lehelised · Õielised · Seemnelised · Viljalised 1. Juurelised · Ingver · Kurkum (ehk kollajuur) Kasutamine: 1.1. Ingver · Liha- ja kalatoidud · Riis · Taignatooted · Kastmed · Puuviljasalatid · Kuumad joogid 1.2. Kurkum ehk kollajuur · Riis ja pasta · Supid · Kastmed · Majonees · Kala- ja mereannid · Linnuliha · Munad · Aedviljad 2. Koorelised · Kaneel Kasutamine: · Idamaised liharoad · Marinaadid · Magustoidud · Küpsetised · Kuumad joogid · Marinaadid 3. Lehelised · Loorber Kasutatakse: · Kala- ja lihamarinaadid · Uluki- veiseliharoad · Kalatoidud · Tumedad praekastmed ...
Venemaa Föderatsioon ldinfo Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist , 1276 aastal. Venemaa on riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Asend Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblastikaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Kujult on ta trapets, küljed on kaardus, see on tingitud Maakera kumerusest. Ta asub laiuskraadidel: 20E-170.500E; 49.500N-81N. Veestik Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne- Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt te...
annaabi.ee 
