II maailmasõda (1)

Sammhaaval uue sõjani
Uute konfliktikollete kujunemine
Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika ; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu;
Hispaania kodusõda
Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco ; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur
Austria ansluss
Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss);
Müncheni sobing
Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia ; Ettekäändedna tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas hitler selle lääneosasa nn sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud. Hitler nõudis sudeedimaa loovutamist ähvardades keeldumise korral sõjaga; tsehhoslovakkia lükkas Sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni; 29.sep.1938 sõlimisd Ingl, Prant, Ital ja Saks Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkial sudeedimaa loovutama;
Tsehhoslovakkia häving
Hitler võttis müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas saksamaa ultimaatumi leedule; Tsehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikidel mõõt aga täis; Järgmiseks ohvriks oli Poola; Ründamaks poolat vajas hitler kindlat seljatagust. Seda võis talle pakkuda ainult NSVL juht Stalin
Molotovi-Ribbentropi pakt
Küik trumbid stalini käes; Sl oli juba mõnda aega valmistanud sissetungiks euroopasse;lootis euroopa rigid üksteisega sõtta lükata ,et neud piisavalt nõrgestada ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise sekkuda ja kogu euroopa vallutad; salajased kontaktid hitleriga; Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks aga uut MS , mistõttu t aniemtas hitlerit „ revolutsiooni jäälõhkujaks; 23. august 1939; sõlmiti maailma suureks üllatuseks moskvas ja NSV liidu mittekallaletunigleping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt; lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata eg aosaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus; salajane lisaprotokoll; leping lahutas Ida- Euroop kaheks; NL sai saksamaalt loa Soome, Eesti, Läti ning bessaraabia anastamiseks, Poole pidi pooleks jagatama; MRP sõlmimine tähendas et uus MS võis alata
Teise maailmasõja algus 1939-1941
Poola purustamine
MRp-ga olid hitleril vabad käed poola ründamiseks; Hitler süüditstas poolat Saksamaa ründamises. Tungis 1.sept. 1939 sõda kuulutamata kallale; 3.sep. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siis sõõta veel ei sekkunud; Luftwaffe -saksa õhujõud; 17.sep.1939 tungis poolale kallale ka NSVL hõivates Ida-poola; 6 okt sõjategevus lõppes; poola oli lakkanud eksisteerimast
Kummaline sõda 1939-1940
Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände; Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil; Kummaline sõda-kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud; 9. aprillil 1940 hõivas saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat; äge vastupanu sakslastele; norra lõplikult alistati
Välksõda läänes
Blitzkrieg;10.mai 1940 ründasid sakslased belgiat ja hollandit; saksalased ületasi maasi jõe; Dunkerque; 22.1940 sõlmiti taas Compiegne metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu ; 2/3 prantsusmaad langes Saksa okupatsiooni alla
Lahing Inglismaa pärast
Winston Churchill ; hitler alustas ettevalmistusi dessandiks; 16.juuli 1940 andis hitler käsu suurbritannia luftwaffe jõududega põlvili suruda; Luftwaffe oli kandnud suuri kaotusi ja dessant inglismaale lükati edasi; Esimene tõsine tagasilöök Teises MS-s Hitlerile.
Saksamaa vallutab Balkani poolsaare
Aprilli lõpuks oli Kreeka vallutatud; 6.aprillil 1940 ründas saksamaa liitlaste toetusel Jugoslaaviat ja lõi selle kiiresti puruks; hitler hakkas taotlema võimu vahemere üle; selleks pidid t avallutama malta j aKreeta; ründas õhdessanopertatsioonis Kreetat ja inglased sunniti tagasi; kuid vallutada tuli ka Malta, mis jäi aga alistamata;
Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel
Itlaalia alusas liibüast rünnakut briti vägede mehitatud egiptuse vastu; Erwin Rommel; Briti peamine tugipunkt aafriks, egiptus , sattus ohtlikku olukorda
Sõda merel ja õhus
Allveesõda atlandi ookeanil ; üritades läbi lõigata ingl. varustusteid; inglismaa oli pea täielikult sõltuv kaupade sisseveost; 1942-1943 omandas järjest suurema tähtsuse ka liitlaste õhusõda saksamaa vastu;
Sõjasündmused 1941-1944
Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine
Hitleri sõjaplaan NSVL vastu; Barbarossa ; plaani kohaselt pidid saksa väed punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama; Punaarmee koondas riigi piirle suured jõud;
Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel
22.juunil ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri; Nord , mitte, süd ; esialgu läks käik hitleri plaanide kohaselt; 1941.aasta sügiseks olid sakslased vallutanud baltikumi, valgevene ninng suure osa Ukrainast; näis et barbarossa plaan õnnestub täielikult; Leningraadi blokaad ; talvekülmad ; talvevarustuseta saksa üksused; ; Stalin kuulutas suure Isamaasõjaks; 6.dets. 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi.saksa üksused löödi tagasi; välksõjaplaan oli läbi kukkunud
Jaapani sõttaastumine
7.dets.1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Haboris
Saksamaa pealetung idarindel 1942.aastal
Suve saabudes pani saksa armee end aas maksma; Harkovi all rünnak(sakslased); lõppes katastroofiga; paljud üksused piirati sisse ja hävitati; Hitler nõudis Stalingradi vallutamist; Elbrusel heistai saksa sõjalipp;
Stalingrad lahing
1942 oli enamik stalingradist sakslaste kontrolli all; 19.nov 142. alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6.armee. lahingud lõppesid sakslaste kapituleerimisega 2.veebruaril 1943.
Saksalaste lüüasaamine Aafrikas
Novembirs 1942 läksid briti väed El- Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes saksa Itaalia väed tuneesiasse; mais 1943 lahingud põhja-aafrikas lõppesid;
Kurski kaar
5.juulil 1943 nn kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu küll edasi liikuda , kuid kandsid seejuures suuri kaotusi;
Itaalia väljalangemine sõjast
USA ja Briti väed korraladasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 3.sep 1943 itaalias
Murrang Vaiksel ookeanil
Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle; 1944 aasta sügisel alustasid ameeriklased filipiinide vabastamist; Leyte merelahing ;
Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.aastal
Põhjas murti läbi lening. Blokaad; suuremat edu saavutas punaarmee ukrainas; 22.juunil 1944 algas nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. sakslastel tuli taganeda eestist, leedust ja suuremast osast lätist ning tõmbuda sügiseks kaitsele nn Kuramaa kotti; ring saksamaa ümber tõmbus koomale
Normandia dessant
6.juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud P-Prantsusmaal Normandiasse; 25.august 1944 vabastasid liitlasväed Pariiisi;
Maailm sõjas
Totaalne sõda
Selles olid sunnitudosalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Nüüd kadus rinde ja tagala vahe; sõjas edu saavutamiseks pommitasid mõlemad võitlevad pooled tsiviilobjekte; eriti raskeks kujunes nende inemste olukord kelle kodumaa oli okupeeritud; kollaborandid-võõra võimuga koostööd tegev inimene; enamik inimesie jäi toimuva suhtes passivseks;mitmed riigid ja rahvad olid sõjas sunnitud osalema poolel, mis polnud neile kuidagi meele järele, või võitlema võõraste ideede eest; naised pidid meeste asemel asuma tööle nii tööstusettevõtetes kui ka põllumajanduses; massilised vägistamised, neis kuritegudes olid süüdi paraku mõlemal poolel võidelnud riigid; inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi; Näiteks pandi USAs koonudslaagritesse jaapani päritolu kodanikud.
„Uus kord“ Euroopas. Holokaust
Saksamaa ja itaalia võimu alla oli langendud 12 euroopa riiki; range okupatsioonirežiim, terror ; Hitler ei kavatse kellelegi sõltumatust pakkuda; kurvad tagajärjed olid sakslaste halval suhtumisel vene sõjavangidesse, paljusid vange kasutati orjatööl saksa tööstusettevõttes; eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega; massiline mõrv; 21.jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine auschwitzi, maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites; Wallenberg üritas hukkamisele määratud juute sakslaste käest välja osta ning päästis tuhandeid inimesi;natside režiim jätkas juutide hävitamist sõja lõpuni; Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika e holokausti tagajärjel 6 milj inimest
Nõukogude Liidu kuriteod
Punaarmee hõivatud poolast, lääne-ukrainast ja lääne-valgevenest küüditati 1940-1941 siberisse üle miljoni inimese; Katõni lähedal metsas lasti maha üle 20 000 Poola sõduri ja ohvitseri; balti riikidest küüditati suvel siberisse üle 50 000 inimese; stalini kohaselt peeti sakslaste kätte vangi langenuid punaarmeelasi reeturiteks; punaarmee liikumis läände saatsid massilised vägaivalla aktid kohalike elanike kallal. Naisi ja lapsi surmati tervete külade viisi; Sõja viimaste kuude jooksul vägistasid punaarmeelased saksamaal ligi kaks miljonit naist;
Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas
Väga tugevaks vastupanuliikumine kujunes balkani poolsaarel; Tito -isegi sakslased ei suutnud tema tegevusele jõudu rakendades piiri panna; Stauffenberg;
Vastupanuliikumine Kesk-ja Ida-Euroopas
Armija Krajova; balti riikides arenes välja läänemeelne vastupanuliikumine; väga raske oli vastupanuliikumine ukrainas; võitlesid nii sakslaste kui ka nõukogude meelsete partisanide vastu; partisanisõda kujunes väga veriseks
Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal
probleemid Tikkude,küünalde, suhkru, jalavarjude ja rõivaste hankimisega; kaardisüsteem; puukingade kandmine; tsiviilisikud hakkasid oma riideid ja jalanõusid, rääkimata maiustustest või kohvist, üha suuremas ulatuses hankima sõjaväelt; kodus leidus sõduritekke,katelokke, kaitsevärvi bensiinikanistreid jne; inglannad kasutasid üsna leidlikke võtteid: kui sukki saada ei õnnestunud, joonistati jalgadele sukajutid; kaotused rindel sundisid saksamaad siiski senist kurssi muutma ; Kõige kergemalt möödus seegi MS USA-l. Majandus arenes sõja tõttu kiires tempos
Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed
Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine
Atlandi harta-lubati taastada kõigis sõjas okupeeritud riikide iseseisvus ; 1945 toimus musta mere ääres Jalta konverents ; Konverentsil otsustati et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO ;
Ardennide lahing
Ardenni mägedes peetud lahingutes õnnestus liitlasvägedel sakslaste pealetung siiski peatada ning nad tagasi paisata; see oli viimane saks pealetungioperatsioon läänerindel; V-1;V-2; Dresdeni hävitamine 1945.aasta kevadel;
Berliini vallutamine
1945 läks punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse saksam ja ida-preisi vahel; Ameerika vägedel avanes võimalus tungida kiirelt edasi Berliini peale, kuid USA poliitiline juhtkond keelas ära, sest Berliini vallutamine oli lubatud Stalinile; 16.aprill alustas Punaa. Pealetungi Oderil; 24.aprill jõuti Berliini; linnas algasid tänavalahingud; Olukorra lootusetust mõistnud lõpetas Hitler elu enesetapuga ning 2.mai 1945 Berliin kapituleerus;
Saksamaa alistumine. Potsdami konverents
8.mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlhosrstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile; Teine MS Euroopas oli ametlikult lõppenud; Potsdamis konverents-kiideti heaks Ida- preisimaa loovutamine NSV liidule ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt; Saksa jaotati neljaks okupatsioonitsooniks;
Jaapani purustamine
1945 alustasid ameeriklased rünnakut jaapani saartele; jaapan ei mõelnudki alistuda; Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva-tuumapommi. 6.augustil 1945. heideti selline pomm Hiroshimale ja 9 augustil Nagasakile; 2.sep 1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt;
Pariisi rahukonverents
Pariisi toimunud rahukonverents arutas läbi rahulepingute projektid10-20 võtjariigi ning Saksama euroopa liitlaste vahel ning 10 veebruaril 1947 kirjutati rahulepingud alla; Jaapaniga sõlmisid võitjariigid va. NSVL, Poola ja Tsehhoslovakkia rahu 8.sept 1951.
Nürnbergi protsess
Kohtumõistmine natsilike partei ja juhtide üle;
Tesies maailmasõja tagajärjed
Seninägematud purustused ja kaotused; kokku hukkus ligi 60 miljonit inimest; neist kõie rohkem NSVL(üle 20 milj)ja Hiinas(10 milj); tsiviilelanike arv; Suurele ohvrite hulgale vaatamata ei toonud ka Teine MS õiglast maailmakorda;Balti riigid jäid NSVL võimu alla; Tagajärjeks oli esialgu euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.