Ehitusettevõtte ökonoomika kodutööd (1)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
TARTU KOLLEDŽ
Säästva tehnoloogia õppetool
KODUSED ÜLESANDED
Aines Ehitusettevõtte ökonoomika NTS1060
Üliõpilane: Karin Erimäe
Juhendaja : Ljudmilla Drõkina
Tartu, 2012
Ülesanne 1
Rühm: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe.
Lähteülesanne:
Asutada AS aktsiate märkimiseta.
• Aktsikapitali suurus on 27000€
• Kasutada kahte liiki aktsiaid : nimelised ja eelisaktsiad
• Määrata aktsiate nimiväärtus
• Määrata aktsiate nimiväärtus kasutades AS asutamisel erinevaid liiki
aktsiaid
• Eelisaktsiate nimiväärtuse summa ei tohi ületada 1/3 aktsiakapitalist
• Määrata eelisaktsia dividendi suurus
• Aktsiakapitali suuruse arvestamisel lähtuda mitterahalisest
sissemaksest milleks on 2 arvutit
• Koostada AS asutamisleping ja põhikiri
• Koostada tegevuse järjestus AS asutamisel.
AS Kohvi Kohvik asutamisleping
Meie, Mirjam Vesi, isikukood 49007042721, elukoht Tartu, Jaama 2, 60258 ja
Karin Erimäe, isikukood 49005262759, elukoht Tartu, Pihlaka 5, 51127 ja
Mari Murakas , isikukood 48907255689, elukoht Tartu, Jalaka 7, 51236
oleme otsustanud asutada Aktsiaseltsi järgmistel tingimustel:
1. Üldsätted
1. Aktsiaseltsi ärinimi on AS Kohvi Kohvik (edaspidi aktsiaselts )
2. Aktsiaseltsi asukoht on Tartus ja aadress on Eesti Vabariik, Tartu linn, Pikk 8.
3. Aktsiaseltsi tegevusalad on: pagaritoodete valmistamine ja müümine, klientide teenindamine.
4. Aktsiaseltsi majandusaasta algus on 1.detsember ja lõpp 31. november.
2 Aktsiakapital ja aktsiad
Aktsiaseltsi aktsiakapital on kakskümmend seitse tuhat (27 000) eurot.
Seltsi aktsiakapital on jaotatud 100 (ühesaja) eurose nimiväärtusega 210-ks nimeliseks lihtaktsiaks ja 100 (ühesaja) eurose nimiväärtusega 60-ks eelisaktsiaks.
130 nimelist lihtaktsiat kuulub Mirjam Vesi´le, 80 nimelist lihtaktsiat kuulub Mari Murakas ja 60 eelisaktsiat kuulub Karin Erimäe.
Iga Aktsia annab Aktsionärile Seltsi Üldkoosolekul 1 (ühe) hääle.
Aktsiakapitali moodustamine:

Aktsionärid avavad aktsiaseltsi nimele pangas arve ning teevad hiljemalt 01.jaanuariks 2013.a. sissemaksed 25 000 euro ulatuses alljärgnevalt:

• Mirjam Vesi tasub Aktsiaseltsi arvele 9000.- eurot,
  
• Mari Murakas tasub Aktsiaseltsi arvele 9000.- eurot,
  
• Karin Erimäe tasub Aktsiaseltsi arvele 7000.- eurot.
  

Aktsionärid Mirjam Vesi ja Karin Erimäe annavad aktsiaseltsi kasutusse isiklikud arvutid . Antud mitterahalist sissemakset hinnatakse mõlema poole osas 1600.- eurole. Personaalarvutid antakse Aktsiaseltsi kasutusse viie päeva jooksul asutamislepingu allkirjastamisest.
3 AS-i juhtimine
AS-i juhtimisorganid on:
(1) Seltsi Aktsionäride üldkoosolek (“Üldkoosolek”);
(2) Seltsi juhatus (“Juhatus”).
Üldkoosolek on AS-i kõrgeim juhtimisorgan . Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i igapäevast tegevust. Juhatus koosneb kahest liikmest: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe. Juhatuse esimees on Karin Erimäe.
4 Kasumi jaotamine
Kasumi jaotamise otsus võetakse vastu Üldkoosoleku poolt majandusaasta aruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse.
Reservkapital moodustatakse iga- aastastest puhaskasumitest või muudest eraldistest. Reservkapitali suurus on 1/15 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib Üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks . Reservkapitalist ei või teha väljamakseid Aktsionäridele.
5 Dividendid
Nimeliste aktsiate omajatele makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Eelisaktsia omanikele makstav osa puhaskasumist (dividend) vastab 60 % tema aktsiate nimiväärtusest. Dividende makstakse kord aastas.
Dividendide maksmise otsuse võtab vastu Üldkoosolek juhindudes seaduse nõuetest. Dividendide jagamise otsuses nähakse ette dividendidena jaotatava kasumi suurus, dividendide maksmise kord ja tähtajad. Juhatus teatab ühe (1) kuu jooksul arvates vastava Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest Aktsionäridele dividendide maksmise aja, koha ja maksmise korra.
Asutajad kinnitavad käesolevaga asutamislepingule lisatud asutatava osaühingu põhikirja. Põhikirja kinnitamise kuupäev on käesoleva asutamislepingu sõlmimise kuupäev.
Asutamiskulude eeldatav suurus on 600 eurot ja selle kannavad asutajad proportsionaalselt nende osade nimiväärtustega.
Asutamisleping on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mida säilitatakse notari büroos. Igale asutajale antakse välja lepingu algärakiri, äriregistrile esitatakse lepingu kinnitatud ärakiri.
Mirjam Vesi ees- ja perekonnanimi
____________________ allkiri
Mari Murakas ees- ja perekonnanimi
____________________ allkiri
Karin Erimäe ees- ja perekonnanimi
____________________ allkiri
Aktsiaselts AS Kohvi Kohvik põhikiri
1. Ärinimi, asukoht ja tegevusalad
1.1. Aktsiaseltsi nimi on AS Kohvi Kohvik (edaspidi nimetatud AS).
1.2. AS asukoht on Tartu linn, Eesti Vabariik.
1.3. AS tegevusalad on: pagaritoodete valmistamine ja müümine, klientide teenindamine.
AS võib tegutseda ka teistel tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud.
1.4.AS majandusaasta algab 01.detsembril ja lõpeb 31.novembril.
2. Aktsiakapital
2.1. AS aktsiakapital on 27 000 (kakskümmend seitse tuhat) eurot.
2.2. Aktsiate eest võib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Mitterahalise sissemakse väärtust hindab AS juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus) või Juhatuse poolt määratud ekspert. Mitterahalise sissemakse hindamist kontrollib audiitor, kui see on seadusega ette nähtud.
2.3. Aktsionär, kes viivitab osa eest tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,2 (null koma kaks) % iga kalendripäeva eest.
2.4. AS reservkapitali suurus on 1/15 (üks kümnendik) osakapitalist.
3. Aktsia võõrandamine ja koormamine
3.1. Aktsionär võib oma aktsiaid vabalt võõrandada teisele aktsionärile. Aktsia võõrandamisel kolmandale isikule on teistel Aktsionäridel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest äriseadustikus ettenähtud korras.
3.2. Aktsionäril on õigus aktsia oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule.
3.3. Aktsionär võib oma aktsia pantida või rendile anda, kui osanikud on oma otsusega andnud nõusoleku aktsia pantimiseks või rendile andmiseks . Aktsia rendileping , samuti osa pandileping peavad olema notariaalselt tõestatud.
3.4. Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle Aktsionäri pärijale. Aktsia jagamiseks Aktsionäri pärijate vahel ei ole vaja Aktsionäride nõusolekut.
4. Aktsionäride otsus
4.1. Aktsionärid teevad otsuseid aktsionäride üldkoosolekul.
4.2. Aktsionäride häälte arv on võrdeline tema aktsiate suurusega. Iga Aktsia annab Aktsionärile AS-i Üldkoosolekul 1 (ühe) hääle. Eelisaktsia omanik AS-i Üldkoosolekul hääli ei oma.
4.3. Aktsionäride koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest.
4.4. Juhatus kutsub kokku aktsionäride koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks hiljemalt 31. maiks . Juhatus kutsub aktsionäride koosoleku kokku ka seaduses ettenähtud juhtudel või vastavalt vajadusele.
5. Juhatus
5.1. Juhatus on AS juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i. Juhatus on kahe liikmeline. AS-i võib kõigis õigustoimingutes esindada iga Juhatuse liige.
5.2. Juhatus valitakse aktsionäride poolt (3) kolmeks aastaks.
5.3. AS Juhatus võib omandada ja võõrandada AS nimel kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ning osalust teistes äriühingutes ainult aktsionäride otsuse alusel.
6. AS-i lõpetamine
6.1. AS lõpetatakse aktsionäride otsusel, kohtuotsusega või teistel seaduses ettenähtud alustel.
6.2. AS lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
6.3. AS likvideerijateks on Juhatuse liikmed, kui aktsionäride otsuse või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti.
6.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäridele võidakse teha väljamakseid nii rahas kui ka muu varaga.
______________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Tegevuse järjestus AS-i asutamisel
AS-i asutamisel sõlmivad asutaja või asutajad asutamisotsuse või- lepingu. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt kinnitatud.
Äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile notariaalselt kinnitatud avalduse (mis võib sisalduda asutamislepingus), millele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed ja kes kinnitavad, et neil on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige, ning kus märgitakse:
1) osaühingu ärinimi;
2) osaühingu asukoht ja aadress;
3) osakapitali suurus;
4) asutamine sissemakset tegemata;
5) asutamislepingu sõlmimise aeg;
6) juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid;
7) kes juhatuse liikmetest võib esindada osaühingut erinevalt äriseadustiku § 181 1. lõikes sätestatust;
8) osaühingu majandusaasta algus ja lõpp;
9) muud seaduses sätestatud andmed.
Avaldusele lisatakse:
1) asutamisleping;
2) põhikiri;
3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist;
4) osanike nimed, isiku- või registrikoodid ja aadressid ning igaühe osa nimiväärtus;
5) nõukogu liikmete, audiitorite olemasolu korral ka nende nimed ja isikukoodid, kiirmenetluse korral ka nende digitaalallkirjastatud nõusolek nõukogu liikmeks või audiitoriks olemise kohta;
6) kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud nõusolek juhatuse liikmeks olemise kohta ja kinnitus, et ei esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad juhatuse liikmeks oleku;
7) teave kavandatud põhitegevusala kohta;
8) mitterahalise sissemaksega tasumisel – kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist, sissemakse osaühingule üleandmise leping ning juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta;
9) osaühingu sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid , e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms);
10) muud seaduses sätestatud dokumendid .
Ühingut ei kanta äriregistrisse, kui avaldus äriregistrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest.
Stardikonto avamine pangas, aktsiate eest tasumine, riigilõivu tasumine
Asutajad esitavad pangale stardikonto avamiseks (maksumus - vastavalt panga hinnakirjale) notari poolt kinnitatud asutamiselepingu (või asutamisotsuse ühe asutaja puhul) ning asutajate isikut tõendavad dokumendid.
Asutajad tasuvad rahalised sissemaksed vastavalt aktsiate nominaalväärtusele stardikontole.
Asutajad peavad aktsiate eest tasuma täielikult enne äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva.
Juhatus on kohustatud esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, alates asutamislepingu sõlmimisest.
Stardikontole kantud raha saab ettevõte kasutama hakata pärast registreerimisotsuse saamist äriregistrist ( pangas stardikonto muutmine tavakontoks).
Äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõiv.
Toimingud Eesti väärtpaberite keskregistris
Eesti väärtpaberite keskregister on riigi põhiregister, kus peetakse arvestust kõigi Eestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiaraamatute ning kõikide Eestis avatud väärtpaberikontode ja pensionikontode üle.
Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse kohaselt on kõigil Eesti aktsiaseltsidel, kaasa arvatud asutamisel olevatel aktsiaseltsidel, kohustus registreerida oma aktsiad Eesti Väärtpaberikeskuse poolt peetavas Eesti väärtpaberite keskregistris.
Aktsiate registreerimiseks väärtpaberite keskregistris, peab kõigil omanikel eelnevalt olema avatud väärtpaberikonto.
Registreerimiseks tuleb esitada:
taotlus ;
aktsionäride nimekiri;
juhatuse liikmete allkirjanäidised;
põhikiri;
asutamisleping või asutamisotsus .
Vajalikud dokumendid esitatakse Eesti Väärtpaberikeskusesse. Korrektselt esitatud dokumentide puhul toimub menetlemine 5 tööpäeva jooksul.
Ülesanne 2.
Maksude määramine palgast 2012.a.:
Lähteandmed:
• Sotsiaalmaks : 33%
• Üksikisiku tulumaks : 21%
• Tööpuuduse kindlustusmaks töötajale: 2,8% ja tööandjale: 1,4%
• Tulumaksust vabastatud kuu tulu: 144 €
Lahendus:
Töötaja brutopalk 100%. Ülesande jaoks määran brutopalgaks: 700 €.
Töötaja tulumaks:
(700 – 144 – 14 – 19,60) x 0,21 = 109,70 €.
(Tulumaksu peab kinni firma. Lisaks tulumaksuvabale kulule tuleb brutopalgast lahutada eelnevalt töötuskindlustusmakse (2,8%) ja kogumispension (2%) )
Tööpuuduse kindlustusmaks:
700 x 0,014 = 9,80 €. (Peetakse töötaja brutopalgast, tasub firma.)
Tööpuuduse kindlustusmaks: 2,8%.
0,028 x 700 = 19,60 € (Peetakse töötaja brutoplagast, tasub töötaja)
Kogumispension: 2%.
700 x 0,02 = 14 €.
Sotsiaalmaks: 33%
700 x 0,33 = 231 €.
Sotsiaalmaksu tasub firma 33%, 231 €.
Kokku töötaja palgast kinnipeetavad maksud :
109,70 + 14 + 19,60 = 143,30 €.
Firma tasub:
231 + 9,80 = 240,80 €.
Kokku maksud:
143,30 + 240,80 = 384,10 €.
Töötaja netopalk:
700 – 143,30 = 556,70 €.
Firma maksab:
700 + 231 + 9,8 = 940,80 €.
Töötaja saab kätte firma poolt tasutud summast :
(700/940,80)x 100% = 74,40 %
Maksud moodustavad tasutud summast:
(240,80/940,80)x 100% = 25,60 %.
Ülesanne 3. Koostada uus variant ehitusprojekti rahastamise ja ehituskestuse kohta.
Tellija ja ehitusfirma ehitusprojekti kavandamise majanduslikud näitajad.
Arvutada ehitusprojekti kavandamise majanduslikud näitajad:
Ehitusprojekti maksumus 3,5 milj Euro.
Esialgne ehituskestus – 24 kuud, kaalutakse ja hinnatakse varianti ehituskestusega 21 kuud. Intressimäär – 6%.
Tellija efekt: E = F x I x (T1 - T2) = 3 500 000 * 0,06 * (24/12 – 21/12) = 52 500 €
Ehitaja efekt: E = TPK (1 – T2/T1),
kus TPK – tingpüsivad kulud (materjalide maksumusest – 1%, kaudkuludest – 50%, masinate kasutuskuludest – 15%):
EMT maksumuse struktuur:
Kulu liigid
Maks. struktuur, %
Tingpüsivad kulud, %
Ehitusmaterjalid
60
1
Palk
20
Masinate kasutuskulud
10
15
Kaudkulud (firma kulud)
10
50
Tingpüsivate kulude arvutus:
TPK= 3 500 000(0,6 x 0,01 + 0,1 x 0,5 + 0,1 x 0,15) = 248 500 €
E= 248 500 x (1 – 21/24) = 31 062,50 €
Vahendite ümberjaotamise variandid:
Kvartalid
1
2
3
4
5
6
7
8
1 variant, %
4
10
18
37
57
75
91
100
2 variant, %
4
10
20
40
60
80
100
K1 = (T1 + T2 + ... Tn x 0,5) / n = 3 500 000 *(0,04 + 0,10 + 0,18 + 0,37 + 0,57 + 0,75 + 0,91 + 1,0 x 0,5) /8 = 1 496 250€
K2 = (T1 + T2 + ... Tn x 0,5) / n = 3 500 000 *(0,04 + 0,10 + 0,20 + 0,40 + 0,60 + 0,80 + 1,0 x 0,5) /7 = 1 320 000€
E = I(K1 x T1 – K2 x T2)= 0,06(1496250 x 24/12 – 1320000 x 21/12) = 40 950 €