kehalise aktivatsiooni (emotsiooni füsioloogiline komponent) ja iseloomuliku välise käitumisega (emotsiooni käitumusliku ehk väljendusliku komponendiga). Charles Darwin (1809-1882) Teos „Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel“ (1872) Leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. l NT: Teeb loom karvu turritades oma l keha l näiliselt suuremaks l ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka. l Järelikult on see võte kasulik l enese kaitseks. Ekman ja Friesen l tõestasid Darwini vaatlusandmeid, uurides Uus- Guinea l 319 liikmelist isoleeritud populatsiooni l
omadustest ning puudutavad oma identiteeti, on olulised kaalutlused vaimselt karmi käitumise mõistmiseks noore tennise mängijate seas. Esiteks ei võimaldanud nende disainilahenduse ristlõikeline olemus põhjuslike seoste kohta järeldamist; eksperimentaalsed kujundused osutusid selles osas viljakamaks. Teiseks uuriti väikest motiveerivate korrelatsioonide arvu; sisulised arusaamad hõlmavad kognitiivsete (nt isiklike ja relatsiooniliste efektiivsuse tajude), afektiivsete (nt ärevuse intensiivsuse ja suuna tõlgenduste) ja usul põhinevate korrelaatidel (nt arusaamad sellest, kas vaimne tugevus on muutumatu või malleeritav).Kolmandaks, vanemate hinnangud nende lapse käitumisele võivad olla mõjutatud sotsiaalsest soovist või oma isiksusest; näiteks vanematega, kellel on kõrge ego suundumused ja kes elavad oma lapse kaudu läbi oma lapsepõlveunistusi, võivad nad esitada põhjendatud hinnanguid
Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Nt : Me
PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED KÄSITLUSED-sellel käsitlusel on pikk ajalugu. Juba antiikaja arstid leidsid, et emotsionaalseid seisundeid võib mõista füsioloogia ehk kehatalitluse kaudu. Darwini emotsiooniõpetus: aastal 1872 ilmus Charles Darwini teos ,,Emotsioonide väljendamine inimesel ja loomal". Darwin leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instiktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. James-Lange teooria: 19.sajandi lõpu poole ilmusid peaaegu samaaegselt kaks ühelaadset emotsioonide käsitlust. Neist ühe esitas ameerika filosoof ja psühholoog William James ja teise taani arst Carl Lange. See käsitlus pöörab üldise arusaama emotsioonidest pea peale. Kui tavaliselt kujutletakse, et mingi tajutud sündmus kutsub meis kõigepealt esile emotsiooni ja
Elamus on atraktiivsem kui teadmine. Suur emotsionaalne toime nõrgestab analüütilist tähelepanu ja vastupidi. Alalävine reklaam Alalävine taju meeleelundeile mõjuvate ärritajate ja ärritajate komplekside psühholoogiline töötlus inimese poolt selliselt, et inimene ise sellest teadlik ei ole. Derren Brown Subliminal Advertising Reklaamitavate markide suhtes kujudevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1. Utilitaarsed emotsioonid tulenevad sellest ,kas reklaamitav toode tundub kasulik 2. Hedoonilised emotsioonid tulenevad sellest et kas reklaamitav toode tundub meeldiv Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. IMIDZ (Eristamise võimalus reklaamis) Imidz kujutluspilt või kuvand, moodustuv alaläviste aistiliste assotsiatsioonide
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM TEMPERAMENT JA ISELOOM PSÜHHOLOOGIA REFERAAT Koostaja: Siim Krull (10.a klass) Juhendaja: Külli Muug TARTU 2008 Temperament Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Meelelaad iseloomustab isiksust psüühilise tegevuse, liikuvuse ja jõu seisukohalt. Temperamendi uurimine ulatub mitmetuhandete aastate taha. Ilmselt esimesena on temperamendi erinevaid tüüpe kirjeldanud Hippokrates oma kehamahlade teoorias: veri, lima, kollane sapp, must sapp. Viimasel baseerub ka tänapäeval laialt tuntud Galenose temperamenditüüpide jaotuvus: melanhoolik, flegmaatik, sangviinik, koleerik.
omandi õigustega, mis kaitsevad avastusi, leiutisi, kunstiteoseid, tööstusdisaini lahendusi ja kaubamärke ning millega sätestatakse kaitse kõlvatu konkurentsi vastu. Võiks, tahaks, oleks ebakindlad väljendid , inimene ei tea mida täpselt tahab. Sõimusõnade kasutamine ,,jobu" puudub eesti keele sõnavaras järelikult tähenduseta. TEMPERAMENT Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Kuigi temperament on osa inimese isiksusestruktuurist ning suuremal või vähemal määral stabiilne ning kestev afektiivse käitumise süsteem (ja mõningate arvamuste kohaselt temperament ja isiksus kattuvad), sisaldab isiksus siiski rohkem tunnuseid kui temperament. Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne
Asteenilised e passiivsed tundmused järgnevad ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Emotsioone saab kirjeldada kolme mõõdu järgi intensiivsus, polaarsus, kestus. Liigid: meeleolu, ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg. Emotsiooni roll on tulenevalt situatsioonist tekitada positiivseid (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivseid tundeid (ärevus, hirm, kurb, süütunne, viha, häbi). Emotsioonide funktsioonid on vaimsed ning on seotud tunnete ja mõtlemisprotsesside afektiivsete komponentidega. 9. Õppimise erinevaid käsitlusi (nt biheivioristlik, kognitiivne). 10. Isiksuse erinevad käsitlused (psühhodünaamilised teooriad, tunnusjoonte teooriad, kognitiiv-käitumuslikud teooriad, humanistlikud- fenomenoloogilised teooriad) . Erinevad intelligentsusteooriad. 11. Areng. L. Kohlberg kõlbelise mõtlemise areng, E.Erikson psühhosotsiaalne areng, J. Piaget kognitiivne areng. 12
PIAGET 1896 - 1980 Piaget peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget teeb vahet kolme erineva mängu vahel. Harjutusmäng, sümbolimäng ning reeglitega mäng. Harjutus mängude sisuks on intensiivne mängimine oma kehaga, kätega, jalgadega. Sümboli mängu juures on sümbol reaalsuse asendajaks. Näiteks võib kepp olla püss jne. Reeglitega mäng jääb püsima kogu eluks. VÕGOTSKI 1896 - 1934 Võgotski Veel üks arengu afektiivsete ja kongnitiivsete aspektide kombinatsioon esineb Võgotski mängu käsitlusviisis. Nagu psühhoanalüütikud, arvab ka Võgotski, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne teostumatute soovide täideviimine"; mitte väga spetsiifiliste või seksuaalsete impulssidega, vaid palju üldisemas tähenduses, mis puudutab lapse enesekindlust ja vilumust (näiteks suhtumises autoriteeti üldiselt): ,,Mäng on
*hirm on tugev negatiivne emotsioon ning selle liigne rakendamine võib tekitada bumerangi efekti Hirm ei ole hea TUNNETUSPROTSESSIDE/kognitiivsete protsesside VAHENDUSEL SAADUD TEABE MÕJUD Toimevõib olla kahepoolne Enamlevinud emotsinaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool nimetatute *on seotud seksuaalsfääriga *suhtlemisrõõmuga *kujutlevate puuteaistingutega(nt udusulg *maitse-või haismiselamustega Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1 Ulitaarsed emotsioonid baseeruvad toote või teenuste instrumentaalsete külgede tunustamisele või mittetunnustamisele, füüsiliste või praktiliste omaduste poolt esile kutsutud meeleoludele. On teadvustatavamd ja ratsionaalsele kontrollile alluvad 2 Hedoonilisedemotsioonid toetuvad mõnu ja naudingutundele On pigem inuitiivselt tautavad Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võiv olla ikkagi domineerivam
populatsioonis. -‐ Iguchi jt – kloonitud lõhedel 5 temperamendidimensiooni. Individuaalsetel erinevustel võib olla kohastumuslik väärtus. -‐ Looduslik valik peaks eelistama paindlikku kontekstispetsiifilist käitumist. Isiksus kui sotsiaalkognitiivsete ja afektiivsete protsesside dünaamilise interaktsiooni süsteem. Hinnag – subjektiivne reaktsioon Teadmised – üldine uskumus. Kontrollkese : Isiksuseomadus – seotud sellega, kas inimene tajub oma seost käitumise ja sellele järgneva sündmuse vahel.
Kõige käegakatsutavam kasu teise põlvkonna antipsühhootikumidest - ekstrapüramidaalsete kõrvalnähtude puudumine. TÜÜPILISED vs EBATÜÜPILISED NEUROLEPTIKUMID · Ebatüüpiliste NL-ga kindlasti vähem EPS · Ebatüüpilised NL näivad paremini ravivat negatiivseid sümptomeid (kuid see võib ka olla sekundaarne efekt väiksema EPS tõttu) · Ebatüüpilised NL võivad paremini aidata kognitiivsete ja afektiivsete sümptomite vastu (kuid vt eelmine punkt) · Ebatüüpilised NL on üldjuhul esmajärjekorras eelistatumad, kuid kallimad EBATÜÜPILISED PSÜHHOOSIRAVIMID: liigse vaimustuse vastu ... · Erinevate ravimite toime raskemini ennustatav · Annused uuringutes ja tegelikkuses erinevad · Mitte alati ei alga toime nii kiiresti kui tüüpilistega · Vähemtõhusad ägeda psühhoosifaasi alguses · Mõnel patsiendil aitavad tüüpilised NL paremini
Tüüpiliseks hirmu tekitavateks situatsioonideks on ka lendamine,vere nägemine ja mõne looma,näiteks koera kohtamine.Sellise situatsiooni lähenedes hakkavad vaevama ärevus ja pinge,kuni lõpuks tekib paanika.Elu on ahistatud,kui kardetud situatsioone seisab ees sageli või kui objekte on palju.Eriti käib see nende juhtude kohta,mil hirm kaasneb näiteks poeskäimise või üksi rongis või bussis sõitmisega. 3.3 Depressioon Haiguslik depressioon kuulub tundeelu-ehk afektiivsete häirete hulka.Depressiivsete kalduvustega inimeste enesehinnang on madal ja seda ei suuda tõsta ka tema saavutused.Seetõttu vajab ta teiste inimeste toetust,ehkki teisest küljest on tal tunne,et keegi ei hinda ega armasta teda.Sõltuvusega kaasnev sageli vaenulikkus,mida masendunu püüab tõrjuda.Lõpuks pöörab ta selle iseenda vastu.Depressiooni põhjustavad kõik kaotused,kõrvalvaataja meelest väga tähtsusetud. 4. MAANIA
lahendamise oskus, taiplikkus 5. loovus täiskasvanud: 1. taiplikkus 2. verbaalsed võimed 3. probleemi lahendamise oskus 4. õppimisvõime 5. loovus Keelelised tavad küsimuste erinevus: õige vastus või jutustus Vaimsete võimete arengu sõltuvus kultuurilistest normidest. Kultuuriline kompetentsus · teadmised väärtustest ja hoiakutes · tundlikkus afektiivsete protsesside suhtes · keeleline kommunikatsioon · sotsiaalselt sanktsioneeritud käitumine · aktiivne sotsiaalne roll · suhted institutsionaliseeritud struktuuridega Vaimsed võimed ja sotsiaalne aktiivsus sotsiaalne aktiivsus ja IQ on omavahel seotud personaalse keskkonna loomise kolm teed ( aktiivsuse astmed) · pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine · keskkonna reaktsioonide esilekutsumine · keskkonna selekteerimine ja vahetamine
lahendamise oskus, taiplikkus 5. loovus täiskasvanud: 1. taiplikkus 2. verbaalsed võimed 3. probleemi lahendamise oskus 4. õppimisvõime 5. loovus Keelelised tavad küsimuste erinevus: õige vastus või jutustus Vaimsete võimete arengu sõltuvus kultuurilistest normidest. Kultuuriline kompetentsus · teadmised väärtustest ja hoiakutes · tundlikkus afektiivsete protsesside suhtes · keeleline kommunikatsioon · sotsiaalselt sanktsioneeritud käitumine · aktiivne sotsiaalne roll · suhted institutsionaliseeritud struktuuridega Vaimsed võimed ja sotsiaalne aktiivsus sotsiaalne aktiivsus ja IQ on omavahel seotud personaalse keskkonna loomise kolm teed ( aktiivsuse astmed) · pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine · keskkonna reaktsioonide esilekutsumine · keskkonna selekteerimine ja vahetamine
arengu kohta eksisteeriva laiahaardelisema vaatega, kajastades evolutsioonilist vaatenurka, et rohkem õppivad loomad ka mängivad rohkem: "Mäng on tõepoolest lapse töö ning meetod, mille abil ta kasvab ja areneb. Aktiivset mängu võib vaadata kui märki vaimsest tervisest, selle puudumist aga pidada kas kaasasündinud puude või vaimuhaiguse märgiks" (Isaacs 1929). [1] Lev Võgotski Veel üks arengu afektiivsete ja kongnitiivsete aspektide kombinatsioon esineb Võgotski mängu käsitlusviisis. Nagu psühhoanalüütikud, arvab ka Võgotski, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne teostumatute soovide täideviimine"; mitte väga spetsiifiliste või seksuaalsete impulssidega, vaid palju üldisemas tähenduses, mis puudutab lapse enesekindlust ja vilumust (näiteks suhtumises autoriteeti üldiselt): ,,Mäng on põhimõtteliselt soovi täideviimine, kuid mitte isoleeritud
· Liitium pärsib glükogeeni süntaasi kinaas-3 (GSK-3) · Võib-olla seoses eelmisega suurendab liitium uute neuronite teket · Rakukultuurides Li+ vähendab glutamaadivastase toimega rakusurma · Li+ aitab kaasa katseloomade taastumisele pärast insulti · Li+ vähendab tau-valgu fosforüülumist ja sellega vahest ka ravib Alzheimeri tõbe; GSK-3 pärssimine vähendab amüloidnaastude arvu hiirtel Alzheimeri tõve mudelis · Liitium muudab ööpäevaseid rütme, mis afektiivsete häirete puhul on nihkunud, muutes rütm NOOTROOPIKUMID · Noos - mõistus; tropein - poole (kr.); cognitive enhancers - kognitiivsete protsesside tugevdajad · Parandavad mälu, tähelepanu, õppimisvõimet; reeglina funktsiooni puudulikkuse korral · Kl. uuringutes aitavad 10-30% patsientidest · Toimemehhanism: lipiidide omaduste muutmine? Atsetüülkoliinisüsteemi tugevdamine? Atsetüülkoliin on ainuke neurotransmitter, mis vahendab ajust lihastesse minevaid signaalide
panda. Afekt võib tekkida nii psüühikas toimuvate haiguslike protsesside pinnalt kui ka normaalse psüühika korral. Patoloogiliste protsesside põhjal tekkinud afekti nimetatakse patoloogiliseks ja seda kvalifitseeritakse kui vaimutegevuse ajutist riket, mis toob kaasa tavaliselt süüdimatusseisundi. See kuulub kohtupsühhiaatria ekspertiisi kompetentsi. Füsioloogiline afekt ehk psühholoogiline afekt kuulub normaalses psüühikas toimuvate afektiivsete protsesside alla. Füsioloogline afekt kuulub kohtupsühholoogia ekspertiisi kompetentsi. Füsioloogilise ja patoloogilise afekti erinevused Füsioloogiline afekt Patoloogiline afekt Tugev intensiivsus Ülitugev intensiivsus Tegevus vastab põhimõtteliselt seda Tegevus ei vasta absoluutselt seda provotseerinud põhjusele provotseerinud põhjusele
Konnotatiivne, afektiivne, sotsiaalne tähendus Konnotatiivne tähendus on denotatiivsest tähendusest subjektiivsem (on ju kõnelejail igaühel oma kogemused, taust), viitab tähenduskogemusele, mis inimesel ühe või teise sõnaga on. Nt nimed, millel kellegi jaoks mõni konnotatiivne tähendus. Afektiivne tähendus on seotud tunnete või suhtumistega, seda võib väljendada denotaadi valikuga, aga ka prosoodiaga, näoilmega, zestidega. Afektiivsete sõnade eluiga võib olla lühem, tähendused on enamasti ebastabiilsemad, samas on see väga produktiivne valdkond. Sõnavaras on alasid, millesse suhtumine on afektiivne (tabud: vandumine, väljaheited, suguelundid, surm...). Sotsiaalne tähendus on midagi, mis annab aimu kõneleja taustast, tema päritolust, haridusest jne (aktsent, sõnavalik, konstruktsioonid).
· Vähem motoorseid probleeme · Vähem düsfooriat · Parem kognitiivne profiil · Mõjuvad negatiivsetele sümptomitele · Parem patsiendipoolne suhtumine · Ebatüüpiliste NL-ga kindlasti vähem EPS · Ebatüüpilised NL näivad paremini ravivat negatiivseid sümptomeid (v-o teisene efekt väiksema EPS) · Ebatüüpilised NL võivad paremini aidata kognitiivsete & afektiivsete sümptomite vastu (vt eelmine punkt) · Ebatüüpilised NL on üldjuhul esmajärjekorras eelistatumad, kuid kallimad · Erinevate ravimite toime raskemini ennustatav · Annused uuringutes & tegelikkuses erinevad · Mitte alati ei alga toime nii kiiresti kui tüüpilistega · Vähemtõhusad ägeda psühhoosifaasi alguses · Mõnel patsiendil aitavad tüüpilised NL paremini
mõistab tegelikkuse mingeid külgi. (R. Barthes)). • On kaasaegse elukeskkonna paratamatu osa, selle kvaliteedi üks mõõdupuu. • On popkultuuri osa ning väljund. • On kultuuri-uurijate uurimisobjekt. • On üks suhtlemiskunsti vorme. Reklaam kui kommunikatsioon Reklaamitegevus – millega seotud? A Jäämäe alumine osa ehk strateegiline eeltöö: • Kommunikatiivsete eesmärkide püstitamine. • Eelduste loomine oodatud afektiivsete reaktsioonide vallandumiseks. • Eelduste loomine positiivse hoiaku kujunemiseks. • Omaduste ning tajutavate väärtuste määratlemine ning kujundlikustamine. • Positsioneerimine - strateegia ja taktika. • Mainekujundus - strateegia ja taktika. • Avaliku arvamuse/üldise arvamuse kujundamine - strateegia ja taktika. • Imidžikujundus - strateegia ja taktika. B Konkreetse reklaamteate puhul:
viidud. 5. Emotsioonide häired tugevat, kuid lyhiajalist meeleolude kõikumist, näiteks rõõmu, viha, meeleheite, põlguse avaldumist, nimetatakse afektiks. Kalduvus afektiivseteks puhanguteks, oma afektide üle valitsemise võime kaob inimestel, kellel on olnud koljutaruma, alkohoolikutel või psühhopaatidel. Somaatilised haigused, liigväsimus ja endokriinsete nihete perioodid organismis võivad afektiivsete puhangute tekkimist teataval määral soodustada. Enam-vähem kestev meeleoluhäire võib esineda meeleolu kõrgenemisega ehk eufooriana, mis on ka yks manikaalse seisundi sümptomeid. 6. Käitumise ja kihude häire psüühilise talitluse selle sfääri häire yheks sagedaks tunnuseks on visa keeldumine toidust. Võivad olla söömata päevi keeldudes igasuguseid põhjuseid tuues. Müned võivad ennast meelega vigastada: lõigata,
teemadel. - ahelmudelites jäävad välja paljud tegelikult olulised mõjud ja protsessid; päevakorda tõusid (1) täielikuma teguriteloendi koostamine ja vastavate mõjude uurimine, ning (2) mudelite muutumine küberneetilisteks (mittelineaarsed mõjud, tagasisidestused ja paralleelsed toimekanalid jms) + eksperimentaalne lähenemine - peale suure osalusmääraga töötlussituatsiooni käsitletakse ka nõrga osalusmäära puhul toimivaid mõjustusteid; lisandunud on afektiivsete/tundeelamuslike reaktsioonide mõjud ning visuaalse teabetöötluse seaduspärasused Richard Petty ja John Cacioppo: üksikasjaliku töötluse tõenäosuse mudel ELM ("elaboration likelihood model") - põhivaldkonnaks, millele mudel on suunatud, on reklaamitavasse kujuneva hoiaku muutumine; iga lüli ELM mudelis on justkui test või "kontrollpunkt", mille reklaamiteates olev "informatsioonisaadetis" peab läbima ning mille läbimise suunast sõltub teate mõju laad;
Naise aju kasutab oma ressursse kiiremini, sagedamini ja rohkemates ajupiirkondades. Naistel on parem mälu ja aistingute vastuvõtmine, meestel ruumitaju ja abstraktne mõtlemine. MOTIVATSIOON T. Good ja J. Brophy (1995) määratlevad motivatsiooni hüpoteetilise konstruktsioonina, mis seletab eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkust, kindlasuunalisust, jõulisust ja püsivust. D. Krathwohli (1964) afektiivsete õppe-kasvatuseesmärkide taksonoomia põhikategooriad: Märkamine. Reageerimine. Väärtustamine. Väärtuste organiseerimine. Isiksuslike väärtusorganisatsioonide formeerumine. Tuntumad psühholoogilised motivatsioonikäsitlused Sekundaarse tarbed isiksulike suundumuste kujundajatena. Eduelamus motivatsiooni kujundajana. Väline ja sisemine motivatsioon. Edward Deci (1975, 1991) arvates on sisemiselt ajendatud käitumise korral tegemist
Kõrvalekalded kõrgemas kognitiiv- töötlemises on teises kategooriaks psühhobioloogiliste protsesside omadustes psühhopaatia puhul. Oma mõjukas töös pakkusid Newman ja kolleegid välja, et psühhopaatidel esinevad puudused vastuste moduleerimises väliskeskkonna signaalidele. 3. Kahe teooria mudeliga tegelevad. Kahe teooria mudel on etioloogiline teooria, mis postuleerib kindlad mehhanismid, mis on inimsuhete-afektiivsete (alatus/julgus) ja antisotsiaalsete (düsinhibatsioon) omaduste aluseteks. Kahe teooria mudeli perspektiivist nähtub julgusest ning vähemal määral alatusest emotsionaalse reageerimise nõrkus. See temperamendi puudujääk käib käsi-käes erinevustega afekti- motivatsiooni süsteemi toimimises mandelkehas ning teistes seotud ajuosades. Psühhopaatia erinevad variandid
kujunemisel ning mõjutavad inimeste otsuseid ja käitumist. Alguses püüdis kognitiivne psühholoogia piirduda" külma kognitsiooni uurimisega, kus loodeti mõista inimmõtlemist ,,puhtal kujul". Psühholoogid on vaielnud pikalt selle üle, mis on primaarne , kas tunnetus või emotsioonid. Kujunes kaks vastandlikku seisukohta. Näiteks kinnitas Robert Zajonc oma katsetega, et tundeseisundid eelnevad kognitiivsetele hinnangutele. Ta osutas, et seoses afektiivsete reaktsioonide evolutsioonilise päritoluga on neil ellujäämist kindlustav väärtus: nad on sõltumatud tähelepanu teadlikust kontrollist, kiire toimega ja täidavad afektiivse diskrimineerimise funktsiooni. Zajonci seisukohale oponeeris raevukalt Richard Lazarus. Ta tegi katseliselt kindlaks, et inimeste emotsionaalne kaasaelamine teiste kannatustele oleneb seletustest toimuvale. Tegelikult on nii Zajoncil kui ka Lazarusel õigus.
aktualiseerimise Assotsiatsioonid: sarnasus, kontrast, aeg, ruum assotsiatsionims lähenemisviis, kus püütakse psüühilisi nähtusi seletada nende mehhanistliku seostamise abil vajalikud materjali efektiivseks omandamiseks ja reprodutseerimise hõlbustamiseks, järelduste tegemiseks inimese varjatud seisundite ja mõtete kohta nt ülekuulamine (Jung projektiivtest isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks kiire reaktsioon suvalisele sõnale (indiferentsed sõnad assotsiatsioonid sujuvalt, kiirelt; afektiivsete üleelamistega ja ebameeldivate sündmustega seotud sõnad pikem reageerimisaeg, kahtlased sõnad) nt uuris veel Luria; aluseks polügraafitestile) Omandamine sõltub paljudest teguritest: Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele automaatsest tajumisest ja
ja meenutamine/reprodutseerimine Meeldejätmine/omandamine- protsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel. Assotsiatsioonid - Meeldejätmisel psüühilises tegevuses tekkivad ajutiste või püsivate närviseoste keerukamad kompleksid (liitmine ja ühendamine). Ntx sa rääkisid laenu tegemisest ja mul tuli meelde,et olen ise hoopis võlgu. Assotsiatiivne eksperiment Carl Gustav Jungi poolt pakutud projektiivtesti vorm isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks Omandamine - sõltub paljudest teguritest. Olulisemad: 1)psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele (vajadus omandamiseks) - tahteline omandamine ja tahtmatu, emotsionaalne köitvus , huvi,erutus,virgus, psüühiline aktiivsus 2) kordamiste arv ja omandamise metoodika mnemoonika, ei tohi ületuupida, õige omandamine (plaanipärasus, materjali seostumine varasema teadmisega, süstematiseerimine, võrdlemine , olulise esiletoomine jne) 3) materjali
Afekt on miski, mis liigub kehade vahel, on võimelik ühelt kehalt teisele liikuma. Muusikal on olemas afektiivne omadus, afekt on nakkav, primaarne, algne. Afekt ei tähista midagi, sellel pole sisu. Tal ei ole kvaliteeti, aga on kvantiteet. Läbistab subjekte. Ei saa öelda, et minul on afekt. Jameson ei räägi afekti kadumisest, vaid indiviidi emotsionaalsuse kadumisest, subjektiivne emotsioon on löögi all. Afekti osakaal suureneb, saavutab teatud iseseisvuse. Kapitalism toimub afektiivsete seoste kaudu, piisab informatsioonist, mitte tähendusstruktuuridest. Vastuolu: postmodernismi lubadus on tervitatav: kaotatakse hierarhia, turul muututakse võrdseks. Postmodernism ei anna reaalsust edasi, vaid loob seda. Kujutised on reaalsemadki, kui on originaal. Kommunikatsiooniekstaas: ei toimu sisulist informatsioonivahetust. See on meediavõrgustikus olemise ekstaas ise. Tulevikuutoopia kõrgpunkt oli 60ndatel
1) seaduspärasused sõnalis tekstilise teabe mõjust inimpsüühikale (sh sõnakasutus, sõnade kõla, mõjud, tähendused, loogika, otsustamine, arutluskäigu reeglistik, sisendamine, demagoogia jne) 2) psüühiliste protsesside seaduspärasused, rakendatud reklaamiteadete vastuvõtule, töötlemisele, mälus säilitamisele ja kasutamisele (aistingud, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus) 3) seaduspärasused inimese tundeeluliste/afektiivsete seisundite ja protsesside kohta seoses reklaamiteadete vastuvõtu ja neile reageerimisega ( elamuste positiivsus negatiivsus, esteetilised reaktsioonid , alateadvuse ja intuitsiooni baasil tekkinud tundmused ning psühholoogilised kaitsed, jne) 4) isiksuse seostatus/ kaasatus reklaamiga ja selles sisalduva teema, firma, kauba või teenusega (huvi ja osalus reklaamis sisalduva teabe psühholoogilisel töötlemisel,
1) Kordus. 2) Klassikaline tingitud seoste kujunemine - kui meeldivat (ebameeldivat) elamust esile kutsuva objektiga käib ajas ja/või ruumis pidevalt kaasas mingi kindel teine objekt, siis omandab ka see võime iseseisvalt sedasama elamust esile kutsuda. 3) Huumor. 4) Hirmuappeleeringud. 5) Tunnetusprotsesside vahendusel saadud teabe mõjud. 9 Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas põhiliigid: 1) Utilitaarsed emotsioonid. 2) Hedoonilised emotsioonid. - Ekstreemumite seadus - seaduspärasus, mille kohaselt pikema ajavahemiku tagant jäävad paremini meelde nii tugevalt psotiivseid kui ka negatiivseid emotsioone / tundmusi esile kutsunud reklaamteated või nende momendid, mitte aga neutraalsed. Reklaamitavasse soodsa suhtumise kujundamisel on reeglina efektiivsem positiivne emotsioon. Emotsioonide põhiliigid:
eksperimendil, mille olevat esmakordselt läbi viinud inglise antropoloog Sir Francis Galton (1822- 1911). Assotsiatiivse eksperimendi kasutamise võimalus kuritegude uurimisel seisneb järgnevas. Isikule esitatakse sõnu-ärritajaid, millele järgnenud vabad assotsiatsioonid fikseeritakse (näit. laud). Isiku reaktsioonide abil saab kindlaks teha, millised stiimulid on tema jaoks neutraalsed ja millised mitte. Kõrvuti assotsiatiivse eksperimendiga arenes samal ajal ka teine suund afektiivsete (emotsionaalsete) seisundite äratundmiseks, millest kujunes välja "valedetektori" tehniline külg. Esimene teadlane, kes olevat püüdnud kahtlustatava valetunnistusi vererõhu kõikumiste abil ära tunda, oli C. Lombroso. Ta olevat seda teinud juba 1895. aastal, kuid tänapäeval kaheldakse selles, kas see ikka oli tehniliselt võimalik. Esimene polügraaf ehk mõõteriist, mis mõõtis üheaegselt mitut organismi talitlemise erinevat parameetrit, leiutati 1921. J. Larssoni poolt, kes
ja tema karistamisest politsei poolt). Biheiviorism näeb vaid tasustuse mõju subjektile. Biheiviorismi järgi eksisteerib vaid „ühesuunaline“ suhe keskkonna ja käitumise vahel: keskkond mõjutab käitumist, kuid vastupidises suunas toimet ei eeldata. 4) Sotsiaalkognitiivse teooria põhijooned (modelleerimise tüübi, kaasneva õppimise, jäljendamist ajendavate märguannete ja tagajärgede toime tähenduses). Modelleerimine avaldub tunnetuslike ja afektiivsete muutustena käitumises, mis tulenevad ühe või mitme mudeli järgimisest. Mudelite abil õppimine mängib tohutut rolli meie elus. Eristatakse: - Otsest jäljendamist - Sümboolset jäljendamist (üldise käitumise, stiili tähenduses) - Sünteetilist (kombineeritud) jäljendamist nähtud käitumismallide kombineerimisena. Kaasnev õppimine – kaudne mudelite omandamine, kus saadakse tasustust teiste tasustamist pealt vaadates
Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Assotsiatsionism on lähenemisviis, kus püütakse psüühilise nähtusi seletada nende mehhanistliku seostamise abil. Assotsiatiivne eksperiment on Carl Gustav Jungi poolt pakutud projektiivtesti vorm isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks. Omandamine kui individualiseeritud protsess sõltub paljudest teguritest: a.i.1.a.i.1. Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele. Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks. Tahte osavõtu alusel eristatakse tahtelist ja tahtmatut omandamist. ; Omandamissoodsalt toimib omandatava materjali või omandamisprotsessi emtosionaalne köitvus.
Afekt on miski, mis liigub kehade vahel, on võimelik ühelt kehalt teisele liikuma. Muusikal on olemas afektiivne omadus, afekt on nakkav, primaarne, algne. Afekt ei tähista midagi, sellel pole sisu. Tal ei ole kvaliteeti, aga on kvantiteet. Läbistab subjekte. Ei saa öelda, et minul on afekt. Jameson ei räägi afekti kadumisest, vaid indiviidi emotsionaalsuse kadumisest, subjektiivne emotsioon on löögi all. Afekti osakaal suureneb, saavutab teatud iseseisvuse. Kapitalism toimub afektiivsete seoste kaudu, piisab informatsioonist, mitte tähendusstruktuuridest. Postmodernism aja jooksul tuhmub Jamesoni sõnul. Postmodernismi vastuolu: pmi lubadus on tervitatav: kaotatakse hierarhia, turul muututakse võrdseks. Postmodernism ei anna reaalsust edasi, vaid loob seda. Kujutised on reaalsemadki, kui on originaal. Kommunikatsiooniekstaas: ei toimu sisulist informatsioonivahetust. See on meediavõrgustikus olemise ekstaas ise. Tulevikuutoopia: kõrgpunkt oli 60ndatel
- Motoorse ülesande õppimisel tõuseb aktiivsus motoorses koores, basaalganglionites ja väikeajus Väikeaju - Motoorel õppimisel oluline roll väikeajul mis saab sisendeid kortikaalsetest motoorsetest aladest läbi taalamuse projektsioonide - Uurijad on avastanud et väikeaju omab rolli mitteteadlikul klassikalisel (Pavlovi) jälgimisel Pikaajaline emotsionaalne mälu - Emotsionaalne mälu – stiimulite või sündmuste afektiivsete aspektide mälu - Sisaldab nii implitsiitsele kui eksplitsiitsele mälule omaseid elemente – inimesed võivad reageerida hirmuga spetsiifilistele stiimulitele kuid nad võivad karta ka situatsiooni millest neil ei ole kindlaid mälestusi - Emotsionaalsel mälul o nosa hirmu tingimises – kindlate stiimulitega tingitakse infot. ….. Amügdala e mandelkeha - Emotsionaalse mälu eristatav anatoomiline piirkond on amügdala
tekitamiseks. Autori arvates on teoreetiliselt võimalik ka olukord, kus rahulolu juba hõlmab kõiki neid lojaalsustegureid. Sellisel juhul ei märgigi klient ennast rahulolevaks või väga rahulolevaks enne, kui ta brändi armastab või kuulub seda tarbides teatud rühma. Soovitud situatsiooniks võib olla täiesti tooteväline teema, näiteks aktsepteeritus grupis ja kui see ei kaasne toote omandamisega, siis tuleb juba kognitiivsest võrdlusest välja rahulolematus, mis veelgi süveneb afektiivsete komponentide lisandumisega. Seda potentsiaalset situatsiooni kinnitab uuringust selgunus fakt, et rahulolu atribuudiks võib osutuda näiteks ka teiste inimeste reaktsioon ostule (Giese ja Cote 2000). Kindlasti nõuaks see probleem edasisi empiirilisi uuringuid, et kindlaks teha, mida ja millistel tingimustel saab nimetada rahulolu atribuutideks ja mida teguriteks, mis valmisformeerunud rahulolule veel lisanduvad (Vijar). Lojaalsuse mõõtmine on väga keeruline
5. tunnetusprotsesside vahendusel saadud teabe mõjud Enamiku reklaamide puhul, milles on raske leida apelleerimist mõistusele, heale reklaami mäletamisele, toote omadusi kirjeldavatele asjalikele argumentidele vms ,,mõistlikele" alustele , on kõigi eelduste kohaselt tegemist emotsionaalse apellatsiooniga ja lootusega, et toote reklaami poolt esitatud kutsutud tundeelamus kantakse üle sellele tootele. Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kate põhiliiki: 1. utilitaarsed emotsioonid 2. hedoonilised emotsioonid Reklaamitavad kaubad evivad enamasti võimet käivitada nii ühtselt kui teie emotsionaalseid reaktsioone, kuid utilitaarse ja hedonistliku elamuste vahekord on erinevatel toodetel siiski erinev. Laialdaselt on levinud ühekülgne arvamus sellest, et üksnes emotsionaalse mõjuga reklaam suudab teete suhtes luua positiivseid hoiakuid.
teki. Meeldejätmine/omandamine tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Assotsiatsioonid Ühe nähtuse või tunnetusühiku aktualiseerumine psüühikas kutsub esile ka teise aktualiseerimise. Assotsiatiivne eksperiment Carl Gustav Jungi projektiivtesti vorm isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks. (ütled kass vastab koer, ütled lumi vastab valge ) Tahteline omandamine , Tahtmatu omandamine Mnemotehnika /mnemoonika omandamist hõlbustab meeldejätmisoskus. Nt ,,kohtade meetod". Mälu maht vahetu mälu maht: täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali (arvud, sõnad, terminid võõrsõnad) omandamisvõime. ,,maagiline arv" NN maagiline arv 7+_2 näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama
Meeldejätmine/omandamine tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Assotsiatsioonid Ühe nähtuse või tunnetusühiku aktualiseerumine psüühikas kutsub esile ka teise aktualiseerimise. Assotsiatiivne eksperiment Carl Gustav Jungi projektiivtesti vorm isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks. (ütled kass vastab koer, ütled lumi vastab valge ) Tahteline omandamine , Tahtmatu omandamine Mnemotehnika /mnemoonika omandamist hõlbustab meeldejätmisoskus. Nt ,,kohtade meetod". Mälu maht vahetu mälu maht: täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali (arvud, sõnad, terminid võõrsõnad) omandamisvõime. ,,maagiline arv" NN maagiline arv 7+_2 näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama
käitumisvalmidus teadlik subjektiivne kogemus kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent 4.2 Emotsioonide käsitlused Psühhofüsioloogilised käsitlused Emotsioonide psühhofüsioloogilisel käsitlemisel on pikk ajalugu. Juba antiikaja arstid leidsid, et emotsionaalseid seisundeid võib mõista füsioloogia ehk kehatalitluse kaudu. Darwini emotsiooniõpetus- Dawin leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimese emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. James- Lange teooria- See käsitlus pöörab üldise arusaama emotsioonidest pea peale. Kui tavaliselt kujutletakse, et mingi tajutu sündmus kutsub meis kõigepealt esile emotsiooni ja seejärel füsioloogilised muutused, siis James- Lange teooria väidab vastupidist- et tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärgedel tekib emotsioon
- Terapeuriline toime hilineb3-6 nädalat - Kui paranmeist ei toimu piisavalt pika aja jooksul peale adekvaatses annuses ravi on võimalus ravi vahetada või kombineerida Ravile reageerimine - 1/3 muutub raviresistentseks – puudub ravivastus peale maksimaalse talutava doosi kasutamist, variatiivsus sõltub patsiendist ning farmakokineetikaks; ravi teostamise ajaline kriteerium pole üheselt määratletud Tümostabilisaatorid - Ravimid mida kasutatakse afektiivsete häirete ravis nt bipolaarne, skisoafektiivne - Toime aluseks rakumembraanide stabiliseerimine - Enam kasutatvad ravimid – liitium, valproehape, karbamasepin, lamotrigiin - Farmakoni valiku aluseks haigussümptomite profiil - Annustamisel lähtutakse: kliiniliste sümptomite eripäradest, kõrvaltoimete avaldumisest ning ravimi plasmakontsentratsioonist Ärevushäirete ravi - Antidepressandid - .. - Trankvilisaatorid ehk anksiolüütikumid
Väikeaju – motoorsel õppimisel oluline roll väikeajul mis saab sisendeid kortikaalsetest motoorsetest aladest läbi taalamuse projektsioonidesse. Hinnatakse nt - peab hiirega jälitama palli mis ringleb. Kahjustused: huntingtioni tõbi ja Parkinsoni tõbi – basaalganglionite kahjustus. - Klassikaline tingimine Mis on emotsionaalne mälu ja millised on emotsionaalse mäluga seotud ajupiirkonnad? Stiimulite või sündmuste afektiivsete aspektide mälu. - Sisaldab implitiitsetele ja eksplitsiitsele mälule omaseid elemente – võib karta situatsioone millel ei ole mälestusi ja nendele millel on - Paanikahäire seotud Implitsiitse emotsionaalse mäluga Seotud ajupiirkonnad: amügdala ehk mandelkeha – mõjutab emotsionaalset mälu, mõjutab vähe implitsiitset ja eksplitsiitset mälu. Mis on lühimälu ja millised on seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse?
Kuulajatele võib see mõjuda ebameeldivalt. Intonatsioon: Olulist rolli mängib suhtlemisel ka intonatsioon. Sellega antakse esmalt märku oma suhtumisest vestluskaaslasesse – on see heatahtlik või üleolev. Kuid nii peegeldatakse ka suhtumist edastatavasse sõnumisse. On leitud, et kui sõnumis peituv verbaalne informatsioon on positiivne, kuid see edastatakse negatiivse intonatsiooniga, siis tajutakse kogu sõnumit negatiivsena. Intonatsiooni abil võib muuta ka teatud afektiivsete reaktsioonide tähendust. Nii võivad need olenevalt intonatsioonist ja kontekstist väljendada erinevaid tundeid, näiteks sõnaga ah võib väljendada nii kahetsust, üllatust, naudingut, kurbust, tüdimust, valu, vaimustust kui rahulolematust (Hennoste 2000). Intonatsiooni abil on võimalik väljendada ka emotsioone ja irooniat. Vaikus: Kõige suuremaks sarnasuseks eestlaste ja soomlaste kõnekäitumises hindab Pajupuu (1996) suhtumist vaikusesse.
4. motoorne koordinatsioon 5. uudishimu 10 aastat: 1. verbaalsed võimed 2-4. õppimisvõime, probleemi lahendamise oskus, taiplikkus 5. loovus täiskasvanud: 1. Taiplikkus 2. verbaalsed võimed 3. probleemi lahendamise oskus 4. Õppimisvõime 5. loovus Keelelised tavad: küsimuste erinevus: õige vastus või jutustus Vaimsete võimete arengu sõltuvus kultuurilistest normidest. Kultuuriline kompetentsus: teadmised väärtustest ja hoiakutes tundlikkus afektiivsete protsesside suhtes keeleline kommunikatsioon sotsiaalselt sanktsioneeritud käitumine aktiivne sotsiaalne roll suhted institutsionaliseeritud struktuuridega Vaimsed võimed ja sotsiaalne aktiivsus: Sotsiaalne aktiivsus ja IQ on omavahel seotud personaalse keskkonna loomise kolm teed ( aktiivsuse astmed) pakutud võimalused seotud indiviidi omadustega ehk kohanemine keskkonna reaktsioonide esilekutsumine keskkonna selekteerimine ja vahetamine
Economics, University of Lausanne, 1015 Lausanne, Switzerland. http://www.sciencemag.org/cgi/content/abstract/323/5918/1183 E-mail: [email protected] Mida võiks sellest järeldada? Enamlevinud emotsionaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool Nimetatute · on seotud seksuaalsfääriga, · suhtlemisrõõmuga, · kujuteldavate puuteaistingutega, · maitse- või haistmiselamustega. Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1 Utilitaarsed emotsioonid baseeruvad toote v teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele v mitte- tunnustamisele, füüsiliste v praktiliste omaduste pooolt esile kutsustud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad 2 Hedoonilised emotsioonid toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad
võivad olla küllalt murettekitavad: märkimisväärne osa lastest psühhopatoloogia vorme ja erinevate uurimuste andmetel tunnistas füüsilisi sümptomeid (66 %), negatiivseid mõtteid (81 esineb neid 8-12 % lastest (Spence, 1998). %) ja vältivat käitumist (75 %) oma karde-tumate stiimulite või Tõepoolest, hirm ja ängistus kattuvad afektiivsete ja situatsioonidega silmitsi sattudes. füsioloogiliste mustrite osas (nt mõlema puhul esineb Hirmude arv lapse kohta arvatakse olevat küllalt kartusetunne ja sarnased füsioloogilised reaktsioonid nagu sarnane sõltumata erinevatest rahvustest (Ollendick et ai., 1996), higistamine, värisemine jms). Siiski on andmeid, et nende kähe
2) reaktsiooni kiirus, eriti reaktsiooniaja pikenemine kriitiliste ja postkriitiliste ärritajate puhul, kuna toimub afektiivne (emotsionaalse pinge tekkimise) protsess. Eriti tulevad hüpoteesi järgi esile reaktsioonid neile stiimulitele, millega seotust uurimisalune püüab varjata. Selle põhjuseks, et häiruvad normaalsed füsioloogilised ja verbaalsed protsessid, on hirm vale paljastamise ees. Kõrvuti assotsiatiivse eksperimendiga arenes samal ajal ka teine suund afektiivsete (emotsionaalsete) seisundite äratundmiseks, millest kujunes välja "valedetektori" tehniline külg. Esimene teadlane, kes olevat püüdnud kahtlustatava valetunnistusi vererõhu kõikumiste abil ära tunda, oli C. Lombroso. Ta olevat seda teinud juba 1895. aastal, kuid tänapäeval kaheldakse selles, kas see ikka oli tehniliselt võimalik. Alates I Maailmasõjast kandus sellealaste uuringute raskuspunkt Ameerikasse. 1914. publitseeris V. Benussi oma
roll. Karjääriotsuse tegemise interaktiivne mudel (joonis 3) illustreerib nende komponentide vahelist seost. Kliendid tulevad nõustamisele, sest nad on mingis mõttes kinnijäänud: nad vajavad teistsugust lähenemist. Nõustajas nähakse uue vaatenurga pakkujat - inimest, kes võib aidata neil teetõkked ületada. Kliendi loo täielik mõistmine eeldab olukorra kõikide aspektide (kognitiivsete, afektiivsete, käitumustike ja kontekstiliste) põhjalikku uurimist. Loo üksikasjalik läbiarutamine on karjäärinõustamise protsessi oluline osa. Uurimist on hea alustada otsuse tegemise ajendi (te) käsitlemisest, mis moodustab lähtepunkti. Otsuse tegemise ajendid võivad olla nii välised kui ka sisemised. Välised ajendid on sellised sündmused nagu töö kaotus, kooli lõpetamine, perekonnaseisu muutus, surm perekonnas jne. Sisemised ajendid on aga
annaabi.ee 
