Temperament ja iseloom (1)

TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM
TEMPERAMENT JA ISELOOM
PSÜHHOLOOGIA REFERAAT
Koostaja: Siim Krull (10.a klass)
Juhendaja: Külli Muug
TARTU 2008
Temperament
Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Meelelaad iseloomustab isiksust psüühilise tegevuse, liikuvuse ja jõu seisukohalt. Temperamendi uurimine ulatub mitmetuhandete aastate taha. Ilmselt esimesena on temperamendi erinevaid tüüpe kirjeldanud Hippokrates oma kehamahlade teoorias: veri , lima, kollane sapp, must sapp. Viimasel baseerub ka tänapäeval laialt tuntud Galenose temperamenditüüpide jaotuvus : melanhoolik , flegmaatik , sangviinik , koleerik.
Temperamenditüübi aluseks on kõrgema närvitegevuse tüüp, mis sõltub kahe põhilise närviprotsessi, erutuse ja pidurduse, omadustest.
Temperamenditüübid
Melanhoolik on kergesti solvuv vaikse häälega, liigutused vaoshoitud, väljendusvaese miimikaga. Melanhoolset tüüpi inimest iseloomustab veel tagasihoidlikkus , erakordne emotsionaalne vastuvõtlikkus. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel. Talle on iseloomulik emotsionaalne reageering ka tähtsusetule sündmusele, kui see puudutab tema isiksust. Ta on kartlik ning vähimgi raskus sunnib teda tegevusest loobuma . Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline. Ta suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas.
Flegmaatikut iseloomustavad rahulikkus , tasakaalukus, visadus ja püüdlikkus. Ta omandab kõike aegamööda. Tähelepanu ümberlülitumine ja uuele tööviisile üleminek on tal vaevaline. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Vaheldust ta ei armasta, uues olukorras kohaneb väga aeglaselt. Kaaslastega kontakti leidmine ja tutvumine käib tal pikkamööda, kuid sõbrana on truu ja ustav. Miimika on napp , tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik , vastupidav ja ennast valitsev. Arvestades jõudu, viib ta alustatu lõpule, kuid ta vajab hoovõtuks aega. Ei lähe kergelt närvi.
Sangviinik on väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi kiiresti. Ta on pidevalt valmis tegutsema ja organiseerima. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Tavaliselt on ta tasakaalukas ning kontrollib oma käitumist, kuid masenduses võib ta käituda üsna agressiivselt. Sangviiniku kõne on vali, kiire, selge ja rõhutatud. Sangviinik leiab teistega kiiresti kontakti, kuigi ta ei suuda süveneda detailidessse ning ei talu üksluist ja aeglast tegevust.
Koleerik on keevaline ja tormakas isiksus. Teiste inimestega suheldes reageerib ta väga ägedalt üsna tühistele asjaoludele. Vaieldes püüab teistest üle kõnelda, ägestub ja läheb endast välja. Tööd teeb väga energiliselt, pühendades end jäägitult antud tegevusele. Oma rohket energiat ei jaota ta ühtlaselt, väga aktiivsele ja energilisele tegutsemisperioodile järgneb lühem mõõnaperiood, mil koleerik on tülpinud ja väsinud.
Vene psühholoog Ivan Pavlov on arvanud, et koleerilise temperamendiga inimese tegevuses ja elamustes võib märgata tsüklilisust. Tundes jõu ja energia ületulva, andub ta kergesti mõnele üritusele, laseb end tervenisti kaasa haarata, on valmis ületama ja tõepoolest ületabki mistahes raskusi ja takistusi teel eesmärgile. Sealsamas aga on jõud otsas, kaob usk oma võimetesse ja saabub „molutamismeeleolu“. Koleerilist tüüpi indiviidi tahe on tormakas, ta võib oma tegevusega luua väga pingelise olukorra. Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge. Teiste inimestega suheldes võib ta väga ägedalt reageerida tühistele asjadele. Vaieldes püüab ta teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja. Koleeriku põhiliseks puuduseks on mitteküllaldane ensevalitsemine.
Puhtaid tüüpe ei leidu eriti, rohkem on inimesi nii-öelda mitme tüübi sulamiga, milles on ülekaalus ühe tüübi jooned.
Temperamenditüüp on tavaliselt pärilik, keskkonnatingimused ja kasvatused teda eriti ei muuda. Ühelt temperamenditüübilt võib oodata peaaegu alati ühesuguseid käitumisreaktsioone. Temperamendiomadustest saab teha järeldusi, näiteks kuidas inimestega suhelda (1.) ja missuguste omadustega töö peaks talle sobima (2.).

Iga temperamenditüüp vajab isesugust kohtlemist.

• Melanhoolik vajab leebet ja tasast kohtlemist.
  
• Flegmaatikule tuleb mõtlemiseks aega anda, tema lahendab probleeme sama hästi kui teised, ainult aeglasemalt.
  

• Sangviinikuga suhtlemine on kõige kergem, sest ta on tasakaalukas ja ka asjalik. Sangviinik ei talu monotoonset tegevust ning ei suuda süveneda üksiksasjadesse.
  
• Koleerikut ei tasu ärritada, sest ta läheb kergesti endast välja, vaidlema pole temaga mõtet hakatagi, sest tema sõna jääb ikka peale.
  

Erivatele temperamenditüüpidele sobivad erinevad töökohad.

• Melanhoolikule meeldib töö, mis nõuab üksikasjade märkamist.
  

• Flegmaatik ei tunne end hästi, kui töö on vaheldusrikas .
  
• Sangviinikule sobib hästi vaheldusrikas töö, kus saab pidevalt uute asjadega tegeleda. Eriti sobivad töökohad, kus ta saab teiste inimestega elavalt ja palju suhelda.
  
• Koleerikule on n-ö tsükliline töö, mis nõuab perioodiliselt suuri jõupingutusi.
  

Iseloom
Iseloom on kogum inimese püsivaid ja olulisi psüühilisi omadusi, mis väljendavad tema suhtumist tegelikkusesse ja avalduvad käitumises.
Iseloom avaldub inimese tegevuses, kõnes, miimikas, liigutustes ning isegi riietuses . Kõige tähtsamaks iseloomu näitajateks on inimese käitumine ja teod. Inimese põhilisi iseloomuomadusi tundes on võimalik tema käitumist mõista ning mõnes mõttes ette ennustada.
Iseloom koosneb iseloomuomadustest, mis väljendavad suhtumist iseendasse, teistesse inimestesse ja töösse. Endasse suhtumist iseloomustavad sõnad tagasihoidlikkus, nõudlikkus enese vastu, enesekriitilisus, häbelikkus, argus , eneseväärikus, kelkimine, individualism ja egoism; teistesse - kollektiivsus, inimlikkus, inimarmastus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus , uhkus, ülbus, kõrkus ja tõearmastus; töösse suhtumist - töökus, kohusetundlikkus , algatusvõime, säästlikkus, hooletus ning laiskus.
Kõige olulisemad iseloomuomadused, mis moodustavad rühma nimega „tahteomadused“ on otsustavus, visadus, enesevalitsus , sihikindlus, iseseisvus , vastupidavus, distsiplineeritus, julgus/argus, mehisus. Need on jooned, mille järgi võib rääkida tugevast või nõrgast iseloomust.
Iseloom ei ole pärilik, see kujuneb ümbritsevatest elutingimustest ja sihipärasest kasvatusest. Samas on midagi iseloomus ka pärilikku: need jooned, mis on seotud temperamendiga. Iseloomu kujunemises on tähtsad esimesed 5-6 aastat. Iseloom kujuneb ennekõige tegevusest, mille peategevused on mäng, õppimine, töö.
Kasutatud allikad

• Juhan Sõerdi raamat „Psühholoogia alused“
  

• http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht