Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on emotsioon ?

EMOTSIOONIDE VÄLJENDUMINE 
INIMESEL JA LOOMADEL
Jekaterina  Sei
KELA  I AÜ
Mis on emotsioon ?
Emotsioon on subjektiivne teadvustatud  elamus  (emotsiooni  kognitiivne   komponent ) koos 
kehalise
aktivatsiooni (emotsiooni  füsioloogiline komponent) ja iseloomuliku 
välise käitumisega (emotsiooni
käitumusliku ehk väljendusliku komponendiga).
Charles Darwin (1809-1882)
Teos „Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel“ (1872)
Leidis, et emotsioonid  tõendavad 
inimese põlvnemist 
loomast: inimeste emotsioonid 
on sarnased loomade 
afektiivsete ja instinktiivsete 
reaktsioonidega.
Emotsioonide väljendusi 
võib aga suuresti seletada 
kasulikkuse põhimõttega.
l
NT: Teeb loom  karvu  turritades oma 
l
keha 
l
näiliselt  suuremaks  
l
ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka. 
l
Järelikult on see võte kasulik 
l
enese kaitseks.
Ekman  ja Friesen
l
tõestasid Darwini  vaatlusandmeid , uurides Uus-  Guinea  
l
319 liikmelist isoleeritud populatsiooni
l
Ekman (1980) nimetab nende ja hilisemate uuringute alusel  kuut põhiemotsiooni, 
l
millega seonduvaid näoväljendusi tuntakse ära kultuurist sõltumata.
l
Need on  rõõm ,kurbus, hirm, 
l
viha, vastikus ja üllatus
l
Hiljem lisas Ekman sellesse loetellu 
l
veel seitsmendana põlguse.
Jaak Panksepp (1943)
Eesti päritoluga Ameerika psühholoog
On kasutanud aju koorealuste piirkondade 
stimulatsiooni selleks, 
et leida millised on looduse poolt imetajatele 
antud baasemotsioonid.
Roti aju elektrostimulatsiooni katsete 
tulemustest  selgub
et eristada võib nelja erinevat esilekutsutud 
emotsionaalset käitumismalli:
l
paanika
l
raev
l
ootus/uudishimu
l
hirm
Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid
Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid 
ütlevad meile, millal on kohane mingit emotsiooni välja näidata.
Emotsioonide väljendamise sotsiaalsed reeglid realiseeritakse 
kolme järgnevat meetodit kasutades:
l
Maskeerimine on katse emotsiooni peita.
l
Moduleerimine on emotsionaalse näoväljenduse suurendamine  või vähendamine.
l
Simuleerimine on katse väljendada emotsiooni, mida antud hetkel ei ole.
Kasutatud kirjandus:
l
Arma Eensalu (2011). 
l
Emotsioonid. http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/emotsioonid
l
Aavo Luuk  (2003).  Psühholoogia alused. 
l
Loengukonspekt II osa. Tartu.
l
  http://valter.planet.ee/ela/Lennundus%20ps%FCholoogia/Psa_2.pdf
l
Jüri Uljas,  Thea  Rumberg (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri.
l
Bachmann , T.,  Maruste , R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo.
Tänan kuulamast!
Благодарю за внимание!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
Vasakule Paremale
Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel #1 Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel #2 Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel #3 Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel #4 Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel #5 Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel #6 Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel #7 Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel #8 Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel #9 Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katjasei Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Psühholoogia
37
odt

Psühholoogia

Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6

Psühholoogia
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

maailma. Uuritakse seda, et kuidas toimuvad loomeprotsessid inimajus ja uuritakse inimkultuuri ajalugu ning selle erinevaid vorme. Teadvuse olemasolu võimaldab selles ka loomeprotsesside eksisteerimist. Inimkultuur on suhteliselt üsna keerukas. Selle tegevus toimub enamasti läbi keele ehk märgisüsteemi abil. J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga. See tähendab seda, et selle loojaks on aju. Väga kõrge teadvuse diferentseerumisega kaasneb enamasti kultuuri olemasolu. Nii on seda näiteks inimolenditega. Kui aga inimkond peaks kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult inimestega. Ajamasina tehnoloogia ­ nagu nimigi juba näitab, on tegemist tehnoloogiaga, mis

Karjäärinõustamine
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

maailma. Uuritakse seda, et kuidas toimuvad loomeprotsessid inimajus ja uuritakse inimkultuuri ajalugu ning selle erinevaid vorme. Teadvuse olemasolu võimaldab selles ka loomeprotsesside eksisteerimist. Inimkultuur on suhteliselt üsna keerukas. Selle tegevus toimub enamasti läbi keele ehk märgisüsteemi abil. J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga. See tähendab seda, et selle loojaks on aju. Väga kõrge teadvuse diferentseerumisega kaasneb enamasti kultuuri olemasolu. Nii on seda näiteks inimolenditega. Kui aga inimkond peaks kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult inimestega. Ajamasina tehnoloogia

Teadus
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

maailma. Uuritakse seda, et kuidas toimuvad loomeprotsessid inimajus ja uuritakse inimkultuuri ajalugu ning selle erinevaid vorme. Teadvuse olemasolu võimaldab selles ka loomeprotsesside eksisteerimist. Inimkultuur on suhteliselt üsna keerukas. Selle tegevus toimub enamasti läbi keele ehk märgisüsteemi abil. J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga. See tähendab seda, et selle loojaks on aju. Väga kõrge teadvuse diferentseerumisega kaasneb enamasti kultuuri olemasolu. Nii on seda näiteks inimolenditega. Kui aga inimkond peaks kunagi kontakti astuma maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult inimestega. Ajamasina tehnoloogia

Üldpsühholoogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun