Emotsioonide mõju inimese tervisele (0)

Emotsioonide mõju inimese tervisele
1. EMOTSIOONID
1.1 Emotsiooni mõiste
Emotsioon tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi,kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud.Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise-või välisärritajatele.Tundmused on olulisemaid psüühilise tegevuse regulaatorid.Nad kaasnevad indiviidi igasuguste eluvaldustega.Neis peegeldub vahetult nähtuste,olukordade,seisundite tähtsus ja tähendus iseendile.Sõltuvalt vajaduse rahuldamisest või mitterahuldamisest kutsutakse esile kas positiivse või negatiivse suunitlusega reaktsioon.Kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma,siis emotsioon annab sellele liikumisele,aktiivsusele energia ja jõu(rõõm, vaimustus , afekt jms) või vastupidi,võtab selle ära(ängistus, tusk ,mure,hirm jt).Emotsioonid on vajaduste omamoodi subjektiivseks väljendajaks.
1.2 Emotsioonide otstarve
Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone:
1)emotsioonid hindavad - isikuid,olusid,situatsioone,nähtusi,seisundeid jne sõltuvalt sellest,kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte,kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni;
2)emotsioonid ergutavad/ pidurdavad aktiivsust - see toimub sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, luues motivatsiooni ja ajendades tegevusele,annavad nad sellele vajaliku energeetilise tõuke ja aitavad kiiretsi hakkama saada ootamatutes olukordades;
3)emotsioonid suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule,eluliselt olulisele;
4)emotsioonid stimuleerivad mälu;
5)emotsioonid väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi ning on kommunikatsioonivahendiks.
Lisaks otsesele funktsionaalsele rollile on tundmuste osaks värvida meie hingeelu,anda elule see mõnu ja valu,mis teeb inimese elu ainukordseks ja köitvaks ning ilma milleta oleksime füsioloogilised masinad .
Emotsioon on protsess,millel on algus ja lõpp.Emotsiooni tekitab mingi sündmus,isik või hinnang,mis puudutab või võib puudutada meie vajadusi või väärtusi.Tähelepanu keskendumine emotsionaalsele sündmusele tagab selle äratundmise ja kognitiivse hinnangu,ning see hinnang määrab omakorda emotsionaalse protsessi edasise kulgemise .
1.3 Emotsioonide liigid
Sõltuvalt tundmuste kiiruse,jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid:
- meeleolu,
- ärevus,
- stress ,
- frustratsioon,
- afekt,
- kirg .
Emotsionaalsetes seisundites,mis on kõik mööduvad,avalduvad nii inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud.
2.VAIMSE TERVISE HÄIRED
2.1 Psühhosomaatilised häired
Psühhosomaatiline tähendab "vaimu ja keha vastastikusel mõjul toimuv" ning psühhosomaatilise uurimise lähtekohaks ongi psüühiliste ja füüsiliste talitluste omavaheline lahutamatu seos.Psüühilise heaolu aluseks on rahuldav või hea minapilt .Kui see kõigub ükskõik missuguste sisemiste või väliste ohutegurite tõttu,võib tagajärjeks olla rida psüühilisi või somaatilisi sümptomeid ja isegi püsiv haigestumine .See tuleneb tõigast,et kõigil psüühilistel sündmustel on bioloogiline,keha elutalitlusega seotud vaste ning vahendajana toimivad muu hulgas närvisüsteemi mõjutavad hormoonid.Psüühika mõjutab tugevasti kõiki kehalisi sümptomeid ja haigusi ning vastavalt mõjutavad kehalised sümptomid ja haigused psüühikat.Inimene on nii tervena kui haigena ühtne tervik,mistõttu teda peab uurima ja ravima tervikut silmas pidades.
2.2 Kriisipuhused sümptomid
Kriisi all mõeldakse elu märkimisväärset,sageli ühel või teisel viisil ohtlikku murrangut või pöördepunkti,mille üle valitsemiseks pole inimesel piisavalt energiavarusid.Selleks ei loeta siiski normaalseid küpsemise või arenguga seotud nähtusi,näiteks murdeiga .Ägeda kriisi põhjustajaks võib olla suur õnnetus,lähedase surm,raske haigus,vigase lapse sündimineametialane ebaõnnestumine või ühel või teisel moel osaks saanud sotsiaalne häbi.
Kriisi talumise võimes esineb suuri individuaalseid erinevusi,mis tulevad esile kas või siis,kui laps kolib kodust ära või kui abikaasa truudusetus tuleb ilmsiks.Palju sõltub ka sellest,kuidas võimalikke kriisisituatsioone on osatud ette näha.Kriis tekitab vahetult šokiperioodi,mis kestab mitu päeva ja millele on omane tavalise toimekuse loidumine või tavatu käitumine,näiteks karjumine.šokile järgneb reaktsiooniperiood.Nendele möödudes saabub helgem lahenemisperiood.Kriisiolukord nõuab peaaegu alati meditsiinilist ravi,mis esimesel perioodil on esmaabitaoline,ehk teisisõnu,hoolitsev ja kaitsev.Kõige tähtsam eesmärk on patsiendi enese tegutsemisvõime taastamine.Siin kasutatakse ära tema lähedasi ja muud tugivõrgustikku ning antakse nn lühiteraapia.
3. NEUROOTILISED HÄIRED
3.1 Paanikahäire
Paanikahäire oluline joon on korduvad rasked ärevushood,ühesõnaga - kabuhirm.See ilmub ootamatult sellistes kohtades,mis normaalselt ärevust ei tekita ja kus asjaomane isik ei ole tähelepanu keskpunktis.See kestab mitmeid minuteid,harva ka tunde,ja kordub nädalas mitu korda.Sümptomid esinevad mitmel kujul:hingeldus,peapööritus,minestustunne,südamepekslemine,valu rinnus ,värin, higistamine ,lämbumistunne ja sellest põhjustatud hingamise kiirenemine ehk hüperventilatsioon, iiveldus ,tuimumis-või torkamistunne,külmavärinad, surmahirm või hulluksmineku kartus ning iseendast võõrdumise tunne ehk depersonalisatsioon .
3.2 Hirm
Hirm ehk foobia kaasneb sageli mõne sotsiaalse olukorraga või teiste inimeste tähelepanu objektiks olemisega,kõrge koha või kitsa ruumiga,näiteks liftiga .Tüüpiliseks hirmu tekitavateks situatsioonideks on ka lendamine,vere nägemine ja mõne looma,näiteks koera kohtamine.Sellise situatsiooni lähenedes hakkavad vaevama ärevus ja pinge,kuni lõpuks tekib paanika .Elu on ahistatud,kui kardetud situatsioone seisab ees sageli või kui objekte on palju.Eriti käib see nende juhtude kohta,mil hirm kaasneb näiteks poeskäimise või üksi rongis või bussis sõitmisega.
3.3 Depressioon
Haiguslik depressioon kuulub tundeelu -ehk afektiivsete häirete hulka.Depressiivsete kalduvustega inimeste enesehinnang on madal ja seda ei suuda tõsta ka tema saavutused.Seetõttu vajab ta teiste inimeste toetust, ehkki teisest küljest on tal tunne,et keegi ei hinda ega armasta teda.Sõltuvusega kaasnev sageli vaenulikkus,mida masendunu püüab tõrjuda.Lõpuks pöörab ta selle iseenda vastu.Depressiooni põhjustavad kõik kaotused,kõrvalvaataja meelest väga tähtsusetud.
4. MAANIA

• Maania on raske meeleoluhäire,mida iseloomustavad meeleolu ülemäärane tõus või ärrituvus,kõrgenenud enesehinnang,mõttetegevuse kiirenemine ja lausa ekstaasi sattumine ,vähenenud unevajadus ,kõnevool,liigne familiaarsus,kergesti erutatavus ja kasvanud toimekus või rahutus ,mis võivad olla tülikad.Maniaki meeleolu on lõbus ja optimistlik,ta veiderdab ja naljatab ning on oma liigutustes üliaktiivne.Ehkki patsient on tähelepanelik,lendavad ta mõtted ühelt asjalt teisele,mistõttu ta on rahutu ja kannatamatu.Maania on traditsiooniliselt moodustanud ühe poole klassikalisest maniakaal-depressiivsest vaimuhaigusest,mille nimeks on tänapäeval bipolaarne meeleoluhäire.
  

5. AGRESSIIVSUS

• Agressiivsus on käitumisviis,mille eesmärgiks on kahju tekitada.See ei ole terviklik haigus ega sümptom,vaid selle taustaks võib olla mitmeid eri tüüpi tegureid.Agressiivsuse ilminguks on kaklemine või kiusamine ,omandi rikkumine ja julmus.Tähtis agressiivsust põhjustav haiguste rühm on psüühilised haigused,eriti skisofreenia ja muud seisundid ,millega kaasneb luulusid ja hallutsinatsioone.Patsient võib üritada end kaitsta kujutletava jälitaja vastu või viia täide kuulmishallutsinatsioonide kujul antavaid käske.
  

6. STRESS
6.1 Haigused ja stress
Suurt emotsionaalset pinget põhjustavad elusündmused, nagu näiteks töökohast ilmajäämine või lähedase inimese kaotus, tõstavad oluliselt riski haigestuda kehalistesse haigustesse ning kutsuvad sageli esile hingeelu häireid. Kindlasti olete kuulnud öeldavat kellegi kohta, et ta suri murest ja hingevalust. Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest organismi talitluses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab. Ent see võib olla tingitud ka stressist tulenevaist tavapärase käitumise muutustest (sagenenud alkoholitarbimine, suitsetamine , kontsentratsiooniraskustest tingitud õnnetused jne.).Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid , mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressihormoonide toimele on süda ja vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust paremini.Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut.
6.2 Stress ja nakkushaigused
Igaüks meist teab, et nakkushaigused on põhjustatud nakkusi tekitavatest mikroobidest ja viirustest. Organism puutub päevast päeva kokku kümnete erinevate nakkusallikatega, kuid ei haigestu. Miks? Aga seetõttu, et talle on omane vastupanuvõime haigustele. Pikaaegse stressi korral vastupanuvõime tunduvalt alaneb. Organismi immuunsüsteemi ülesanne on "võõras" haigustekitaja organismist välja tõrjuda, aga kui immuunsüsteem on nõrgestatud, võib haigestumine kergemini teoks saada.
6.3 Stress ning südame -ja veresoonkonnahaigused
Kõrgkooli prorektori ametit pidanud Jaanus oli 40-aastane sportlik mees. Tööd oli palju, kool vaevles majanduslikes raskustes ja probleemid tundusid üle pea kasvavat. Jaanuse argipäevaks kujunesid unustatud söögikorrad, pidev suitsetamine ja pingeliseks minevad suhted abikaasaga. Üha sagedamini tundis ta vasakul pool rinnus ängistavat pigistust. Ühel hommikul , kui sekretär ta kabinetti läks, oli Jaanuse pea töölauale vajunud ja ta süda enam ei löönud. Infarkt .
Südame- ja veresoonkonna haigustest on kõige selgema stressogeense taustaga kaks: stenokardia ja südameinfarkt. Stenokardia korral tunneb inimene sagedasti ängistavaid ja pigistavaid valuhooge vasakul pool rinnus, mis kiirguvad ka vasakusse kätte. Valuhood tekivad tüüpiliselt füüsilise pingutuse või emotsionaalse reaktsiooni järel. Peamiseks stenokardia põhjuseks on südame hapnikuvaegus pärgarterite ateroskleroosist ehk lubjastusest. Pikaaegne stress, mis on esile kutsunud ainevahetuse muutused, soodustab südame pärgarterite ateroskleroosi ja valendiku ahenemist. Et inimesed, kes kannatavad stressi käes, suitsetavad sagedamini, söövad ebaregulaarselt ja tavaliselt ei ole ka füüsiliselt aktiivsed, on neil veelgi suurem oht haigestuda vereringehaigustesse. Kui mitmetele riskifaktoritele lisandub ülemäärane stress, mille tagajärjel tõuseb vererõhk, on infarkt kerge tulema . Infarkti korral võib südame pärgarteri valendik täielikult sulguda, südamelihas jääb hapnikuta ning tekib eluohtlik seisund.
Südame- ja veresoonkonnahaigused on suurel määral eluviisist põhjustatud haigused, s.t. sõltuvad meie harjumustest, elureziimist ja toitumistavadest. Et nimetatud haigused on Eestis varajase surma peatamiseks peamised põhjused, on stressiga toimetuleku oskused nende ennetamiseks väga olulised.
6.4 Vähktõbi
Vähktõve erinevaid vorme on palju. Uuringud on näidanud, et stressisituatsioon, kus inimesel puudub kontroll oma elusündmuste üle, on tõsiseks riskifaktoriks vähki haigestumisel. Inimestel, kellel on olnud rängad üleelamised (näiteks lähedase kaotus) esineb kasvajaid sagedamini. Vähihaiguse kulgu seostatakse üsna palju stressi mõjuga. Stress reeglina kiirendab haiguse käiku.
Paljude inimeste jaoks on vähktõbi kõige hirmutavam haigus. Endiselt püsib inimeste seas arvamus, et vähktõbi ei ole välditav ega ravitav. Kuigi vähktõve ravi on tunduvalt paranenud , on see ikka veel tõsine haigus. Vähihaiguse ennetamine on aga suurel määral igaühe enda teha, sest selle haiguse riskifaktorid on paljuski tingitud eluviisist. Vähktõve vorme on väga erinevaid ning nad võivad haarata peaaegu igat elundisüsteemi. Ravi tulemuslikkus oleneb osaliselt sellest, kui varakult haigus avastatakse, osaliselt aga sellest, kuidas inimene suhtub ravisse. Negatiivsed emotsioonid ja enesesse sulgumine nõrgendavad immuunsüsteemi ja vähendavad ravi efektiivsust . Positiivsed tunded, lähedaste toetus ja aktiivne valmisolek haigusest jagu saada suurendavad paranemise võimalust.
6.5 Stress ja liigesepõletikud
Eespool lugesite,kuidas emotsioonid võivad mõjutada inimese immuunsüsteemi. Negatiivsed emotsioonid pärsivad ja positiivsed emotsioonid tõstavad immuunaktiivsust. Uuringud on näidanud, et emotsionaalne konflikt võib sageli olla reumatoidartriidi alguse või ägenemise tõukeks. Stress tõstab, kas otseselt või kaudselt , organismi vastuvõtlikkust immuunsüsteemi haigustele ja kutsub esile liigesepõletike ägenemisi.
6.6 Stress ja neuroos
Neuroos on psühhogeenne haigus, mille iseloomulikeks kaebusteks on ülitundlikkus, erutuvus , emotsionaalne muutlikkus, norutunne, ärevus, kindlusetus, teotahte nõrgenemine, kiire väsimine, vähenev teovõime ja mõningad talituslikud häired. Neuroos on sage haigus, mis kujuneb välja negatiivsete emotsioonide küllaste psüühiliste elamuste (näiteks psühhotrauma) tagajärjel, mille mõjul erutus - ja pidurdusprotsesside tasakaalus tekib olulisi häireid. Neuroosi esimeses faasis on patsient kärsitu, kergesti ärrituv ja tal on raske end vaos hoida. See periood asendub stressori jätkuval toimel apaatia ja väsimusega. Lisaks neile sümptoomidele hakkavad tunda andma siseelundid, tekivad peavalud, valud lihastes ja südame piirkonnas ning kõhus, muutub pulsisagedus ja vererõhk.
Stressiga toimetuleku oskuste valdamine on neuroosi ennetamisel olulise tähtsusega.
6.7 Bronhiaalastma
Bronhiaalastma on ülitundlikkuse alusel hoogudena tekkiv bronhide ja bronhioolide valendiku ahenemisest tingitud hingamishäire, mis tekib enamasti järsku ja millega kaasneb lämbumistundest tingitud hirm. Astmahoog võib vallanduda mingi keemilise või füüsilise ärritaja toimel (tolm, gaas jne.), kuid sageli ka psüühilise (enamasti negatiivse) elamuse tagajärjel. Stressisituatsioon soodustab astmahoogude sagenemist.
6.8 Mao-ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi
Pikaaegsel stressori toimel võivad tekkida muutused praktiliselt kõikides elundisüsteemides. Üks tundlikumaid on seedeelundkond . Stress mõjutab maomahla eritumist, mao ja kaksteistsõrmiksoole spasme ja vereringehäireid, mille tagajärjel kujuneb sündroom, mida nimetatakse "maoneuroosiks", s.t. magu on tundlik toitudele, valutab sageli, tekib söömisjärgne ebamugavustunne jne. Maosekretsiooni muutus ärritab mao limaskesta ning aja jooksul kujuneb välja haavand . Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandi ravi korral on väga oluline reguleerida töö-, puhke- ning toitumisreziimi, võimalusel kõrvaldada stressor või omandada head toimetulekuvõtted.
6.9 Haigestumine
Vähe on neid, kellel on raudne tervis. Kergemaid või raskemaid tervisehäireid tuleb ikka aeg-ajalt elus ette. Tervisehäired on seotud muutustega füüsilises enesetundes ja emotsionaalses seisundis, väheneb töövõime. Kroonilise haigusega kaasnevad lisaprobleemid - tavaliselt on vaja teha ravireziimist lähtuvaid ümberkorraldusi oma elus. Seoses kroonilise haiguse diagnoosiga võib muutuda nii inimese minapilt kui ettekujutus oma edasisest elust. Haige ja tema lähedaste ellu võib tulla palju ebakindlust ja kohanemisraskusi.
Raske haigus toob pikemaks ajaks kaasa teistest sõltuvuse ja passiivse rolli, millega on raske kohaneda, kui oled loomult ambitsioonikas ja sõltumatu. Mehed elavad haigestudes tavaliselt läbi suuremaid kohanemisraskusi kui naised ja kannatavad rohkem oma füüsilise tugevuse vähenemise ja kehalise funktsioneerimisega seotud häirete pärast. Seda tuleks ka põetamisel arvestada. Haigustega kaasneva kriisiga toimetulek on seotud ealiste iseärasustega.
7. KUIDAS KROONILISE TERVISEPROBLEEMIGA TOIME TULLA ?

• Olukorra tõsiduse vähendamine on kasulik haiguse algfaasis. See kaitseb emotsionaalse ülekoormuse eest, mida ootamatu terviseprobleem kaasa toob, ning annab võimaluse järk-järgult haigusega harjuda.
  
• Informatsioon terviseprobleemi ja raviprotseduuride kohta. Küsi raviarstilt, loe, kuula raadiot, jälgi televisiooni. Arvesta ka tuttavate nõuandeid, kuid ravi end arsti ettekirjutuse järgi.
  
• Kasuta eneseabivõtteid. Küsi spetsialistidelt, mida saad ise teha oma seisundi parandamiseks. Sea konkreetsed eesmärgid edasiseks - näiteks tegelda regulaarselt kehaliste harjutustega või osaleda seltskondlikus elus. Selged eesmärgid ja päevaplaanid loovad korrastatuse ning võimaldavad muutusi märgata ja hinnata.
  
• Ära karda abi küsida. Ära häbene välja öelda oma soove ja vajadusi nii lähedastele kui meditsiinitöötajatele. Nii on ka teistel lihtsam.
  
• Arvesta võimalike tulevikusündmustega. Ole valmis kohtama probleeme, mis haigusega kaasnevad.
  
• Määra kindlaks kaugem tulevikuperspektiiv , püüa leida tähendus ümberkorraldusele oma elus ja väärtusta uusi kogemusi.