mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi. Epikuurlased- Milline on hea elu? Inimhinge kõige suurimaks mõistatuseks on valu. Valuvaigistiks oleks naudund. 1) loomulikud e hädavajalikud . 2) loomulikud- mittehädavajalikud 3) ebaloomulikud- mitte hädavajalikud. II Filosoofid Tuleb tunda alljärgnevaid filosoofe, määrata koolkond ja neile eriomased probleemid ja teemad, millega nad tegelesid Thales- oli Sokratese.eelne vanakreeka mõtleja ja üks 7st targast. Teda peetakse esimeseks
Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud kodanlusele. Kunst läheb massidesse, tekib avalik kontserdielu. Inglismaal juba varem. Kunst peab inimest kasvatama, olema lihtne ja arusaadav. Teemad üldininmlikud, kujutatakse lihtsat elu. Iseloomulik on mõtte loogiline areng, vormiselgus, sümmeetria, harmooniline ilu, välditakse suuri tunneteavaldusi. Baroki afektid ja rahutus asenduvad mõistuslikkusega. Seejuures ei vastandata mõistust ematsioonidele Valdavaks saab ilmalik kunst. Klassitsismiaja suurimad saavutused jäävad muusikavaldkonda. Muusika puhkes õitsele Viinis, kus ~ 1770 ~ 1830 tegutsesid F.J. Haydn, W.A. Mozart, L. van Beethoven Muusikas taotletakse lihtsust, selgust, sümmeetriat, välditakse liigseid tundeavaldusi. Polüfoonia taandub. Luuakse valdavalt juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsust.
19.saj kunstiajastu üldnimetuseks. Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik, efektne Riietus - ebaloomulik. Pargiarhitektuur - moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) - pinge, viha, ekstaas, kurbus Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju. Õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest. Louis XIV 200 muusikut Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid Tüüpiline resenn muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks : jumalateenistustel, tantsumuusika, seltskonnalaul
Spinoza käsitas inimest mitte olendina, kes kuulub ajaloolisse sotsiaalsesse süsteemi, vaid looduse "asjana". Spinoza lähendas psühholoogia meetodid mehhaanika ja füüsika meetoditele, taandas psüühika keerukuse ja mitmekesisuse kahele põhilisele lihtsale algele: 1. mõistusele 2. kirgedele ehk afektidele Tahte ta samastas mõistusega. Spinoza eristas kolme liike afekte: rõõm, kurbus ja ihaldamine. Kõik need primaarsed afektid ja nendest tulenevad sekundaarsed afektid on tema arvates tingitud iga asja püüdest säilitada oma olemasolu. Inimene ei juhindu kõlbelise hea seadusest ega ka vastumeelsusest kurja suhtes. Ta juhindub ainult enesealalhoiutungist ja omakasupüüdest. Voorus ei ole midagi muud kui inimese jõud 8 ja võimsus; voorus oleneb ainult pingutusest, millega inimene oma olemasolu säilitada püüab.
ürgtulest tekivad 4 komponenti: õhk, vesi, maa ja ürgtuli. Need komponendid lähevad aja jooksul ühest üle teiseks ja seetõttu pole kogu kosmos igavene. Teatud per tagant maailm hävib ja taastekkib. Kõik on maailmas juba korra varem olnud. Seetõttu on võimalik tulevikku ette ennustada. Stoikud arvasid , et inimhing teeb inimesest inimese. Inimeses on domineerivaks jõuks mõistus, mis peab toime tulema afektidega (lõbujanu, valu, hirm, kumu). Norm mõistusega ini suudab need afektid endale allutada. Stoikud rõhutavad ini tahte vabadust, mida ei tohi piirata. Stoikud võitsid, et kui inimene tunneb, et ta on muutunud ühiskonnale koormaks, siis peab ta sooritama enesetapu. Stoikude eetika nad nim eetikat elu filosoofiaks. Rõhutati praktilist kallakut. Kõige lihtsam tee õnneni on püüda läbi saada ühiskonnaga, püüda mitte sattuda vastuollu riigiga, iseendaga ja loodusega. Tuleb elada kõigega kooskõlas. Iga ini õnn sõltub tema kohast ühiskonnas ja tema
üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus ebaloomulik. Pargiarhitektuur moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (15961650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Barokkkunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku professionaalsete muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest, Louis XIV õukonnas oli 200 muusikut. Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid. Tüüpiline reness. muusika ei olnud mõeldud
Tunnete väljendamisel on ta sõnakehv. Ta on väga tänulik kui partneri kiindumud ei ole pealetükkiv. Kes temaga oskab koos olla, võib loota sügavat kiindumist, mid küll õieti välja ei näidata. Kui skisoidne inimene jääb mitteseotuks, tunnetab ta edaspidi, et on saatuse meelevallas, ima turvalisusest, kaitstusest, ohutusest. Skisoidsete inimeste agressiivsus on hoolimatu, primitiivne ja instiktiivne. Nende agressiivsus ja afektid jäävad tundemaailmast kui tervikust isoleeritud, puhtinstiktiivseks väljaelamiseks. Agressiivsus on vaid pingest vabanemise teenistuses, see elatakse välja kontrollimatult ning mingit süüd tundmata. Kuna skisoidsetel inimestel ei ole sidemeid teiste inimestega, siis ei ole neil ettekujutust, kuidas nende agressiivsus teistele mõjuvad. Seetõttu on nad ülearu teravad, salvavad bõi äkilised. Tühisemgi ajend võib vallandada
Ometi suundus tema psühholoogiline huvi enam tahte uurimisele. • Selle avaldusi uurides jõuab ta tulemusele, mille kohaselt kogu inimliku tahteelu algseimaks ajendiks on enesealalhoiutung. Kõrged moraalsed tunded, nagu seda on altruistlik ligimesearmastus, heatahtlikkus ja vastutulelikkus, on vaid maskeeringud, kuigi nende vajalikkust ja väärtust sellega kaugeltki ei taheta eitada. • Hobbes uuris lisaks ka afekte. Kõik afektid või tundeseisundid jagunevad kahte liiki: ühed on ligitõmbavad näiteks lõbu milles võrsub armastus ja teised eemaletõukavad näiteks norutunne millest kujunevad valu, kartus, vastumeelsus. TÄNAN KUULAMAST!
Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus – ebaloomulik. Pargiarhitektuur – moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: “Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest, Louis XIVõukonnas oli 200 muusikut. Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid Tüüpiline reness
disponeerituse alusel, millest lähtuvalt respekteeritakse teisi nende õiguspärastes nõudmistes ja suhtutakse neisse õiglaselt. Sel viisil on hüve tähenduses ,,minu jaoks kasulik" seotud moraalse hüvega. Sealjuures peab Platon, nagu mainitud, inimese õiglust suhetes teistega justkui sisemise hoiaku sümptomiks, milles inimene on enesega üks, suuteline lugu pidama iseendast ning milles ta viib oma afektid ja tungid kooskõlla ratsionaalsega, mida mõistetakse hüvena: üksnes õiglane saab olla enesele sõber ja sisemiselt vaba, üksnes tema on tõesti hingeliselt terve ja üksnes tema tunneb seejuures, et see on puhas ja selgepiiriline heaolu vorm. 9) Mida on tarvis, et saada õiglaseks/vooruslikuks inimeseks? Nii Platoni kui teiste antiikfilosoofide jaoks eeldab iseloomu täiuslikkus (voorus) suutlikkust eristada ratsionaalselt, s
Võitle- ja põgene reaktsioon emots käitumine on seletatav 3 neuroloogilise süsteemiga BIS, BAS ja Fight or flight system Kalat - emotsioonide asukoht: limbiline süsteem, enim uuritud amügdalat Jaak Panksepp - afektiivne neuroteadus - rotikõdistamine (loomade emotsioonid) - teadvus on evoluts käigus ehitatud emotsionaalsele baasile - imetajatel on sarnane baas - uusaju koore eemaldamine jätab baasilised afektid alles positiivsed afektid- mugavustsoon toetab ellujäämist negatiivsed- ebamugavustsoon, ellujäämine võib olla raskendatud - BIG 7 (7 afektiivset närviringet) seeking/otsimine, rage/raev, fear, lust, care, panic/grief, play Baastasandi emotsiooniringed: - tekitavad instiktiivseid käitumismustreid - aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt - aktivatsioon psüib (mõnda aega) ka siis kui olukord järsku muutub - vahendavad sensoorsete sisendite ajju jõudmist - kontrollivad õppimist
kasutab Allport, Odbert (1936) - psüh.leksikaalne uurimus, inglise sõnramaat, 17 000 sõna Angleitner, Ostendorf (2000) ida ja lääne saksamaa isiksuste võrdlus Mischel (1968) kritiseeris seadumustest lähtuvat isiksuseteooriat: ütles, et isiksus muutub sageli, situatsionism, eri olukordades korrelatsioon max .30 Kognitiv-afektiivne isiksuseteooria: Isiksus koosneb: encoding - kategooriad endale ja ümbritsevale, ootused ja uskumused, afektid, väärtused ja eesmärgid, kompetents ja eneseregulatsiooniplaan 12.loeng Isiksus ja kultuur Ruth Benedict,Margareth Mead kultuur voolib isiksuse Modaalne isiksuseteooria Cora DuBois- isiksuse määrab lapse kohtlemine varases eas. Am. kultuuri ja isiksuse koolkond 1) kõik käitumine on oma kultuurilise mustriga 2)erinevused saavad alguse lapseeas 3) kultuuriliselt peamised omadused mõjutavad
halbu kavatsus. Instrumentaal-veendumused (enesejuhendamised): ole valvel, ära usalda kedagi, ära lase end ära kasutada, otsi varjatud motiive. Ohud: salastatus, läbipaistmatud protseduurid, petmist ja manipuleerimist võimaldab informeerimissüsteem, diskrimineerimine, kellegi kontrolli ja järelvalve all olek, endal kontrollivõimaluse puudumine Strateegiad: ülivalvsus, ettevaatlikus, kahtlustamine, ’peidetud motiivide’ ja nende märkide otsimine, lõksude seadmine. Afektid: peamiselt viha oletatava liigategemise pärast. Mõnikord ka ärevus või ängistus ohtude pärast. Ebastabiilne isiksus: emotsionaalne ebastabiilsus, vähene impulsi kontroll, kergesti vallanduvad vägivallapuhangud ja ähvardav käitumine, eriti vastuseks kriitikale. Ei suuda tagajärgi arvestada ega ette mõelda. Borderline isiksus: esineb mitu ebastabiilse isiksuse tunnust ja lisaks veel: ebaselge mina pilt, eesmärgid ja eelistused. Kalduvus sattuda
Hirm rahutu ja ärritunud olek,väjendub näoilmes,kehaliigutustes,rektsioonides(higistamine) Viha kui on ebaõiglaselt koheldus või solvatud,viha väljavalamine ajab veel vihasemaks Vastikus olemuselt või päritolulilt eemaletõukavad objektid ja sündmused,aitab toime tulla Emotsionaalsed seisundid; Kõik emotsionaalsed seisundid on millestki tekkinud ning mööduvad; Meeleolu mõjutab mõtlemist,käitumist,tegevust jne.Tingivad tervis,teised inimesed,elu sündmused Afektid emotsionaalne plahvatus,tekib kiiresti,on tugev ning kestab lühikest aega.Kaob inimese enesekontroll Kirg väga tugev ja suhteliselt pika kestusega emotsioonalne seisund,mis koondab mõtted ja energia tetud eesmärgile Frustratsioon psüühiline pineseisund,mis tekib,kui inimesele ei õnnestu mingi takistuse tõttu oma eesmärki saavutada. Ärevus ähmane ebamugavustunne,põhjustavad näolised või kujutletavad ebameeldivused,ootamatused,elukorralduse muutumine
ajukoort läbimata. St teatud stiimulid (ere valgus, tugev heli, valu) põhjustavad tingimatut hirmu. Prefrontaalne koor – frontaalkoore kahjustusega ahvid sots. ebaadekvaatsed, domineerimist ei esine, vähenenud suhtlemine, emotsiooniväljenduste ja zestide vähenemine, häälitsuste harvenemine. Prefronaalkoore kahjustuse korral pseudopsühhopaatia : emotsionaalne ebastabiilsus, pidurdamatus, tähelepanu hajuvus, alanenud otsustus võime, kohatus afektid, reeglite eiramine, käitumine otseselt väliste stiimulite poolt vallandatav, kalduvad kergesti oma eemärkidest kõrvale. Damasiol oli patsient, kes ei väljendanud emotsioone, tegi ebaadekvaatseid otsuseid, kuigi suutis aru saada tagajärgi. + kaks noorukit, kel vigastus lapseeast – valetasid, varastasid, olid vägivaldsed, tundmata süütunnet, ei olnud sõpru, ei suutnud püsida ühel töökohal. Prefr
Sageli kurjategija ja ohver tunnevad teineteist ning ohvrit ei ole võimalik asendada. Tegu on nn. kurjategija ohvri suhtega, mis võib olla lühike (näiteks tüli kahe restoranikülastaja vahel pärast tundidepikkust joomingut, mis lõpeb kehavigastustega), kuid võib kesta ka aastaid, saadetuna kestvatest konfliktidest ja tülidest või viia suhteliselt juhuslikult afektini. Sagedasemad afektid on kättemaks ja viha · Ohver kui sümboolne ärritusobjekt ja asendav afekti eesmärk. Nendeks on tavaliselt juhuslikud kurjategijale tundmatud, nn. käepärased inimesed. Eesmärk ei ole seksuaalse rahuldatuse saamine, vaid domineerimise ja naise üle võimu saavutamise vajadus. Konkreetse kuriteo ohver muutub sümboliks või "asendajaks", ta on depersonaliseeritud, s.t. temas ei nähta isikut, vaid objekti.
strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. 12. Milliseid "süvataseme" ja "pealispinna" vastandusi on erinevates kultuuriteoreetilistes distsipliinides esitatud? 13. Millised suhted on võimalikud erinevate kultuuride vahel? Kultuurid võtavad teistest kultuuridest üle elemente nii ebateadlikult, teadlikult kui pealesunnitult. Kui toimusid kultuurikontaktid koloniaalvallutuste kaudu, siis oli inimeste
kehaga ajakulgu) 2. Kogemusmälu 3. Kavatsused kui tegevuse põhjused. Kavatsus ja tahe ei lange sageli kokku (nt orjad ei taha põldu harida, kuid tagajärgi teades ta läks ja kõplas põllu ära). Kavatsus - „otsustav otsus“ 4. Mittekeelelised ettekujutised (eesmärgid, oletused, soovid), sümbolilised ja abstraktsed kujundid, fantaasiad. 5. Keeleline arutlus ja mõisteline peegeldus (kontseltuaalne reflektsioon). 6. Emotsioonid, afektid 33. Millised on põhilised tõe (filosoofilised) teooriad? Kuidas praktiliselt käsitada tõe mõistet (3 soovitust) ja miks ei ole mõttekas õigusemõistmises tõe mõistest täiesti loobuda? Räägitakse neljast tõeteooriast: 1) tõde tähendab lause vastavust tõsiasjale - korrespondentsi teooria 2) laused peavad olema kooskõlas omavahel (positiivne ja negatiivne sidusus) - koherentsi teooria 3) laused peavad töötama nagu nad oleksid tõesed – pragmaatiline tõeteooria
Maailmanägemine rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor "Sammud tulevikku". Sotsiaalse suunaga novell kus fookuses pigem üksikinimene ühiskonnas. Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber. Johannes Semperi novellikogud "Ellinor" ja "Sillatalad", kus mõlemis peategelaseks noor naine, ja nende kokkupuuted erinevate meestega. Peet Vallak, erinevalt teistest ei ajand taga erakordsust. Nägi maailma tavainimese seisukohast. Loomingus puuduvad lõõmavad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Kujutuslaad sarnane noore ristikiviga. Jüri Parijõgi lastenovellid realistlikus võtmes. "Semendivabrik". Peet Vallak (Peeter Pedajas) 1925 Epp Pillarpardi Punjaba potitehas koomilise varjundiga novell 1927 Hulgus 1930. aastatel modernistliku psüh. Romaani areng. Lisaks elukogemustele peegeldus ka autori psühhoanalüüsi tõdede tundmine. Freudistlik psühholoogia Aadu Hint "Kuldne värav", korduvad freudistlikud viited
Stoikud on deterministid, st. et on veendunud et kõik toimub paratamatult ja ettenähtult. Eeika : Kuna inimene on oma loomuselt mõistuslik, siis tähendab looduspärasus mõistuspärasust. Selles seisnebki ainus voorus ja õnn. Adiafoorad asjad, mida inimesed kõrgelt hindavad, nagu elu, tervis, varandus, au, aga aka nende vastandid haigused, surm, vaesus, orjus ja autus. Adiafoorad ei ole head ega halvad. Afektid takistavad meid tõelisi väärtusi tunnetamast. Vältida tuleks nelja afekti: lõbu, iha, muret ja hirmu. Epikuurlased Epikuros 341-270 eKr, sündis Samose saarel, vaese Ateena kolonisti pojana. Tutvus paljud koolkondadega, kuid ei näinud neis väljapääasu. Lõpuks leidis oma tee ''muutumata makedoonlaste tallalakkujaks või hulkuvaks peniks'' (küünikuks). Epikuros lahkub Ateenast ja liigub ringi 18 linnas. 306 aastal ostis Ateenas aiaga maja, kuhu rajas kooli
tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose järgi olevat Epikuros liigendanud filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste kanoonika. See termin tulenevat Epikurose teosest Kanon (mõõdupuu, mastaap), milles Epikuros esitab oma epistemoloogilisi arusaamu. Ta kõneleb seal kolmest “tõe kaanonist”, niisiis, tõe “mõõdupuust” või kriteeriumist. Nendeks on tajud ( aistheseis), “ettehaaramised” (prolepseis) ja afektid (pathe). Kaanon on instrument millega saab kontrollida arvamuste tõesust või väärust, nii nagu mõõdupuuga saab kontrollida millegi mõõte. Kuid selleks, et miski saaks olla mõõdupuuks, peab see ise täpne olema. Selleks, et näidata, et miski on tõesuse kriteerium, tuleb Epikurose sõnul kõigepealt tõestada, et see ise on tõene. Peamiseks tõesuse kriteeriumiks on Epikurose sõnul tajud: kui väidetu on kooskõlas tajutuga, siis on ta tõene
Siis aga langeb ta kaugemate juurde kippudes tagasi lähedasemate juurde, nimelt lõpp-põhjuste juurde, mis ilmsesti on pigem inimese loomusest kui universumi loomusest: ja sellest allikast on nad filosoofia kummalisel kombel ära rikkunud. Aga sama omane on vilumatule ja kergelt filosofeerijale nõutada põhjust kõige üldisemate asjade puhul kui allutatud asjade puhul põhjust mitte igatseda. XLIX Inimaru ei ole kuiva valgusega; vaid seda niisutavad tahe ja afektid, see, mis sünnitab teadusi, mida tahab; sest mida inimene eelistab, et see oleks tõsi, seda ta pigem usub. Seega ta lükkab tagasi rasked asjad, kannatamatuse tõttu uurimisel; kained asjad, sest need kärbivad lootust; looduse sügavamad asjad, ebausu tõttu; kogemuse valguse, ülbuse ja ebausu tõttu, et ei näiks, et tema mõte tegeleb tühiste ja mööduvate asjadega; paradoksaalsed asjad, rahvahulga arvamuse pärast; lõpuks nakatab ja värvib
inimene käitub sõbralikult siis tal on plaan mind ära kasutada; kui ta hoiab minu lähedale siis püüab ta mu nõrkusi välja uurida; kui ta hoiab eemale tõestab see tema ebasõbralikkust ja halbu kavatsusi - instrumentaal-veendumused(enesejuhendamised ole valvel; ära usalda kedagi; ära lase ennast ära kasutada; otsi varjatud motiive Strateegiad: - Ülivalvsus, ettevaatlikus, kahtlustamine - Rünnakud või etteheited kiusamise eest Afektid: - peamiselt viha oletatava liigategemise pärast - mõnikord ka ärevus või ängistus ohtude pärast Näide: Mees loeb salaja naise meile, sõnumeid, jälitab. Seetõttu tekivad suhtes armukadedusega probleemid. Skisoidne isiksus - üksildaste tegevuste ülekaalukas eelistamine - emotsionaalne külmus, jahedus või tuimus - ei väljenda teistele sooje tundeid ega viha - ükskõiksus nii kiituse kui kriitika suhtes - vähene huvi seksuaalsuhete vastu
interaktsiooni aluseks. Muutuse protsessid (ka uurimus) peavad olema arutletud ja kooskõlastatud ning ühtemoodi mõistetud, mitte ühepoolselt peale surutud ja nõutud. Igaüks avaldab lugupidamist teisele, kelle vaateid ja arusaamisi ta tundma õpib ja kes on selles protsessis isiklikult kaasatud. Muutuse protsessid peavad olema isikukesksed, s.t lähtuma inimestest, nende ainulaadsetest vajadustest ja huvidest. Emotsioonid, tundeseisundid ja afektid on inimese kogemuse loomulikud mõõted. 8 Muutuse esilekutsuja (change agent), terapeut, uurija on hinnanguvaba, vastuvõetav ja toetav isik, kes austab igaühe õigust teha otsuseid ja elada vastavalt vabale valikule. Eesmärk on teiste võimustamine/jõustamine (empowerment), mitte nende kontroll ja hukkamõist. Inimesed ja kogukonnad peavad olema mõistetud kontekstist lähtuvalt ja terviklikult (holistically).
Hälve on see, mida domineeriv ühiskondlik arusaam hälbeks peab. Mida komplitseeritum on sotsiaalne süsteem, seda rohkem erinevat tüüpi inimkäitumist seal leidub. Samuti on seal suurem konfliktsituatsiooni tekkimise tõenäosus isiku ja ühiskonna vahel, mis neid sotsiaalseid norme rajab. Õiguspärane ja õigusvastane käitumine, sellele hinnangu aluseks on õigusnorm. Meid huvitab õigusvastane käitumine siin. See seondub inimese psüühikaga. Afektid psühholoogias; esteeniline (viha) ja asteeniline (hirm, kurbus) afekt tegemist on tundehäiretega, mille aluseks on erinevad tegurid. Afektid õiguses: patoloogiline (see inimene on tegutsenud süüdimatus seisundis; psühhiaater annab vastuse) ja füsioloogiline (äkki tekkinud hingelise erutuse seisund; psühholoog määrab kindlaks) ----------------------- Seondub sotsiaalse käitumise mõistega. On alati sotsiaalne käitumine, samal ajal kui sotsiaalne käitumine ei ole alati õiguslik
tunded: isiklikud, personaalsed. Miski, mida inimene fikseerib oma eelmistele kogemustele tuginedes. Tunde jaoks on vaja biograafilisust. Neid osatakse nimetada. Emotsioonid: sotsiaalsed. Tunde esitamine. Erinevalt tunnetest on emotsioonidel võimalik ka teesklus. Emotsioone esitatakse teiste jaoks, väga tihti esinetakse. Esitatakse avalikult. Antakse küll edasi oma tundeid, aga oodatakse teistelt mingeid reaktsioone. afektid: prepersonaalsed. Kõige abstraktsemad. Puudub kindel vorm ja struktuur. Potentsiaalsus. Afekti ei saa keeles realiseerida. Teadvuse eelne, teadvuseväline. Afekt avaldub sisi, kui füüsisega midagi juhtub. Näoilmed ja kehapinged. Intensiivsuse avaldused. Täiskasvanuks saamine tähendab seda, et me õpima oma emotsioonide väljendamist kontrollima. Me õpime afekti suunama, afektide kaudu saavad tunded oma intensiivsuse. Nende kaudu me tundeid tunnemegi.
Teda paelusid kirglikud ja jonnakad inimtüübid. Tema novellidele on veel omane ootamatu ja julge kontrasteerimine nii eluläheduse kujutamisel kui ka stiilivarjundite valikul. Anne tajuda elunähtuste taga sündmuste ja oukordade grotesksust. Talle meeldis inimkarakterite seast otsida elu vaeslapsi ja veidrikke, kellel on keeruline saatus. Novellides ka huumorit, muigamine inimlike veidruste üle: nt ,,Puusepp Reos", keda Ann käib kiusamas. Vallaku loomingus puuduvad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Lühike novell piirdub krahhiga. Kiretult ja möödapääsmatult vajub inimese elu viltu, pankrot viib kogu vara, lapsed jätavad oma vanemad saatuse hooleks, kurjategija laseb süütu süüdi mõista novellid keskenduvad ühele draagilisele sündmusele. Vallaku ekspressionistlikud jooned tegelase hingeelu varjamine, mille tulemusel jäävad sündmused mõistatuseks, nt Laip metsas.
erinevad, on vahel raske teda austada ja temast lugu pidada, ent seda tuleb teha. Eesmärk eelkõige aru saada, mõista tema maailma, tema tõlgendusi. Nõustuma ega oma arvamust muutma ei pea, aga mõistma. · Muutuse protsessid peavad olema isikukesksed, s.t lähtuma inimestest, nende ainulaadsetest vajadustest ja huvidest. Uurimusest peaks olema kasu nii inimesele kui ühiskonnale tervikuna. · Emotsioonid, tundeseisundid ja afektid on inimese kogemuse loomulikud mõõted. · Muutuse esilekutsuja (change agent), terapeut, uurija on hinnanguvaba, vastuvõetav ja toetav isik, kes austab igaühe õigust teha otsuseid ja elada vastavalt vabale valikule. Eesmärk on teiste võimustamine/jõustamine (empowerment), mitte nende kontroll ja hukkamõist. *change agent kui eriala: sotsiaaltöötaja. Tema ülesanne peaks olema muutuse esilekutsuja.
A. Litsko lähtus iga tüübi kirjeldamisel nelja põhilise noorukieas intensiivselt areneva reaktsiooni erinevast avaldumisviisist (s.o grupeerumine eakaaslastega, püüd vabaneda vanemate eestkostest emantsipeerumine , tegelemine harrastuse, huvialaga ja kontakti otsimine vastassugupoolega). 1) Epileptoidne tüüp sellele tüübile on iseloomulik ägedalt kulgevate düsfooriahoogude (düsfooria meeleoluhäire, pahurus, tujutus, sisemine kärsitus) esinemine; afektid on tugevad; julmus; liikumatus, inertsus, raskepärasus; korraarmastus; sihipärasus, tugev seksuaaltung; enesehinnang ühekülgne; kiivus; mure tervise pärast. Sellel tüübil suur soodumus õigusvastaseks käitumiseks. Moodustavad suure osa kõigist alaealistest õigusrikkujates sellised iseloomujooned kujunevad välja halvas keskkonnas. Kohanevad hästi rangelt reglementeeritud korraga, neist saavad tihti kinniste asutuste aktivistid
mõõdukuses. · Loogika võtsid nad Aristoteleselt ja metafüüsika Platonilt. · Marcus Aurelius (121 -180) · Stoikud on derministid. · "Mõtle sageli, et kõik maailma olendid ja asjad kuuluvad · Eetika ühte!" · Adiafoorad · Marcus Aurelius (2) · Afektid · Ta põlgas luksust ja mugavust. · APATHEIA (KIRETUS) · Riietus lihtsasse sõdurimantlisse. · Positiivsed väärtused · Elas suurema aja oma elust leegionide juures. · Lucius Annaeus Seneca · Muretses riigi saatuse eest.
Sageli intriig mehe naise armusuhete ümber. Johannes Semperi novellikogud “Ellinor” ja “Sillatalad”, kus mõlemas peategelaseks noor naine ja nende kokkupuuted meestega. 1930ndatel areneb modernistlik psühholoohiline romaan. Lisaks elukogemustele peegeldus ka autori psühhoanalüüsi tõdede tundmine. Vallak ei ajanud taga erakordsust, vaid nägi maailma tavainimese seisukohast. Loomingus puuduvad lõõmavad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Kujutuslaad sarnane noore Ristikiviga. Ta annab välja koomilise varjundiga novelli „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ ja romaani „Hulgus“. Hint „Kuldne värav“ – freudistlik psühholoogia. Selles korduvad freudistlikud viited. Semper „Armukadedus“ – selleski on freudistlikke jooni. Autor hoidub liigsest pealetükkivusest. Jüri Parijõgi lastenovellid realistlikus võtmes ja “Semendivabrik”.
Maailm on jagatud kolmeks: 1. Tunded: isiklikud, personaalsed. Miski, mida inimene fikseerib oma eelmistele kogemustele tuginedes. Tunde jaoks on vaja biograafilisust. Neid osatakse nimetada. 2. Emotsioonid: sotsiaalsed. Tunde esitamine. Erinevalt tunnetest on emotsioonidel võimalik ka teesklus. Emotsioone esitatakse teiste jaoks, väga tihti esinetakse. Esitatakse avalikult. Antakse küll edasi oma tundeid, aga oodatakse teistelt mingeid reaktsioone. 3. Afektid: prepersonaalsed. Kõige abstraktsemad. Puudub kindel vorm ja struktuur. Potentsiaalsus. Afekti ei saa keeles realiseerida. Teadvuse eelne, teadvuseväline. Afekt avaldub sisi, kui füüsisega midagi juhtub. Näoilmed ja kehapinged. Intensiivsuse avaldused. Täiskasvanuks saamine tähendab seda, et me õpima oma emotsioonide väljendamist kontrollima. Me õpime afekti suunama, afektide kaudu saavad tunded oma intensiivsuse. Nende kaudu me tundeid tunnemegi
apostliks. Nemad tõlkisid Aristotelese araabia keelde ja levis nii islami kultuuri. Aristotelism on võimas filosoofia, mis õitseb tänapäevani. STOIKUD Rajaja ZENON KRITICN (336-264). Nimetati nii, kuna Zenon rajas kooli Stuapoikile. Looduspärane ehk mõistuspärane elulaad. Ainus voorus ja ainus õnn on peidus sellises elus. Mittemõistuspärane on halb. Adiafora - oleme ükskõiksed kõige suhtes, ei püüdle millegi poole. Eesmärk stoiline rahu - aphateia. Meid takistavad afektid: 1)lõbu; 2)iha; 3)mure; 4)hirm. Tark inimene saavutab stoilise rahu seisundi - selline inimene saab olla õiglane. Kõik rabelevad selle poole, järelikult on rumalad. Üldine inimesearmastus. Rõhutasid sõprust tarkade vahel, sotsiaalset võrdsust, humaansust, kosmopoliitsust. Mõju kristlusele. Markantseim esindaja on keiser MARCUS AURELIUS, teos "Iseendale". Oli sõdurkeiser, lihtsa eluviisiga, polnud kristlusesõbralik. ANTIIKNE SKEPTITSISM
või 2 kommi mõne aja pärast? · Käitumise situatsioonispetsiifilisus (-kohasus) näitab paremat kohanemist. Individuaalsed erinevuse võimenduvad olukordades, kus inimene tunneb, et ei saa hakkama ning viimases hädas kasutab hästi kätteõpitud käitumisviise (nt sõimamine või peitupugemine) · Käitumissignatuurid · Kognitiiv-afektiivsed ühikud: kodeerimisstrateegiad, väärtused, eesmärgid, ootused, oskused, eneseregulatsioon, afektid Albert Bandura · Vaatlusõppimine · Kaudne õppimine · Enesetõhusus (self-efficacy): uskumus, et ma saan mingi asjaga hakkama Eesmärgid Pervin (2003) iseloomustab eesmärke järgmiselt: 1. Eesmärkidel on kognitiivne, afektiivne ja käitumuslik komponent 2. Eesmärgid on (indiviidisiseselt) hierarhiliselt organiseeritud, kuid see hierarhia ei ole kõigis olukordades ühesugune 3. Eesmärgipärasel käitumisel on algus, keskpaik ja lõpp 4. Eesmärgi ja käitumise seost iseloomustavad:
psühhoanalüüsile.Koos vanema kolleegi Josef Breueriga esitasid nad juba 1883 oma esimese fundamentaalse ühisteesi hüsteeria kohta: „ hüsteerikud kannatavad enamasti reministentside (mälestuste) all“.Hiljem nad täiendasid seda ja tulemust saab taandada neljale põhiväitele.Esiteks – väitis Freud, et hüsteerikud ei kannata mitte ainult reministentside tõttu, vaid „ebatäielikult ärareageeritud psüühiliste traumade tõttu ehk siis kui psüühiliste traumadega seotud afektid on tõrjutud teadvustamatusse, elatakse nad hiljem välja nt erutushoogude kaudu.Teiseks- uskus Freud, et hüsteeriasümptomeid põhjustavatel läbielamistel on seksuaalne sisu ja, et hüsteeriasümptomid on ka ise seksuaalsuse avaldused.Kolmandaks-arvas Freud, et hüsteeriasümptomite põhjusi tuleb otsida varase lapseea seksuaalsest läbielamisest(hiljem Freud muutis meelt ja ütles.et pigem laste seksuaalfantaasiatest).
struktuuri binaarsetest opositsioonidest jäävad väljapoole tekstid , mis seda dihhotoomilist ülesehituse printsiipi püüavad ületada või mis üldse ei käi sellise liigenduse alla. struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus, võimalused, vabadus, hetkelised nähtused. struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. strukturalismis on subjekt objektiivselt tunnetatav, poststukturalismis mitte. Poststrukturalismis eristuvad kaks suurt suunda: a) tähtsustatud on teksti reaalsust. Derrida -- "Väljaspool teksti pole midagi" b) rõhutatakse eelkõige poliitilist reaalsust. Deleuze -- "Kõik on lõppkokkuvõttes poliitika". Huvitav, et Derrida jõudis lõppkokkuvõttes ka poliitikasse (vt
epistemoloogiliste ja eetiliste seoste juurde, nimetame nende kolmikstruktuuride elemendid. Õigupoolest probleem ongi nende kolmikstruktuuride harmoonilises seostamises. Olemisõpetus: kõrgeim muutumatute, igaveste ideede ehk tõelise tegelikkuse maailm; maailma hing, mis hõlmab näiva tegelikkuse maailma ning kõige madalamal meeleliselt tajutavate muutlike asjade, ideede kehastuste maailm. Inimese surematu hing: jumalik ja surematu mõistus; surelikud emotsioonid (afektid, söakus) ning ihad (himud, instinktid). Polise kolm kihti alanemise järjekorras: valitsejad, valvurid-sõjamehed, tavainimesed-tootjad. Platoni olemisõpetuse (ontoloogia, maailmapildi) järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede, ,,eidoste" maailm ning teine näiva tegelikkuse, tekkivate, muutuvate ja kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, muutumatud, iseeneses olevad, igavesed. Mispärast niimoodi
o Afekt ei saa keeles realiseerida. o Afekt on see, mille kaudu me suhtleme kehadega. o Meedia suhtlsuses eeldame, et toimub mingisugne kommunikatsioon, eeldame, et me jääme midagi uskuma, meid veenatakse milleksi aga selle asemel me vb peaksime märkame seda kuidas afekt liigub. o Meie suhe maailmaga pole seotud ideoloogilise mõjuga vaid on afekti põhine. o Muusika pole kindlaid tähenduslike seoseid vaid afektid. NT: Me ei tantsi muusika järgi mitte slle pärast, et me oleme arusaanud, et muusika järgi peab tansima, vaid selle pärast, et muusikal on afektiivne toime. o Afekt on primaalne, alge. Tal pole iseenesest subjektiivusust. Me ei saa öelda, et see on minu afekt sest afekt kuulub kõigile. Afekt ei tähista midagi, ei tähenda midagi. Afektil pole sisu ega kvailteeti. o Teisi arvamusi: o Afekti mõju kasvab.
a. kofeiin) tarvitamisest tulenevad häired Hallutsinogeenide tarvitamisest tulenevad häired Tubaka tarvitamisest tulenevad häired Lahtistite tarvitamisest tulenevad häired Lenduvate lahustite tarvitamisest tulenevad häired Mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tulenevad häired SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULULISED HÄIRED hõlmavad sündroome, kus esikohal on mõtlemise ja tajumise olulised häired (hallutsinatsioonid, luulud) ning inadekvaatsed afektid. Teadvus ja intellekt on tavaliselt säilinud. Diagnostilised juhised kirjeldavad üpris täpselt võimalikke sümptomeid, samuti näitavad ära, mitu sümptomit neist loendeist ja kui kaua peab olema esinenud, et diagnoosi püstitada. Alarühmad on: Skisofreenia Skisotüüpne häire 30 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 ©
ettenähtult. Nende eetika võtmesõnaks on looduspärane elulaad. Kuna inimene on oma loomuselt mõistuslik, on looduspärane elu mõistusepärane ja selles seisnebki ainus voorus ja õnn. Halb on mittemõistusepärane elu. Inimeste hinnangul head nähtused (elu, tervis, varandus, au) ja halvad nähtused (haigused, surm, vaesus, orjus) ei ole tegelikkuses ei head ega halvad, vaid adiafoorid (neutraalsed ilmingud, ei ole ei head ega halvad ning õnn neist ei sõltu). Ent afektid takistavad meid tunnetamast tõelisi väärtusi. Neli peamist afekti: lõbu, iha, mure, hirm. Kui inimene on afektidest vabanenud, on ta omandanud seisundi, mida stoikud nimetavad kiretuseks. Selles seisundis inimene on vaba ja näeb paratamatust ja teeb, mida on vaja. Ent kõige selle juures säilitavad abielu, perekond ja riik positiivse väärtuse, kuna need ülistavad õiglust ja inimesearmastust. Hilisema stoitismi esindajad (Marcus Aurelius, Seneca) põlgavad eelkõige luksust ja mugavust
*) Kõrgem intuitsioon võrreldav ahha-elamusega. -) Platoni üks vigadest oli see, et ta tahtis ka oma utoopiaid täide viia. -) Raamat ,,Politeia" ahk ,,Vabariik" on raamat, kus on kokku võetud enamik Platoni filosoofilisi käsitlusi, sealjuures peamiselt on siiski rõhk linnriigi ehitusel. *) Kodanikud olid jaotatud: käsitöölise ja talupojad; sõdrud ehk valvurid & filosoofid ehk valitsejad. Seisused tuletas Platon inimseisundite järgi: ihad-tungid, afektid ja kognitiivne- aju ehk mõtlemise tasand. *) Seisundid võrdsustas Platon kolme voorusega: enesevalitsus või kasinus - Aristoteles asendas selle hiljem mõistega mõõdukus; vaprus & tarkus kõiki neid kolme voorust sidus õiglus. Paavst Gregorius lisas veel usu, lootuse ja armastuse ning ütles, et kõik need seitse voorust kokku kannavad nime kardinaalvoorused. *) Platon uskus, et riigi suurus oleks maksimaalselt nii suur, et mäe otsast oleks kõiki piire näha.
jne. => nagu matrjoska nukud: nuku sees on alati väiksem samasugune! - kriitika strukturalismi, funktsionalismi ja Parsonsi kohta: · süsteem on alati korras, ebakõlad on ajutised. 50ndatel levinud. Põhjus: väärtuskonsensus ühiskonna sees, aga 60ndate konfliktid näitasid mudeli piiratust. · struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus, võimalused, vabadus, hetkelised nähtused. · struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. · näeb harmooniat, konfliktide puudumist ideaalina, võtab enesestmõistetavana et inimeste eesmärgid on ühised · on "hiigelteooria" (Grand Theory), mida on raske tegelikkuses testida. # Samas annab omamoodi perspektiivi millega institutsioone vaadelda # strukturalismis on subjekt objektiivselt tunnetatav, poststukturalismis mitte. 4
o grupeerumine eakaaslastega, püüd vabaneda vanemate eestkostest emantsipeerumine , tegelemine harrastuse, huvialaga ja kontakti otsimine vastassugupoolega). Epileptoidne tüüp Epileptoidsed (epilepsialaadsed) jooned muutuvad märgatavaks enamasti noorukieas. Kõige iseloomulikum sellele tüübile on ägedalt kulgevate düsfooriahoogude (düsfooria meeleoluhäire, pahurus, tujutus, sisemine kärsitus) esinemine. Afektid on tugevad ja kestvad ja nende käigus võib esineda küüniline sõim, julmus, hoolimatus teise inimese abituse ja nõrkuse suhtes.Kogu isiksust iseloomustab liikumatus, inertsus, raskepärasus, mis väljendub alates motoorikast ja emotsionaalsusest kuni mõtlemise ja väärtushinnanguteni. Seda püütakse tasakaalustada pisiasjadeni ulatuva korraarmastuse ja sihipärasusega. Epileptoidide seksuaaltung avaldub tugevalt, neil võivad ilmneda sadistlikud ja masohhistlikud kalduvused.Tavaliselt
käitumine. Weber esitas sotsiaalse käitumise 4 tüüpi: 1)sihiratsionaalne käitumine(ehk eesmärgiratsionaalne) aluseks ootused välismaailma objektide ja teiste inimeste käitumise suhtes 2)väärtusratsionaalne käitumine aluseks on usk mingi käitumisviisi eetilisse, esteetilisse, religioossesse või muusse väärtusesse, sõltumata tegevuse edukusest. 3)Afektiivne(eeskätt emotsionaalne)käitumine, mille aluse moodustavad indiviidi afektid ja tundeseisundid 4)traditsiooniline käitumine, mis baseerub sügavalt juurdunud harjumusel. Weber pidas olulisimaks eesmärgiratsionaalset käitumist. Seda iseloomustab see, et isik orineteerib oma tegevuse eesmärgile, vahenditele ja võimalikele tagajärgedele, kaaludes ratsionaalselt ka vahendite vastavust eesmärgile ning eesmärgi ja tagajärgede ning erinevate eesmärkide vahekorda. Isik kaalub käitumisvariandi valikul poolt-ja vastuargumente, toimib
religioosse tunnetuse suhtes midagi ülimat, vaid üks võimalus teiste seas. Kui väärtustamine on võimalik vaid hinnangulise tegevuse kaudu ning emotsioonid on hinnangulise tegevuse esmane vorm, siis on selge, et v ä ä r t u s t a m i n e ei ole võimalik ilma e m o t s i o o n i d e t a. Emotsioone ei tohi samastada endast väljaminekuga, seisundiga, mis ei allu mõistuse kontrollile (afektid, tungid, ihad). Emotsioonid on eelkõige sisemine läbielamine, kaasaelamine, omaksvõtmine või ärapõlgamine. Emotsioone taunides ja neist igal juhul hoiduda püüdes võime küll teada saada uusi fakte, omandada uusi oskusi, kuid need jäävad meile surnud, tähenduseta faktideks. Teine suur alarühm on s õ n a l i s e d h i n d a m i s v o r m i d. Hinnang võib sisalduda sõnas eneses (hea, halb), aga ka sufiksite süsteemis: kui näiteks mees on hinnangust vaba, siis mehike enam mitte
annaabi.ee 
