Rooma ja Kreeka (0)

Rooma filosoofia erinevus Kreeka filo . – Roomas ei olnud filo enam teaduste teadus. Paljud teadusharud lõid filo lahku: retoorika, loogika ; põhiliselt pöörati tähelepanu eetikale. Üritati filo rakendada igapäevasesse ellu. Filo eesmärk oli anda õpetus õnnelikuks eluks. Rooma filosoofid olid Kreeka päritolu; hakati otsima religiooni aseainet. Tekkis religiooni filo. Tuntumad koolkonnad: stoikud , epikuurlased , skeptikud , epleptikud, küünikud, uus-platonistid, religiooni filo.
Stoikud - Selle koolkonna üks rajajaid oli Xenon . Koolkond jaguneb: vanemad ja uuemad stoikud. Vanemad stoikud alustasid juba Rooma Vabariigi ajal (4.-2.saj eKr). Xenon sai oma õppeasutuse. Ta propageeris äärmist kokkuhoidlikkust. Xenon leidis, et igal ini on oma aeg maailmas, kui see saab läbi, siis peab ta sooritama enesetapu. Uuta stoikude kuulsamaid esindajaid oli Seneca . Ta oli väga mitmekülgne Rooma õpetlane: kirjanik, poliitik, filo. Kirjutas palju raamatuid. Ta oli ka Rooma keisri Nero , kes ta ka ära lasi tappa, õpetajaks. Teine kuulsam esindaja on Marcus Aurelius (121-180). Oli ka kuulus kirjanik ja kunstnik. Tema kuulsaim teos oli “Ise endale”, mis oli kreeka keeles. Temast sai ka Rooma keiser .
Stoikude loogika ja tunnetus õp – Stoikud rõhutasid elu praktilist poolt. Leidsid , et loogika ja tunnetuse õp eesmärgiks on õpetada ini vooruslikult elama. Tunnetus õp - stoikude järgi põhines kogu maailma tunnetus meelelisel tajul. Väitsid, et ini hing on sündides puhas leht. Kõik on võimalik saavutada kasvatusega. Meeleline tunnetus ei peta. Need on loomulikud mõisted. Kui ini rakendab ka mõistus, siis tulemus on teaduslikud mõisted. Loomulikud mõisted on täpsemad ja õigemad. Loogika õp – võtsid kogu loogika õp üle Aristoteleselt, kuid nad leidsid, et see on liiga keeruline. Näit kategooriate õp leidsid nad, et olulised on 4 kategooriat: substanss- asja olemus; omadus- kvantiteet ja kvaliteet; laad -kõik omadused peale kval ja kvan; suhe või vahekord -asja või olendi suhted teiste nähtustega.
Stoikude looduse ja ini käsitlus – Nad väitsid, et loodus ja vaimne maailm on ühtne tervik. Kuna kõik roomlased olid materialistid, siis rõhutasid nad looduse tähtsust. Ideemaailm oli sekundaarne . Propageeriti monotismi. Kogu materiaalne maailm on igipüsiv ja seda on mõjutanud teatud nähtused, mis on ajapikku sulanud kokku materiaalse maailmaga . Stoikud leiavad, et maailmas eksisteerib rida aineid, mis kutsuvad ini esile teatud reaktsioone: vooruslikkus, ärrituvus, tarkus jne. Psühholoogiat nad eitasid. Materiaalses maailmas on 3 üldmõistet: aeg, ruum ja koht. Maailmas on olemas 4 sorti liikumist: tihenev, hõrenev, liikumine sissepoole ja liikumine väljapoole. Kogu maailma soojendab ürgtuli. See kannab maailma mõistust. Jumalikust ürgtulest tekivad 4 komponenti: õhk, vesi, maa ja ürgtuli. Need komponendid lähevad aja jooksul ühest üle teiseks ja seetõttu pole kogu kosmos igavene . Teatud per tagant maailm hävib ja taastekkib. Kõik on maailmas juba korra varem olnud. Seetõttu on võimalik tulevikku ette ennustada. Stoikud arvasid , et inimhing teeb inimesest inimese. Inimeses on domineerivaks jõuks mõistus, mis peab toime tulema afektidega (lõbujanu, valu, hirm, kumu). Norm mõistusega ini suudab need afektid endale allutada. Stoikud rõhutavad ini tahte vabadust, mida ei tohi piirata. Stoikud võitsid, et kui inimene tunneb, et ta on muutunud ühiskonnale koormaks, siis peab ta sooritama enesetapu.
Stoikude eetika – nad nim eetikat elu filosoofiaks. Rõhutati praktilist kallakut. Kõige lihtsam tee õnneni on püüda läbi saada ühiskonnaga, püüda mitte sattuda vastuollu riigiga, iseendaga ja loodusega. Tuleb elada kõigega kooskõlas. Iga ini õnn sõltub tema kohast ühiskonnas ja tema mõistusest. Lihtne on õnne saavutada tarkadel ja haritud ini. Tark ini ei seo ennast maailmas mitte millegagi ega kellegagi ja on alati sõltumatu, väärikas, iseenda peremees ja ei saa kunagi kellegi orjaks. Tark ini elab seestpoolt väljapoole. Ta ei sulgu enesesse .
Stoikude voorus õp – Stoikud väitsid, et kõik voorused , mis aitavad õnne saavutada vajavad arendamist . Tõeliselt vooruslik ini on ükskõikne mitmete hüvede suhtes (au, varandus , positsioon, tervis, inimlik olu). Selline ini ei põlga: haigust, viletsust, vaesust , surma. Stoikud väitsid, et kõik voorused on õpitavad. Tõeliselt vooruslik ini suudab ühiskonna probleemidest üle olla. Voorusi ini elu jooksul ei kaota. Pole olemas ini, kes on täielikult voorustest puutumata. Ükski ini pole läbinisti halb. Samuti pole täiuslikku ini. Stoikud väidavad, et ini on ühiskondlik olend. Sõpruse kõrgeim vorm on filosoofide vaheline sõprus. Stoikud hindavad kõrgelt ka abielu. Abikaasad peavad olema üksteisele vaimseks toeks . Nad kasutasid ka Platoni 4 kardinaal voorust. (takus, vaprus , mõõdukus, õiglus).
Epikuurlased – sai oma nime Epikuurose järgi, kes oli Kreeka õpetlane. Epikuuros andis oma koolis õpetust ka naistele. Talle oli tähtis kokkuhoidlikkus.
Epikuurlaste eetika õp – ühiskohas on juhtkohal indiviid. Seetõttu tuleb tegeleda indiviidi probleemidega. Ini puhul on väga olulised tunded. Paljud teod, mis ini korda saadab on tunnete ajel . Kui ini on haaratud tunnetest nagu lõbu, nauding rõõm paneb ta toime häid tegusid . Kui in valdab viha, kurjus siis paneb ta toime halbu tegusid. Kogu eetika eesmärk on õpetada ini õnnelik olema. Ini peab saavutama meelerahu , mis tekib vaimsest tegevusest. Mida enam on teadmisi maailma kohta, seda õnnelikum on ini. Nad kasutasid ka Platoni 4 kardinaal voorust. (takus, vaprus, mõõdukus, õiglus). Peale nende kardinaalvooruste leiti, et Rooma ühiskonda sobivad ka au ja kuulsus. Üksikisiku eetika alusel moodustus ühiskonna eetika. Riik peab kaitsma üksikisikut ja üksikisik peab täitma riigi seadusi. Epikuurlaste järi võis elada kahte moodi: osaleda aktiivselt pol – see on natuke ohtlik; täita korralikult riigiseadusi, aga mitte osaleda pol. Epik hindasid kõrgelt sõprust. Tõeline sõprus on tarkade meeste vahel.
Epikuurlaste füüsika ja psühholoogia õp – Psüh õp põhi seisukohad võtsid nad üle Aristoteleselt. Epik väitsid, et ini tekib maailmast väga erinevaid tajupilte. Ühed on need, mis tekivad konkreetse meelelise taju põhjal ja teised tulevad ini seest (unenäod). Tajupildid on alati tõesed. Neist tehtavad järeldused ei pruugi, aga alati õiged olla. Epik väidavad, et afektide hulgas on ka positiivseid afekte: nauding ja himu. Epik väidavad, et kõik see, mis põhjustab ini rahulolu on ini loomuomane ja kõik, mis kahjustab eluõnne on negatiivne. Epikuurlased olid oma olemuselt materialistid. Nad väitsid, et kõige olemasoleva aluseks on aatomid ja koht kus aatomid paiknevad. Selles tühjas ruumis liiguvad aatomid pidevalt allapoole. Aatomid põrkuvad ja liituvad omavahel. Sellest tekkis ka universum . Epik väidavad, et in tekivad erilistest aatomitest. Inimhing koosneb hingeaatomitest-kvaliteetsemad aatomid. Kogu maailma teke on juhuslik. Seetõttu võib universum ootamatult kaduda. Surm on midagi ootamatut ja juhuslikku ja seda ei tohi karta .
Skeptikud – nende hulka kuulusid Pyrron ja Timon. Vastavalt 3. saj eKr tegutsenud mehed. Skeptikud väidavad, et kõik olemasolev ei ole selline nagu näib. Kõigis ja kõiges tuleb kahelda, Miski ei ole tõeline. Ka maailma eksistents üldse on kaheldav. Nad eitasid kõikki oma eelkäijaid filosoofe. Parem on mitte osaleda ühiskonna elus.
Eklektikud – tähtsaim esindaja on Cicero (1. saj eKr). Eklektikutel endil mingeid uusi ideid polnud. Nad valisid välja endale meeldivad teooriad teiste filosoofide tööst. Nad lihtsustasid neid filosoofilisi tekste , et need oleksid arusaadavad ka lihtini.