BAROKK 17-18saj I pool (0)

BAROKK 17-18saj I pool

Barocco – portugali keeles ebakorrapärane pärl - kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline

18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks
Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne
Riietus – ebaloomulik. Pargiarhitektuur – moonutatud, välditi looduslikke vorme
Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid . 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (1596-1650) ütles: “Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi” Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas , sügav kurbus
Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk- kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest, Louis XIVõukonnas oli 200 muusikut . Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid
Tüüpiline reness. muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõlas jumalateenistusel, oli tantsumuusika või seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instrumentaalmuusika žanrid.
Kontsert jaguneb erinevateks tüüpideks.
Soolokontsert enamasti 3-osalised (kiire-aeglane-kiire)
Soolokontserti esitavad orkester ja soolopill(id), Soolokontserdi solistide hulgas ei ole basspilli.
Antonio Vivaldi ( 1678-1741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3-osalisest viiulikontserdist koosnev tsükkel - Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis Talv)
Concerto grosso 4-6-osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik
Arcangelo Corelli (1653-1713) - concerto grosso žanri rajaja.
Barokkmuusika on rikkalikult kaunistatud, isel. motoorsed rütmid, suured dünaamikakontrastid, suursugusus, ülevus.
Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin . Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu Viiuli võidukäik algas 17.saj, viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris. Barokile omast võimsust, pidulikkust,suurejoonelisust väljendas orel . Kasutusele võeti oboe, fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp)
Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua, tantsukaraktereid rakendati ka kontsertteostes (kuulamiseks)
Süit ( suite pr k järg ) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid väikepalu suuremaks sisuliseks tervikuks. Võib olla erinevale koosseisule (orkestrile, klavessiinile,lautole,viilulile....) loodud.
Barokkajastul loodi põhiliselt tantsusüite – erinevate tantsukarakteritega palad vaheldusid muude väikepaladega.
Klassikalises tantsusüidis olid esindatud kindlalt neli erineva päritoluga tantsu
Allemande – paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants
Courante – kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants
Sarabande – kolmeosalises taktimõõdus väga aeglane hispaania tants
Gigue - 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire šoti meremeeste tants
Muusikateooria
Polüfoonia asendus homofooniaga, mis tõi kaasa akordiõpetuse - harmoonia
Keskaegsed helilaadid asendusid mažoor-minoor- e. duur- moll -süsteemiga
Kogu baroki muusikat mõjutas oluliselt kompositsioonitehnika muutumine.
Juba reness. ajastul esitati polüüfoonilist laulu ka nii, et meloodiahäält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti laultol lihtsustatult. 17.saj saab valdavaks stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmooniasaade ning harmooniat ehitatakse bassihäälele. Bassihääl sai nii oluliseks, et helilooja kirjutas bassipartii täpselt välja, harmooniapilli jaoks kasutas aga numberkirja bassinootide kohal, mis tähistas akorde, kuid jättis esitajale improviseerimis-vabaduse.
Sellist bassi nimetatakse basso continuo `ks (it k pidev bass ) ehk generaalbassiks. Basso continuo`d mängib vähemalt kaks pilli, basspill (tšello, fagott, kontrabass) ja harmooniapill (klavessiin, väike orel, lauto)
Selline tehnika kuulus nii vokaal - kui instrumentaalteoste juurde ning oli barokkmuusikale sedavõrd iseloomulik, et kogu ajastut muusikas on nimetatud ka generaalbassi ajstuks.
Loodi enam juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsust, kuid ka polüfoonial oli oma kindel koht, eriti saksa muusikas. Kuigi barokiajastul oli polüfoonia juba küllalt vanamoodne, kujunes just sellel ajal välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm muusikaajaloos – fuuga (vorm) (fuga it k põgenemine) enamasti 2-5 – häälne polüfoonia.
Fuugavorm koosneb: ekspositsioon – teema läbib järjest kõik hääled , fuuga algus ühehäälne, siis kahehäälne jne. kuni kõik hääled on teemaga sisse astunud (sarnane kaanoniga).
keskosa - toimub teema ja helistike muutmine, repriis (kordus) – teema alghelistikus.
Fuugavormis võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa.
Eraldi žanri moodustavad prelüüd ja fuuga, kus prelüüd on keerukale fuugale sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks . Prelüüde ja fuugasid luuakse enamasti klahvpillidele.
Ooper
Ooperis on ühendatud kirjandus ( libreto ), kujutav kunst ( lavakujundus , kostüümid ), tants ja muusika
Ooperi muusikalised numbrid :
Solist esitab aariat, retsitatiivi (kõnelaul, viib sündmustikku edasi)
Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori

Orkester esitab avamängu, vahemänge ( intermezzo, ritornell)

Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks.

Opera seria – tõsine ooper Opera buffa – koomiline ooper

Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran , mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor , bariton, bass (madalaim bass on bass-oktavist)
Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel.
Esimene säilinud ooperikatsetus on 1600.aastal Prantsusmaa kuninga Henry IV ja Maria de`Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (1561-1633) Eurydike
Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse:
lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked kostüümid ; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte
Harmoonia saab meloodia kõrval oluliseks väljendusvahendiks
Orkestri kõlavärvid saavad dramaturgia osaks
Süžee võeti antiikmütoloogiast või ajaloost. Muusika valitseb sisu üle.
Itaalia ooper vallutas kogu Euroopa pea kaheks sajandiks. Ooperikeeleks on pea sama kestvalt itaalia keel.
1637.a. rajati esimene ooperiteater Veneetsias (varem toimusid ooperi-etendused õukonnas ), sajandi teisel poolel tegutses neid samas korraga 7-8
Esimene tõeline ooperihelilooja oli itaallane Claudio Monteverdi (1567-1643)
Tema ooperites oli suur orkester, ca 40 mängijaga, pillide hulk oli vajalik erinevate kõlavärvide saamiseks, millega M kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse.

valminud Monteverdi ooper Orfeus on esimene terviklik ja muusikali-
selt väljendusrikas ooper, seda teost loetakse esimeseks tõeliseks ooperiks.
Barokk on virtuoosse soololaulu kuldajastu. Selles ooperis on esimene tõeliselt vitruoosne aaria – Orfeuse aaria.
Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kohtab koore.
Ooper Poppea kroonimine 1642 on esimene säilinud ajalooline ooper
Tegevus I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas.
Traagika ja koomika ühendatud samas teoses
17.saj keskpaigast sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate domineerimine ja kummardamine ooperis, neil olid alati kõrgeimad honorarid. Kastraadil oli kunstlikult säilitatud poisihääle puhtus , täiskasvanu hääle jõulisus ja varjundirohkus.
Farinelli ( Carlo Broschi 1705-1782) – itaalia juhtivamaid lauljaid, kuulsamaid kastraat-sopraneid
Ooper oli barokkmuusika märksõna ning ooperialane asjatundlikkus kuulus hea tooni juurde.
Barokkoopereid lõid veel:
Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725)
Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632-1687)
Jean Philippe Rameau (1683-1764)
Inglismaal: Henry Purcell (1659-1695)
Georg Friedrich Händel ( 1685 -1759)
Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett.
Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid professionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija, rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett , tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist. Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo - ja koorilaule, mis kirjeldasid sündmustikku.

Vokaalsed barokkžanrid on veel:

Kantaat : barokk-kantaat on ca 10-osaline teos koorile, vokaalsolistidele ja väikesele orkestrile (koosneb aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest) või ainult solistidele ja orkestrile (koosneb aariatest, retsitatiividest, ansamblitest). Loodud nii vaimulikke kui ka ilmalikke teoseid. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine teoses, puudub arenev süžee.

Oratoorium : Väga ulatuslik teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, areneva süžeega, sarnaneb ooperiga, kuid puuduvad kostüümid ja lavaline tegevus, on kontsertteos. Koosneb samuti aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest. Kui ooperis on tähelepanu keskmes soololaul, siis oratooriumis domineerivad koorid . Barokkoratooriumid on vaimulikud teosed.

Passioon : (passio-ld k. kannatus) omab oratooriumiga ühesugust esituskoosseisu ja numbreid (oratooriumi eriliik), ulatuslik areneva süžeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist , vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon.
Ilmaliku muusika eeskujul loodi ka kirikumuusikas laule basso continuo saatel – kontsertmotett – piiblitekstiline laul soolohäälele basso continuo saatel.
Endiselt luuakse missasid ja reekvieme, motette koorile

GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685 -1759

Sakslane, kuid lahkus 25 aastaselt Saksamaalt jäädavalt, asus Inglismaale elama. Inglased nimetavad teda ka enda heliloojaks. Maetud Westminster Abby-sse, kuhu maetud vaid väga väärikaid inglasi
Händel oli maailmainimene, esimene vabakutseline helilooja muusikaloos.
25 aastaselt oli Händel üks oma aja suurematest heliloojatest.
Kuningliku muusikaakadeemia direktor , kuningliku ooperimaja muusikadirektor, Govent Gardenis ( linnaosa Londonis)
Ta lõi kokku 42 itaalia opera seria tüüpi ooperit
Tema ooperite tegelased on muistsed vägilased või suured ajaloolised isiksused .
“ Julius Caesar ” - 1724 - Caesari sõjakäik Egiptusesse ja tema armastus kuningatar Kleopatra vastu.
“ Xerxes ” - 1738 - peategelane Xerxes on noor Pärsia kuningas.
Nagu opera seria’s, nii on ka Händeli ooperites valitsev soololaul, mis tõstab laulja isiksuse kõige kõrgemale. Vähe ansambleid ja koore, st mitmehäälset vokaalmuusikat
Erilise populaarsuse on võitnud Xerxese aaria, aariale eelneb retsitatiiv

Xerxese largo (H nimetas mõtisklevad aariad largodeks) - väljendub H meloodiameistri anne.

Händeli ooperite edu ei püsinud lõputult

1728 .a. toodi lavale ooper- paroodia “Kerjusteooper”John Gay , mis oli suunatud ühelt poolt valitseva seltskonna kombelõtvuse, teiselt poolt itaalia ooperi ja Händeli vastu, milles nähti tõket rahvusliku kunsti arengule. Parodeeriti itaalia ooperi jooni ja H meloodiaid, H juhitud teater läks pankrotti ja ta otsustas loobuda ooperite kirjutamisest.

Veel suurema kuulsuse tõid Händelile tema oratooriumid.

Händelile kuuluvad esimesed täisväärtuslikud oratooriumid muusikaloos. Ainestik on enamasti piiblist. Kangelaseks on rahvas ( võitleb oma vabaduse eest)
“Iisrael Egiptuses” - juudi rahva vangipõlvest Egiptuses
“Judas Maccabaeus” - noor väejuht , Iisraeli rahvast rõhuvad süürlased.
“ Messias ” 1742 - Händeli kuulsaim orat. ja terve orat. ajaloo kuulsaim teos. (Messias - päästja juudausundis, juudid ei pidanud Kristust päästjaks)

Sisuks Kristuse lugu sünnist surmani, konkreetsed tegelased puuduvad.

Kestab 2,5 tundi

Oratooriumides esikohal jõulised koorid

Hallelujah koor - esiettekandel tõusis inglise kuningas püsti- austus H vastu, traditsioon jätkub
Messias tegi Händelist inglise rahvuskangelase.

Kooridele kontrastiks on lüürilised aariad

soprani aaria “Ma tean, et mu Päästja elab”

Händelil on suuri saavutusi ka instr.muusikas

Oreliteosed, conncerto grossod, süidid

Kaks tuntumat süiti:
Tulevärgimuusika Esiettekanne Londoni Green Park`is 1748 - lõpes Ingl-Austr, Preisi-Prants sõda, võidu auks H muusika ja ilutulestik, mis lõpes tulekahjuga, kus surma sai 3 inimest, ka üks trompetimängija
Väga ülev ja pidulik Avamäng
Veemuusika (20pala) Hannoveri prints ,kelle teenistusest H luba küsimata
lahkus, oli 1714 Inglismaa kuningaks saanud Georg I
Väidetavalt lõi H teose lepituseks kuningliku seltskonna lõbusõiduks Thames`i jõel
H muusika on heroiline ja suurejooneline, valitses ülim pidulikkus ja paatos .
JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750
Aegade suurimaid polüfooniameistreid. Viis eelnenud heliloojate (reness - Madalmaade koolkonna polüfoonia) püüdlused täiuslikkuseni.
Ükski tänapäeval muusikat õppiv inimene ei saa ilma Bachi loominguta läbi. Ent Bachi peetakse tema elu ajal eelkõige heaks organistiks ja andekaks improvisaatoriks, mitte väljapaistvaks heliloojaks.
Bachi looming ei olnud tema elu ajal populaarne , kuna erines väga paljus kaasajal moes olnud muusikast. Barokkajastu lemmikžanr oli ooper, Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. Uus ja huvitav oli juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsus , Bach lõi aga palju polüfooniat. Alles 100 aastat peale B hakati tema muusika vastu rohkem huvi tundma.
Bach oli üks esimesi, kes kasutas laiemalt tollel ajal uut tempereeritud häälestust (häälestus, kus pooltoonid on kõik võrdsed) klahvpillidel, mis võimaldas kasutada kõiki helistikke. Varem häälestati klahvpillid nn naturaalse häälestuse (kus pooltoonid ei ole võrdsed) järgi väga täpselt ning see välistas paljude helistike kasutamise. Uue häälestuse propageerimiseks lõi Bach teose
Hästitempereeritud klaviir , lühend-HTK (klaviir-ühine nimetaja klahvpillidele va orel), mis sisaldas kõikides duurides ja mollides (12 duuris ja 12 mollis), prelüüde ja fuugasid.
17 saj hakkavad olulisemat rolli mängima just duur ja moll-helilaad, varem kasutati mitmeid diatoonilisi laade (dooria früügia lüüdia miksolüüdia) .
Prelüüd – eelmänguks-sissejuhatuseks keerukale polüfoonilisele palale, fuugale. Tavaliselt on prelüüd ja fuuga kontrastsed, kui fuuga on aeglane, siis prelüüd on kiire.
K: prelüüd ja fuuga C - duur (prelüüdile lõi pr helilooja Gounod meloodia – Ave Maria)
Fuugavormi kasutab B nii instrumentaal - kui vokaalteostes.
Väljapaistva organistina lõi B rohkesti oreliteoseid. Prelüüde ja fuugasid on B loonud ka orelile
Toccata d- moll (toccare – it k puudutama, toccata nagu prelüüdki - sissejuhatavas funktsioonis) – improvisatsioonilist laadi teos. Üks tuntumaid B loomingus
Tuntumad teosed B orkestrimuusikast on kuus Brandenburgi kontserti (3-4-osalised teosed), millised saatis Brandenburgi markkrahvile ilmselt töökoha taotlemiseks sealses õukonnas ja neli orkestrisüiti, mis koosnevad enamasti tantsudest, kuid sisaldavad ka mõningaid mittetantsulisi palu.
Orkestrisüit nr 3 D-duur, Aaria (B nimetas aariateks kauni pika meloodiaga aeglaseid instrumentaalseid palasid)
B vokaalsed suurteosed valmisid enamasti seoses töökohustustega Leipzigi Tooma kirikus, kus igal pühapäeval ja kirikupühal toimus kirikukantaadi ettekannne (säilinud ca 200 kantaati). Kantaat sai 17.saj lõpul luterliku jumalateenistuse muusikaliseks kõrgpunktiks. Sisuliselt on kantaat justkui muusikaline jutlus, mis kommenteerib vastavat päeva. Paljud kantaadid on seotud ühe kindla luterikoraali teksti ja meloodiaga. Kirikuantaadid koosnevad kooridest, koraalidest, ansamblitest, aariatest, retsitatiividest ning vahel algavad ka orkestriavamänguga. Esituskoosseis : koor, vokalsolistid, orkester
B on loonud ka ca 20 ilmalikku kantaati (tavaliselt väiksemale koosseisule), mis valmisid seoses mitmesuguste tähtpäevadega. Neist tuntumad on humoorikad Kohvikantaat ja Talupojakantaat
B loomingust on säilinud kaks surejoonelist passiooni - Johannese ja Matteuse passioonid
Passiooni esitavad koor, vokaalsolistid ja orkester
Passioonid kõlasid suure reede pärastlõunasel jumalateenistusel. Tekst evangeeliumist, evangelisti järgi ka passiooni nimi. Jutustatakse Kristuse kannatuslugu. Evangelist on jutustaja rollis (retsitatiivid). Piiblitekstide otsekõne samuti retsitatiividena – solistideks Jeesus, Peetrus , Pilatus, Juudas jt. Koor esitab rahvahulga repliike ning laulab koraale (kui kogudus). Aariad on lüürilised kommentaarid kuuldud loole, autori isiklikud vastused kuuldule. Lisaks mainitud numbritele ka ansamblid.
Matteuse passiooni peetakse kogu protestantliku kirikumuusika väljapaistvaimaks teoseks