KLASSITSISMI ÜLEVAADE (0)

KLASSITSISM  
18. saj II pool, 19. saj. algus 
Klassika​ – paremik , millest on lähtunud järeltulijad. ​Classicus​  - lad. reeglipärane, 
eeskujulik. 
Seoses Pompei väljakaevamistega tekib taas huvi antiigi vastu ning uus suhe sellesse 
perioodi. Eeskujuks saab Kreeka lihtsus, selgus. ​Antiiki hakatakse pidama ideaalseks​ – 
klassikaliseks. Klassitsism ​– nimet. antiigiihaluse järgi. 
 
Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni 
valmistavad ette filosoofid - valgustajad : Rousseau , Voltaire , Diderot . Tekib ​ideoloogia 
uuest ratsionalistlikust  maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust.  
Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. 
Valgustusideoloogiat iselomustab ​uus- humanism – ​esiplaanile seatakse inimene oma 
vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus.  
Vabadus, võrdsus, vendlus!​ saab revolutsiooni hüüdlauseks. 
Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud  ​kodanlusele​.  
Kunst läheb massidesse, tekib avalik kontserdielu. ​Inglismaal juba varem. 
Kunst peab inimest kasvatama, olema lihtne ja arusaadav.  
Teemad  ​üldininmlikud, ​kujutatakse ​lihtsat elu. ​Iseloomulik on​  mõtte loogiline​ areng, 
vormiselgus, sümmeetria, harmooniline ilu​, ​välditakse suuri tunneteavaldusi.  
Baroki afektid ja rahutus asenduvad ​mõistuslikkusega​. Seejuures ei vastandata mõistust 
ematsioonidele 
Valdavaks saab ilmalik kunst.  
 
Klassitsismiaja suurimad saavutused jäävad muusikavaldkonda. 
Muusika ​ puhkes õitsele Viinis , kus ~ 1770 ~ 1830 tegutsesid  ​F.J.​ Haydn,  
W.A. Mozart , L. van Beethoven   
Muusikas taotletakse ​ lihtsust , selgust, sümmeetriat, välditakse liigseid tundeavaldusi. 
Polüfoonia taandub. Luuakse valdavalt juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsust. 
Muusikalised teemad on lihtsad, saatefiguurid põhinevad valdavalt kolmkõladel. 
Eriti armastatakse instrumentaalmuusikat​.  
Luuakse uusi vormiskeeme ja muusikažanre, mis kujunevad klassikalisteks ja püsivad 
tänaseni. 
 
Klassitsismiajastu mitmeosalised instrumentaalteosed: 
Klassikaline sümfoonia ​on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile.  4 osa 
Klassikaline​  sonaat ​  on sonaaditsükli alusel loodud teos 1 või 2 soolopillile.  3-4 osa 
Klassikaline kontsert  ​on sonaaditsükli alusel loodud teos soolopillile ja 
sümfooniaorkestrile.  3 osa 
Klassikaline keelpillikvartett ​(üks sagedamini kasutatud kammeransambli kosseise) on 
sonaaditsükli alusel loodud teos I viiulile,  II viiulile,  vioolale (e. altviiul ),  tšellole.  4 osa  
Ka teistele kammeransambli koosseisudele luuakse teoseid sonaaditsükli alusel. 
Kammermuusika  ​on​  ansamblimuusika - muusika väikesearvulisele koosseisule, kus igal 
esitajal on oma partii  
 
 
 
Sonaaditsükkel​ :   ​I   osa -  kiire (allegro)   
                               II osa -  aeglane 
                               III osa -  tantsuline (menuett) 
                               IV osa - kiire 
Sonaadivorm​ (e. sonaat – allegro vorm)  
Sissajuhatus – ​ei esine alati 
Ekspositsioon ​ – kaks teemat, ​peateema​ –     taval.  aktiivsem, põhihelistikus 
                                                ​kõrvalteema​ – taval.  leebem, dominanthelistikus 
Töötlus ​ - teemade arendamine, vastandamine , erinevad helistikud , muudetakse 
teemasid .... 
Repriis​ –  ekspositsiooni kordus mõningaste muudatustega, loob raamid, terviku, 
põhihelistikus 
Coda ​ (tõlkes saba)– lõpetav lõik, ei esine alati 
 
Mozarti   40. sümfoonia  g- moll    I osa  ​loodud​ sonaadivormis  
 
Kujuneb tänapäevani kasutatav orkestrikoosseis – ​sümfooniaorkester (​kr k 
symphonia​-kooskõla) 
 
Sümfooniaorkestri koosseis: 
keelpillid ​ -             viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tšello kontrabass ( harf 19.saj) 
puupuhkpillid ​ –    flööt oboe klarnet fagott  
vaskpuhkpillid ​ –   trompet metsasarv tromboon ( tuuba 19. saj) 
löökpillid -             ​timpanid, kellamäng (hiljem rohkem) 
Domineerivaks saab keelpillikõla,   puhkpillid esitavad soololõike. 
Puhkpille  kõiki  kaks,  I viiuleid 8-10,  II viiuleid 6-8 – ​kahene koosseis 
(Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille  
topelt – ​neljane koosseis) 
 
Klaver ​ ei ole sümf. orkestri pill. 18. saj. lõpuks vahetab ta välja peaaegu täielikult 
klavessiini.   Klaveril paremad kõlaomadused: dünaamika-võimalused, sõltub 
sõrmepuudutuse tugevusest ja karakterist ​(​legato​-​seotult​, ​ staccato ​-​järsult eraldatult), 
pedaalid muudavad kõlavärvi (parem - kõlaavarus, pikendab kõla; vasak - kõla 
pehmemaks, tuhmimaks) 
 
Enamkasutatavad  vormiskeemid teoste loomisel peale sonaadivormi: 
Variatsioonivorm  ​  -  ​A   A​ A A …  A-teema, A 
1   ​ ​2   ​ ​3  ​
​ indeksiga ​ – teema teisend ehk 
variatsioon  
Rondovorm     -   A  B  A  C  A …​, kus A on ​refrään​ ja B, C, ….on ​episoodid 
A  B  A - vorm      A  B  C - vorm          A  B -  vorm 
 
Vokaalsuurteosed​. Luuakse endiselt  ​ missasid , reekvieme, oratooriume​,  ​passioone, 
kantaate, oopereid