Barokk konspekt (1)

Barokk 17-18 saj
Alguse sai Itaaliast
Barocco - portugali keeles. kasutati juveelikunstis - ebakorrapärane pärl. itaalia keeles eriskummaline
18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile. 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks.
Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik, efektne
Riietus - ebaloomulik . Pargiarhitektuur - moonutatud, välditi looduslikke vorme
Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid . 17.saj suurimaid
filosoofe Rene Descartes ( 1596 - 1650 ) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis
esile tundeliigutusi"
Barokk- kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) - pinge, viha,
ekstaas , kurbus
Barokk- kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju.
Õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks
Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest. Louis XIV 200 muusikut
Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid
Tüüpiline resenn muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks : jumalateenistustel, tantsumuusika ,
seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instr muusika žanrid
Ansamblile mõeldud teoseid nim Sonaat
Orkestrile mõeldud teos oli Kontsert - soolokontsert enamasi 3-osalised
Concerto grosso 4-6-osalised
Antonio Vivaldi (1678-1714) soolokontserdi väljakujundaja
Aastaajad Talv I osa
Arcangelo Corelli (1653-1713) concerto grosso žanri rajaja
Muusikas rikkalikult kaunistatud, motoorsed rütmid, suursugusus
Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin . Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu. Viiuli võidukäik
algas 17.saj viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris
Barokile omast võimsust, pidulikkust, suurejoonelisust väljendas orel
Kasutusele võeti oboe , fagott (arenesid pommerist), metsasarv ja klarnet (17.saj lõpp)
Õukondade tantsulembus andis põhjuse tantsumuusikat luua. Tantsumuusika loodi ka kuulamiseks -
kontsertteostes.
Süit ( suite pr k järg) on teoseliik, mis ühendab iseseisvaid väikepalu suuremaks sisuliseks tervikuks. Võib
olla mistahes koosseisule (Orkestrile, klavessiinile, lautole, viiulile) loodud. Barokkajastul loodi põhiliselt
tantsusüite - erinevate tantsukarakteritega palad vaheldusid muude väikepaladega.
Saksa tantsusüidis olid esindatud kindlalt neli erineva päritoluga tantsu
Allemande - paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants
Courante - kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants
Sarabande - kolmeosalises taktimõõdus väga aeglane hispaania tants
Giuge - 6/8 või 9/8 taktimõõdus väga kiire šoti meremeeste tants
Loodi enam juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsust, kuid ka polüfoonial oli oma kindel koht, eriti saksa
muusikas.
Kuigi barokiajastul oli polüfoonia juba küllalt vanamoodne, kujunes just sel ajal välja täiuslikem
imitatsioonilise polüfoonia vorm muusikaajaloos - Fuuga (vorm) (fuga it k põgenemine) enamasti 2-5
-häälne polüfoonia. Fuuga skeem: ekspositsioon - teema läbib järjest kõik hääled. töötlus e. keskosa -
teema -arendus, repriis (kordus) -teema alghelistikus.
Fuugavormis võis olla nii vokaal kui inst teos või selle osa
Eraldi žanri moodustavad prelüüd ja fuuga, kus lihtsam pala prelüüd on keerukale fuugale
sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks. Prelüüde ja fuugasid luuakse klahvpillidele
Kogu baroki muusikat mõjutas oluliselt kompositsioonitehnika muutumine.
Juba renessanssi ajastul esitati polüfoonilist laulu ka nii, et meloodiahäält lauldi ja ülejäänud hääli
mängiti lautol lihtsustatult.
17.saj saab valdavaks stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias - monoodia . Monoodiaga käib kaasas
harmooniasaade ning harmooniat ehitakse bassihäälele. Bassihääl sai nii oluliseks, et helilooja kirjutas
bassipartii täpselt välja, harmooniapilli jaoks kasutas aga numberkirja bassinootide kohal, mis tähistas
akorde, kuid jättis esitajale improviseerimisvabaduse. Sellist bassi nimetatakse basso continuo 'ks (it k
pidev bass ) ehk generaalbassiks.
Basso continuo’d mängib vähemalt kaks pilli. Basspill ( tsello , fagott või kontrabass ) ja harmooniapill (klavessiin, orel või lauto ).
Selline tehnika kuulus nii vokaal- kui instrumentaalkoosseisude juurde ning oli barokkmuusikale sedavõrd iseloomulik, et kogu ajastu muusika on nimetatud ka generaalbassi ajastuks .
Monoodia väljakujunemisel oli oluline roll ooperizanril
Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis .
Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu oli madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel.
Esimene säilinud ooper on 1600. aastal Prantsuse kuninga Henri IV ja Maria de’Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (1561-1633) ooper Eurydike.
Esimene tõeline ooperiheliloojale oli itaallane Claudio Monteverdi (1567- 1643 ).
Tema ooperites oli suur orkester , 40 mängijaga, pillide hulk oli vajalik erineva kõlavärvide saamiseks, millega Monteverdi kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse.
Solist esitab: aaria , retsitatiiv -kõnelaul, viib sündmustikku edasi.
Ansambel esitab ansamblit.
Koor esitab koori.
Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, riternell.
Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, hakati nimetama numbriooperiks.
Opera seria - tõsine ooper
Opera buffa - koomiline ooper
1607. aastal valminud Orpheus on esimene terviklik ja väljendusrikas ooper.
Barokk saab virtuoosse soololaulu kuldajastuks. Selles ooperis on esimene tõeliselt virtuoosne aaria. Monteverdi on niinimetatud erutatud laulustiili rajaja.
Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked kostüümid; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte; muusikalised numbrid järjestati kontrastselt. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kasutati koore.
Süzee võeti antiikmütoloogiast või ajaloost. Muusika valitsab sisu üle.
Poppea kroonimine (1642) - esimene säilinud ajalooline ooper. Tegevus toimub I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas. Traagika ja koomika on ühendatud samas teoses. Valitsevad kaks hingeseisundit, armastus ja armukadedus .
1637. aastal rajati esimene ooperiteater Veneetsias (varem toimusid ooperietendused õukonnas), sajandi teisel poolel tegutses neid samas korraga 7-8. Ooper oli barokkmuusika märksõna ning ooperialane asjatundlikkus kuulus hea tooni juurde.
Itaalia ooper vallutas kogu Euroopa.
17.sajandi keskpaigast sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate domineerimine ja kummardamine ooperis, neil olid alati kõrgeimad honorarid. Kastraadil oli kunstlikult säilitatud poisihääle puhtus, täiskasvanu hääle jõulisus ja varjundirohkus.
Barokkoopereid lõid:
Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725) 114 ooperit
Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632- 1687 )
Jean Philippe Rameau ( 1683 -1764)
Inglismaal: Henry Purcell (1659- 1695 )
Georg Friedrich Händel ( 1685 -1759)
Kui Itaalias loodi ooper, siis Prantsusmaal tekkis õukonnaballett.
Algul esinesid õukondlased ise, hiljem tantsisid prefessionaalid. Louis XIV oli kirglik tantsija , rajas kuningliku tantsuakadeemia, sealt saab alguse Euroopa ballett , tuntud positsioonid on pärit just sellest koolist.
Õukonnaballetis oli lisaks tantsunumbritele ka soolo ja koorilaule, mis kirjeldasid sündmustikku.
Barokkþanrid on veel kantaat , oratoorium, passioon . Endiselt luuakse missasid ja reekvieme.