Barokiajastu (2)

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merike Sarapuu 011MT BAROKIAJASTU L�BI MUUSIKA Referaat Juhendaja : Silver Tamm Tallinn 2009 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal barokiajastu l?i muusika . Barokk on stiil,mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa Arhitektuurile , kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. J?gnevalt tulebki juttu barokiajastu muusikast ja selle ajastule omasest kultuurist. Muusikal on tihti v?a suur m?u ka teistes valdkondades , samuti barokil , mis laienes v?a erinevates suundades , ent sellele ma seekord ei keskendu. Eri maades oli see ajastu erinevatel ajaperioodidel , t?elepanu oli suunatud mitmesugustele detailidele , mis riikide kaupa on erinev, ent siiski on v?a sarnased iseloomujooned , mis kokku moodustavadki barokiajastu. K?ge suuremat m?u avaldas Itaalia , ent v?a olulised maad on ka Inglismaa , Saksamaa ja Prantsusmaa. Minu eesm?giks on kirjeldada barokiajastut just muusikalise perspektiivi kaudu. L?i?evaade Barokk-Kultuur oli d?aamilineja rahutu. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja Kunsti d?aamilisus , rahutus , liialduse , teatraalsus. Barokkmuusikast sai rahva emotsiooniline meelelahutus . Eesm?k oli rahvas nutma panna. Heliteos pidi algusest l?uni p?ima emotsionaalsena ja muusikal puudus sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest muusikast palju ?ekesisem. Muusika tellis ? kond , organiseeris kuulamise ning tasustas muusikuid. Sel ajal tekkis ka kontsertstiil . Vaikselt vajus muusika ka suurema publiku ette. Renessanssi muusika sobis nii kuulamiseks kui ka tantsimiseks , siis Barokkmuusikast kuulati pingsalt. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus t?tsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille ja v?ti kasutusele haamerklaver. K?ge avalisemaks pilliansambliks sai barokktrio , kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo � katkematu bassih ?l ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus trio ei t?ista mitte pillide , vaid partiide arvu , kuna basso continuo't m?gis v?emalt 2 pilli. T?tsamad meloodiapillid olid viiul , oboe ja plokkfl?t. Barokk on muusika ajaloos umbes 1600-1750 v?danud ajaj?k.Tol ajal asendusid pol?oonia homofooniaga , kontrapunkt harmooniaga ja keskaegsed helilaadid ma�ooriminoors?teemiga. Barokkmuusikat saab jagada kolmeks perioodiks : varajane periood ,mis kestis 1580-1630 , keskmine periood mis kestis 1630-1680 ja hiline periood mis kestis 1680- 1740 . Erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika areng S?a barocco on p?it portugali keelest ja t?endab ebakorrap ?ast lopergust p?li. Barokk j?kas renessansis alustasid arengut , ning lisas enda poolt juurde mitmeid huvitavaid elemente. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ?iskonnas kui ka kunstis ?dse , polnud v?malik konkreetseid piire t?mata. Nii j?kus vaimuliku koorimuusika areng , mille k?vale tuli vaimulik instrumentaalmuusika . Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu , mis arenes edukalt varem olulisel kohal olnud vaimuliku muusika k? valt . P?is huvi vokaalmuusika vastu , kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks , kus k? vuti eksisteerisid nii pol?ooniline kui ka homofooniline muusika , tekkisid vastandlikud meloodiat?bid � dramaatiline ja koloratuurne meloodia , eksisteerisid k?akontrastid , d?aamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblim?tide asemel ajaloos?dmusi , antiiklegende ja kaasaegset elu , muututi rohkem ilmalikumaks. Hakati enam ?istama kangelaslikkust , suurte tegude paatost , esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina s?dis 16.sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusika�anritest, ning Itaalia oli k?gis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks 16. sajandi p?dluseks muusikas sai looduse , inimloomuse ja tundemaalima imiteerimine helides. Nii sai muusikas t?tsaimaks inimlik maine aspekt mida v?jendab ratsionaalne ? etus inimese tundeelust e. Afekti?etus. Kunstistiil aga arenes k?ge paremini Prantsusmaal. Erinevad muusikastiilid 1. Kuigi Itaalia oli k?gis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks ,ei kujunenud Euroopa muusikas ?tset muusikastiili , eelistused olid mitmeti v?a erinevad. Erinevates maades olid erinevad stiilid ,sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli m?utatud mitesugustest teguritest , nad olid kord Itaalia , kord Prantsusmaa m?u all. Siiski v?b esile tuua kolm k?ge populaarsemat , meeldivamat stiili : 1. Vana. E kristlik stiil , mis j?kas pisut vabamal kujul pol?oonilist kirjaviisi kui see oli keskajal. 2. Kammerstiil , mis h?mas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja v?kestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne v?jenduslaad , sest kammermuusikat esitati ?konnas. 3. Teatraalne stiil , mis oli k?ge uudsem ja julgem , r?utatult tundeline , kirglik v?jenduslaad,mis kujunes varases ooperis ja v?ti ?e ka kirikumuusikas. Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmik�anriteks kujunesid concerto grosso ja tantsus?t. Samuti v?a t?tsateks �anriteks kujunesid ka perl ?d ja fuuga. Barokkooper Barokkooperil oli palju eeskujusid: � Vanakreeka trag?dia � Liturgiline draama � m? teerium � intermeedium Ooperi idee s?dis Firenzes , Cameratas , vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis . Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi p?iideeks oli draama emotsionaalse m?u suurendamiseks . Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamadeks. Esimene ooper �Daphne� etendati 1597. a Firenzes. 1600a. Kanti Firenzes ette teine ooper � Eurydike� , mis m?emad olid retsitatiivooperid. Ooperi�anri s?d 16. ja 17. vahetusel m?utas oluliselt 17. sajandi muusikat. Ooper muusika�anrina oli k?l t? esti uus , kuid tal on olnud sajandite v?tel mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka trag?dia ,milles oli oma osa ka kooridel,kes esitasid osa etten ?tud monolooge lauldes. 2. Muusikalised etendused , mis olid k?l peamiselt seotud kirikuga , kuid hilisel keskajal kujunesid v?ja v?jaspool kirikut etendatud m?teeriumid. Varane ooper oli eelk?ge aadlike privileeg , sest kuna ja ooperietendus oli v?a kulukas , said seda endale lubada v? esed ? konnad . 1637a. Avati Veneetsias esimene ooperiteater.. Kujunes v?ja kaks barokkooperi koolkonda : Veneetsia ja Napoli. Olulisemad barokiajastu heliloojad Itaalia � Claudio Monteverdi � Domenico Scarlatti � Antonio Vivaldi Prantsusmaa � Jean- Baptiste Lully � Jean Pilippe Rameau Inglismaa � Henry Purcell � Georg Friedrich H?del Saksamaa � Johann Sebastian Bach � Heinrich Sch?z Kasutatud Kirjandus � http://209.85.129.132/search?q=cache:VFs9qYFsNZ8J:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/01.BAROKK.doc+kunstikeskus+barokk&hl=et&ct=clnk&cd=3&gl=ee&lr=lang_et&client=firefox-a (HTML) l http://209.85.129.132/search?q=cache:0xhaS0UFd14J:www.koolielu.ee/pages.php/03140102%3Ftxtid%3D3155%26get%3D0+barokkooper&hl=et&ct=clnk&cd=2&gl=ee&client=firefox-a (HTML) l http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk l http://www.miksike.com/docs/referaadid2006/barokiajastu_muusika_kaidikobar.ht m