Noorte suitsiididest (2)

Ma panin tähele, et noorte seas esineb väga palju enesetappu ja enesetapu mõtteid
Sissejuhatus:
Teema mille ma valisin on väga keeruline ja mahukas, kuid väga oluline, kuna puudutab meid kõiki. Viimastel aastatel on suurenenud noorte sutsiidide arv, see on tekitanud palju ärevust ja muret. Suitsiide ning suitsiidilist käitumist on palju uuritud ning neid uuringuid jätkatakse.
Olukorrast Eestis:
Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 – 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 – 29- aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 – 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas. Viimastel aastatel kahaneb  suitsiidikatsete sooritavate inimeste vanus, suureneb noorte suitsiidide arv. Mis seda põhjustab? Psühholoog Urve Külv arvab , et ühiskond seab noortele liiga suured nõudmised, neil kasvab hirm, et nad ei tule elus toime. Vanematel ei ole aega oma lastega tegeleda, lapsed ei saa  neile vajalikku toetust ja tunnustust. Suitsiidil ei ole tavaliselt ühte kindlat põhjust, tegemist on nii probleemide kogumiga, mis võivad olla nii lühi – kui pikaajalised või mõlemat.
Suitsiidi põhjused ja eesmärgid:
Suitsiidi peamiseks eesmärgiks on soov enda elu lõpetada, kuid esineb ka teisi eesmärke. Suitsiidikatse taga võib olla püüe äratada tähelepanu, suitsiidikatse võib olla appi karje aga ka väljapressimismeetod. Suitsiidid on sageli planeeritud, kuid võivad olla sooritatud spontaanselt afekti seisundis. Kuna suitsiididele eelneb sageli depressioon võib seda pidada üheks enesetapu põhjuseks. Kindlad põhjused ei pruugi  alati selguda, sest teine inimene samas või veel hullemas olukorras enesetappu ei soorita . On avastatud suitsiidiriskile viitavad tegurid, milleks on hulk kliinilises mõttes iseloomulikke ja ühiskondlikke tegureid. Alkoholism ja narkootikumide tarbimine võib olla ka kaudseks teguriks , on teada palju juhtumeid, kus enesetapp sooritatakse just üle doosiga. Narko - ja alkoholi joobes sooritatakse tormilise tundepuhangu seisundis enesetappe. Vanemate alkoholi ja narkootikumide tarbimine võib samuti olla üheks teguriks, mis soodustab laste enesetappe.
Näited:
Sl õhtuleht kirjutab: Tõsielusarjas «Buss» kaasa löönud 22aastane Nele kukkus eile 28 meetri kõrgusest Iisaku vaatetornist surnuks . «Naisel oli arstide kinnitusel sisemine verejooks. Ta suri arstide käte vahel,»
Üks viimastest, kes Nelet enne saatuslikku hetke nägi, on Reimo . Reimo kinnitusel roninud Nele torni, joonud viina ning hüpanud siis vaateplatvormilt alla.
Teame, et see oli tema põhjalikult läbi mõeldud otsus. Neiu jättis kaks hüvastijätukirja – ühe kallimale, teise vanematele. «Põhjus on siiski tulnud isiklike suhete pinnalt.
Noored vanuses 13-17 aastat:
Tänu läbiviidud uuringule selgusid 13-17 aastaste noorte hirmud , probleemide valdkonnad, sotsiaalvõrgustiku mõju ja kas neil esineb depressioonile viitavaid ilminguid . Poiste ja tüdrukute testi tulemused on kohati erinevad ja kohati sarnased. Erinevused esinevad ka vanusegrupiti.
Eeldusel , et noortel esineb palju hirme , leidis kinnitust: kõik osalenud noored kardavad midagi. Üllatav on aga see, et väga suurt hirmu millegi pärast tunneb tervelt 11% noortest , see tähendab et iga kümnes vastanu kardab midagi eriti. Kõige suuremat hirmu tuntakse lähedase surma ees,  tuleviku pärast, õppimise pärast, on palju neidki, kes kardavad, et nad ei saa elus hakkama.
Depresiooni ilmingutes esineb kõige sagedamini pidevat väsimust, energia puudust ja masendust, kusjuures 9% noortest olid need ilmingud väga tugevad. Kuigi enamikel juhtudel võib neil ilmingutel olla otsene seos kooli väsimuse ja tüdimusega, on depressioon üldise väsimusega tihedalt seotud. Näiteks kevaditi, kui inimestel esineb kevadväsimus, suureneb ka suitsiidide arv.
Kõige rohkem esineb probleeme koolis, seejärel kodus ja kõige vähem sõprusring-konnas.
Positiivne on see, et ligi 75% vastanutest tundsid ennast hiljuti tõeliselt õnnelikuna ja tundsid tunnustust, tegid sõpradega midagi toredat ja said sõbraliku õlapatsutuse, kallistuse. Samas tundis hiljuti ennast puhanuna vaid 35% küsitletutest. Perekonnaga tegid midagi toredat 65% ja käis kusagil terve perega 54%, mis on parem näitaja, kui me ootasime, arvestades, et selles eas noored soovivad meelsamini aega veeta sõprade seltsis kui perekonnaga.
Midagi tõsiselt hinge võttis hiljuti 41% noortest ning alaväärsena tunneb ennast igast kümnest vastanust kaks. Ängistust tunneb 11% ja 25% ei ole rahul sellega, kuidas teised inimesed nendesse suhtuvad. 18% vastanutest ei ole ühtegi inimest, kelle poole oma muredega pöörduda.
Tüdrukud:
8. ja 10. klasside tüdrukud tunnevad kõige rohkem hirmu lähedase surma ees, kuna nii 8ndate kui ka 10ndate klassi tüdrukutest vastas sellele küsimusele jaatavalt 90%. Järgmisena kardetakse tuleviku pärast, kusjuures 8nda klassi tüdrukud tunnevad selle pärast muret vähem. Edasi ilmnevad juba väikesed erinevused: kui 80% 10ndate klasside tüdrukutest tunnevad hirmu õppimise pärast, siis 8ndate klasside tüdrukutel on see hirm alles viiendal kohal. Väga suur osa(67% 10ndate tüdrukutest ja 73% 8ndate tüdrukutest) tunnevad hirmu vägivalla ees. hirm kooli ja vanemate ees on mõlemate klassi tüdrukutel viimaste kohtadel, kuid ometi tunneb vanemate ees hirmu 17% 10ndate klassi tüdrukutest ja tervelt 29% (peaaegu 1/3) 8nda klassi tüdrukutest.
Depressiooni ilminguist esineb kõige rohkem pidevat väsimust, energia puudust, masendust. Kui 8ndate klasside tüdrukutel esineb kõige vähem probleeme sõprusringkonnas, siis 10ndate klasside tüdrukutel esineb kõige vähem probleeme kodus. Sotsiaalvõrgustiku mõju on tüdrukutel ja poistel peaaegu sama suur. Alaväärsena on ennast tundnud 23% tüdrukutest, midagi liiga hinge on hiljuti võtnud 52% tüdrukutest.
Poisid:
Poiste ja tüdrukute hirmud on erinevad. 10nendate klasside poisid tunnevad kõige rohkem hirmu tuleviku pärast, 8ndate klasside poisid õppimise pärast. Teisel kohal on hirm õppimise pärast 10ndatel klassidel ja turvalisuse pärast 8ndatel. Hirmu lähedase surma pärast tunnevad poisid oluliselt vähem, kui tüdrukud. Depressiooni ilminguid esineb poistel vähem ja  kuna poisid on tavaliselt kinnisemad, on nende juures seda raskem täheldada.
Depressiooni ilmingud on sarnased tüdrukutega, kuid nad avalduvad kergemas vormis. Probleeme koolis esineb tervelt 52% poistest, kuid ka kodus on paljudel probleeme, see näitaja on 29%. 20% on probleeme sõprusringkonnas. 15% poistest ei ole rahul, kuidas teised nendesse suhtuvad, 13% tunneb ennast viimasel ajal alaväärsena
Hinnangud ja soovitused:
Kõige suurem probleem on aga see, et suitsiidi ohtu ei tunta ära. Depressiooni aetakse segamini väsimusega või ei osata näha seost depressiooni ja eluisu kadumise vahel. On liikumas ka palju müüte, mis võivad kõrvalseisjaid eksitada. Näiteks arvatakse, et inimene, kes räägib enesetapust, seda ei tee. Tegelikult aga, enamik inimesi, kes enesetapu sooritavad, annavad oma kavatsustest eelnevalt märku. Teine sageli esinev müüt on, et kriisi möödumine tähendab enesetapu ohu möödumist, tegelikult sooritatakse palju enesetappe just paranemise ajal, kui inimesel on jõudu ja tahtmist teha enesehävituslik mõte teoks
Kui probleem on teadvustatud, kas inimese enda poolt või kõrvalseisja poolt, on olemas kohti, kuhu pöörduda: psühhiaatri või psühholoogi juurde, spetsiaalsesse psühhiaatria osakonda /haiglasse, kriisiabikeskusesse, vaimulike poole, tervishoiu-spetsialistide poole. Kui inimene täpselt ei tea, kuhu poole pöörduda, võib helistada eluliinile, kust saab seda küsida. Eluliin on heaks võimaluseks oma murest rääkida, kartmata, et keegi hakkab sind õpetama, kritiseerima, keelama, kuna eluliini töötajate ülesandeks on kuulamine , mitte nõu andmine. Eluliin viib läbi koolituskursusi, mis annavad informatsiooni suitsiidide ärahoidmise ja ennetamise võimaluste kohta
Kokkuvõte:
Uurides 125-te noort vanuses 13-17 selgus, et tüdrukute ja poiste probleemid on kohati sarnased ja osati erinevad. Nagu eeldatud, esineb neil kõigil hirmu millegi suhtes, kõige enam tuntakse hirmu lähedase surma ees ja muret tuleviku pärast. Depressiooni ilminguid võib täheldada valdaval enamikul vastanutest ja enim probleeme esineb noortel koolis