Aedmaasikas (0)

Aedmaasikas
Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure 
ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava  aroomi  ja 
suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur.
Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast 
istutamist.  Maasika   viljad  valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem.
Maasika  marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, 
orgaanilisi  happeid , mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti  hinnatav  on maasikamarjade 
C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad 
ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski 
marjakultuur.
Maasika edukaks viljelemiseks on hea tahte, hoole ja püüdlikuse kõrval vaja ka oskusi ja teadmisi.
Tähtsaim tingimus maasikate kasvatamiseks on õige agrotehnika. Iga aastase rikkaliku saagi 
saamiseks on oluline istutuskoha õige valik ja ettevalmistamine. Eeldus korralikuks  saagiks  on terve 
taimmaterjal .
Istutuskoha valik ja ettevalmistus
•
Ei tohi valida liigniiskeid, madalaid kohti (siin taimed ligunevad ja hukkuvad, samuti 
külmaõhu kogunemisel kahjustuvad õitsemise ajal õied),suvisel ajal aga  sagedane  udu ja kaste 
tekitavad maasikatel hallmädanikku. Maasikaid ei ole  soovitav istutada  ka kõrgetele ja kuivadele 
kohtadele (talvine tuul  puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad 
külmakahjustusi, suvel aga kuivab  muld kiiremini).
Maasikas on valguslembene taim. Tema istutamiseks tuleb valida avatud, hästi valgustatud 
ja õhurikas maatükk. Maasikas võib kasvada kõigil muldadel, kuid kõige paremini sobivad 
keskmised liivsavikad  mullad . Liivsavikal mullal on hea struktuur,niiskusimavus, õhu ja niiskuse 
läbilaske võime. Väga  happelised mullad ei sobi maasika kasvatamiseks, hästi kasvab ta 
neutraalsetel ja vähehappelistel muldadel. Parim pH  5,2–6,8.
•
Maasika normaalseks kasvuks ja hea saagikuse kindlustamiseks on tähtis maatükil 
eelkasvatavate kultuuride valik, mis tervendavad mulda  haigustest  ja kahjuritest ning puhastavad 
mulla umbrohtudest.  Aedades  on otstarbekas istutada  maasikad peale selliseid juurvilju, nagu sibul , 
küüslauk, redis , porgand , peet , salat, petersell , spinat, till , seller, hernes , põlduba, türgi uba ja 
lilli(peiulill, petuunia, tulp, nartsiss ). Sellesse valikusse ei ole soovitav lülitada  kartulit , tomatit, 
kurki , pipart, kõrvitsat, kabatšokki, sest neil on maasikatega ühine haigus - vertitsiloosne 
närbumine, mille tagajärjel taim närbub kapillaaride sulgumise tagajärjel.
•
Maasikakasvatuses tuleb arvestada, et maasikat ei kasvatata ühel kasvukohal kauem kui 3-6 
aastat ja ta ei tohiks pidevalt ühel maal kasvada.  Vahepeal  tuleb kasvatada teisi kultuure. 
Istutuskoha  muld valmistatakse ette varakult. Ettevalmistatud muld peab olema kohev, 
täiesti umbrohu vaba, hästi väetatud ja silutud. Olenevalt mulla viljakusest, viiakse sisse orgaanilist 
väetist (kõdu, kompost )- 6-10 kg mõõdukalt viljakatel ja 15-20 kg vaestel  muldadel - ning40-60 g 
superfosfaati ja 200 g puutuhka 1 m2. Kõik väetamiseks ettenähtud väetised jagatakse kahte ossa. 
Üks osa  laotatakse  ühtlaselt mulla pinnale ja kaevatakse labida sügavuselt läbi, teine osa  visatakse  
pinnale laiali ja segatakse mullaga 10-20 cm sügavuselt. 
Eraldatud maatükk jagatakse 5-6 võrdseks osaks, millest 3-4-l kasvab erineva vanusega maasikas ja 
2-l  juurvili . Maasikaistandikus peaks olema 3 viljakandvat osa erineva vanusega taimedega - 
esimese, teise ja kolmanda viljakandva aasta omad. See kindlustab saagi saamise ka kehva 
talvitumise korral, kuna siis kannatavad vanemad istandikud. Vananenud istandikud (peale teist-
kolmandat viljakandmist) juuritakse välja ja pannakse juurvilja alla, juurvilja alt vabanenud pinnale 
istutatakse uued maasikad
Istutamine
•
Maasikaid istutatakse kevadel - mais ja suve teisel poolel -juulis-augustis. Hilineda 
istutamisega ei ole soovitav, kuna hiljem istutatud taimed satuvad palava  ja kuiva ilma mõju alla, 
juurduvad halvasti ja arenevad edaspidi nõrgalt. Teist istutusperioodi peetakse paremaks kevadisest. 
Sel ajal on temperatuuri, mulla ja õhu niiskuse suhe juurdumiseks kõige parem. Õigeaegselt 
istutatud taimed jõuavad enne sügisesi külmasid hästi juurduda ja ka hästi areneda, mis soodustab 
head talvitumist.  
Istutamiseks tuleks valida puhtasordiline istutusmaterjal, millel on vähemalt kolm hästi 
arenenud lehte hästi arenenud ülemise pungaga(\"südamekesega\") ja juurepuhma pikkus on 6-7 
cm. Kui taimedel on liiga pikad juured, siis tuleb nad lühemaks lõigata (pikem peajuur), sest 
istutamisel nad käänduvad üles, mis mõjub negatiivselt taimede kasvule ja arengule. Taimi ei tohi 
istutada segamini, kuna hiljem on raske saada puhtasordilist istutusmaterjali. Sordid tuleb istutada 
marjade  valmimise järgi: varasemad koos varastega ja  hilised  koos hilistega.
Kõige parem moodus istutamiseks on üherealine, kus ridade vahe on 60-80 cm ja taimede 
vahe reas - 15-20 cm. Ridade vahe sõltub istandiku mikrokliimast – mitte küllaldase tuuldumise ja 
kõrge niiskuse korral ridadevahet suurendatakse. Istutustihedus reas sõltub sordist. Suurekasvulised 
sordid istutatakse harvemalt, väiksekasvulised - tihedamalt . Ridade suund on põhjast lõunasse. 
Kui põhjavesi on lähedal ja on vee seisma jäämise oht, mis põhjustab juurte kahjustusi ja taime 
hukkumist, siis istutatakse maasikad peenardesse. Peenar tehakse 80 cm laiune ja 15 cm kõrgune ja 
sellele paigutatakse 2 rida taimi. Peenra äärest esimese reani jäetakse 20 cm, ridade vahele 40 cm ja 
taimede vahele reas 15-20 cm. 
Kileviljelusel tuleb moodustada 10-15 cm kõrgune peenar, et vältida sellele jäävat seisvat vett. 
Istutusaugud tuleks teha ristikujulised. 
Istutada on parem sombuse, vihmase ilmaga, palavate ilmade korral on parem istutada 
varahommikul või õhtul. Istutamiseks tehakse käega juurte pikkusest sügavam auk. Taime juured 
asetatakse  auku nii, et juurekael jääks maapinnaga tasa. Ühe käega hoitakse taime,  teisega  
raputatkse auku mulda (umbes poolestsaadik) ja surutakse juurte alumise osa vastu. Seejärel 
täidetakse mullaga kogu auk ja mõlema käega surutakse tihedalt muld kinni nii, et kergel 
sikutamisel lehtedest taim ei tule mullast välja.
Maasika viljelusviisidest on levinud põhu- ja musta kilemultšiga  kasvatamine , vähe on 
levinud kiletunnelites ja  kasvuhoones  kasvatamine.
•
Istutusmaterjalist on levinud paljasjuursed ja kassetitaimed. Kassetitaimede kasvamaminek 
on üldiselt parem. Pakkuma on hakatud ka maasika frigotaimi. Frigotaimed on lühemat või pikemat 
aega külmhoidlas (-2°C juures) hoitud taimed, mis annavad juba 60 päeva pärast istutamist saaki. 
Saagi suurus oleneb taimede risoomi läbimõõdust, mida suurem see on, seda rohkem õisikuid 
moodustub ning seda  suuremaks  kujuneb ka saagikus. Frigotaimedega on võimalik maasikasaaki 
ajastada. 
Maasikat sobib kasvatada ka maheviljeluses kui on tagatud järgnevad tingimused: hea 
mullaviljakus , umbrohupuhas põllumaa, sobivad sordid (hõre  lehestik ja haigustekindlad) ja terve 
taimmaterjal.
Hooldamine
•
Peale istutamist taimi kastetakse kohe - 1 l vett ühele põõsale. Kasta tuleb ettevaatlikult, et 
taimi mitte valja peksta. Et muld säilitaks paremini niiskust, multšida peenar pärast istikute 
mahapanekut 3–5 cm paksuselt kõdu või turbaga, kuid peab jälgima, et see ei kataks taimi. See 
kaitseb taimi ka kevad-talviste külmade korral üles tõusmast.
Sombune, vihmane ilm istutamise ajal vabastab aedniku korduvast kastmisest, palava ilmaga tuleb 
kasta aga iga päev kuni taimede juurdumiseni.
Peale kastmist moodustuv koorik  tuleb lõhkuda  kobestamise  teel. Kui taimed on istutatud 
kevadel, siis taimede paremaks juurdumiseks tuleb  tekkivad õiepungad eemaldada, et tekiksid 
sügisesed pungad, mis kindlustavad järgmise aasta hea saagi.
•
Kasvuperioodil vajadusel kasta ja mõõdukalt väetada
•
Pidev umbrohu hävitamine.
•
Kasvuperioodil maasikatele tekkinud võsundid koos tütartaimedega tuleb ära lõigata, sest 
need kurnavad taimi. Kui aga on soov tütartaimedest uusi istikuid kasvatada, on vaja need emataime 
küljest lihtsalt lahti lõigata. See soodustab õiepungade teket, mis omakorda parandab talvekindlust 
ja tõstab saaki. 
•
Peale saagi koristamist võib maasikalehed maha niita, et vältida haigusi. Seda tuleb teha 
üsna varakult, et jõuaks kasvada uued lehed mis  kaitsevad  taime talvel. Lehtede mahapügamise 
osas on palju vastakaid arvamusi ja maasikakasvataja peab ise otsustama mis on parim. Sügisel 
võib ka lihtsalt koltunud ja haigestunud lehed maha lõigata. Lehed on soovitatav ära põletada.
•
Kevadel pärast lume sulamist puhastatakse maasikapeenar mururehaga. Puhastamisel 
eralduvad taimedest  surnud taimeosad ja  kahjurid , mis võisid neis talvituda.
Maasika õitsemisajal tuleb jälgida õhutemperatuuri. Kui on öökülma oht, tuleks  katta  taimed 
hallalooriga. Loor  võetakse päeval ära, et putukad saaksid maasikaõisi tolmeldada. 
Väetamine
•
Maasikaid on vaja hea saagi nimel korralikult väetada. Sügisel anda orgaanilist väetist. 
Kõige õigem on väetada vastavalt pinnasetesti tulemustele, aga väikeaedades tehakse testi harva. 
Üldistatult tuleb kinni pidada põhimõttest, et kevadel kasvab kiiresti roheline mass ning siis on 
taimel vaja lämmastikku. Kuid marjasaagi ajal ja selleks, et ette valmistada järgmise aasta saaki, 
vajab taim  kaaliumi , kaltsiumi,  fosforit , sügisväetisega.
Suvel antakse väetist mikroelementidega, mida on parem jagada 2 väetamise korra peale. Võib 
väetada sõnnikuga – annused kogemuste ja tunde järgi, aga ei tasu üle pingutada. Lämmastikuga 
üleväetatud taimedel on lehed suured, kuid marjad väikesed ja vigased.
Sordid
Väikeaeda võib julgelt istutada  sorte , mis meeldivad. Kui on soov maasikaid ka külmutada, siis 
valida sordid, mille marjad on tiheda  viljaliha  ning keskmise suurusega. Eesti tingimustes on 
sobivaimad sordid: kõige varajasem ‘Honeoye’, suhteliselt varajased ‘ Kent ’, ‘Polka’, ‘ Jonsok ’ ja 
‘Korona’, keskvalmiv ‘Induka’ ning hilisematest ‘Senga Sengana’, ‘ Bounty ’ ja ‘Redgauntlet’.
Kahjurid
Maasika-õielõikaja kahjustus on väga iseloomulik: õienupp on avanemata pruunistunud ning ripub 
(pool)kuivanuna pooleldi läbinäritud õierao küljes. Õige aeg õielõikaja vastu pritsida on 
nädalapäevad enne esimeste õite puhkemist, ajal, mil õienupud üksteisest eralduma hakkavad. 
Väikeselt pinnalt jõuab kahjustunud  õienupud ehk ka käsitsi ära korjata. Igas sellises õienupus 
peitub õielõikaja  vastne  või  nukk ja kui need hävitada, ei saa neist ka mardikaid tulla. Preparaatidest 
sobivad tõrjeks nt Mavrik, Malasiin ja NeemAzal. Õielõikaja massilise esinemise korral peaks 
nendega pritsima lausa kolm korda - lisaks  eespool  öeldule veel varakevadel, kui  mardikad  noorte 
lehtede sisse  auke  närivad, ning kohe pärast saagi koristust.
Rohulutikad. Sinna, kust  putukas  mahla on imenud, jääb laik või  lohk ning vilja kuju moondub, tihti 
tekivad nn. kassinäoga marjad. Rohulutikate  rohkel  esinemisel kahjustuvad tugevasti nii lehed kui 
marjad ning saagi kadu võib olla suur. Et lutikate esimene põlvkond areneb umbrohtudel, on 
kahjustus märksa väiksem hooldatud ja umbrohuvabas aias. Mitte kõik sordid ei kahjustu samal 
määral. Kui ‘Koronal' tekib palju kassinäoga marju ja ‘Bounty' omadele jäävad tühjaks imetud 
seemniste alla kõvemad tükid, siis teistel sortidel on kahjustused märksa väiksemad ning mitte nii 
märgatavad. Tõrjeks sobivad nt Mavrik ja  Neem -Azal, aga ka kõrvenõgese- või küüslaugutõmmis.
Ebameeldiva üllatusena on maasikaid asunud avamaal  tugevasti kahjustama ka kedriklest. Soe ja 
kuiv kliima on kedriklestale sobiv. Must kilemultš soodustab lesta arengut veelgi. Iseloomulik on 
võrgend lehe all. Tugeva  nakkuse  korral on kogu taim rääbaka väljanägemisega: lehed on 
kahvatumad kui tavaliselt ja kollakate täppidega, osa neist veel pronksja varjundiga; marjad ei 
kasva suureks ja kipuvad punaseks minemise asemel hoopis pruunikaks tõmbuma, olles pragulise 
pinnaga. Osa viljadest kuivab, ilma et jõuaks pehmeneda. Kedriklest mõjub eriti laastavalt sortidele 
‘Polka', ‘Bounty' ja ‘Korona', samas kui ‘Jonsok', ‘Senga Sengana' ja ‘Florence' näivad olevat 
vähem tundlikud. Lahti kedriklestast niisma lihtsalt ei saa, koduaias on ilmselt kõige mõistlikum 
taimed üles kaevata ja põletada. Uued taimed istutada vanast kohast võimalikult kaugele. Abi saab 
sellestki, kui vanad lehed kohe pärast saagi koristust maha niita, kokku korjata ja põletada. Taimi 
pritsida esimeste uute lehtede  ilmumisel  Vertimeciga (kaks korda nädalase vahega). Sobivad ka 
Mavrik ja NeemAzal.
Erinevalt kedriklestast tahab maasikalest just niiskemat keskkonda ning kahjustuse korral on noored 
lehed kahvatud ja krimpsus, tugeva kahjustuse korral hävinevad need juba enne täielikku 
väljaarenemist. Tõrje on sama, mis kedriklestal. Profülaktikaks võib maasikataimede vahel 
kasvatada ka küüslauku, kuid haigeid taimi see enam ei päästa.
Maasika lehepõletikud Punalaiksuse, laikpõletiku või mõlema suhtes vastuvõtlikud sordid on 
‘Senga Sengana', ‘Polka', ‘Festivalnaja' ja eriti ‘Korona'. Kui lehepõletike arenguks on tingimused 
soodsad - tihe umbrohtunud taimik , raske muld,  pikemad sajuperioodid -, võib saagi kadu olla 
märgatav.
Kuigi lehepõletikud lööbivad rohkem suve teisel poolel, kui saak on juba  koristatud , mõjutab 
nakkus  järgmise aasta saaki. Haigestunud lehed ei suuda siis toota piisavalt toitaineid, et 
viljapungad saaksid korralikult välja kujuneda.
Hoolitsetud ning tuultele ja päikesele avatud kasvukohas need haigused reeglina kurjaks ei lähe 
ning tõrjet pole tavaliselt vaja teha. Kui lehepõletike kahjustus on tugev, on mõistlik vanad lehed 
maha niita ja ära põletada - uus lehestik on kindlasti märgatavalt  tervem . Keemilistest preparaatidest 
võib kasutada Topasi ja Eupareni.
Hahkhallitus  See on levinuim ja kõige suuremat kahju tekitav tõbi, halvimal juhul võib hävida kogu 
saak. Hahkhallitus ei kahjusta mitte ainult marju, kuigi neil on see kõige märgatavam. Kui  ilmad on 
jahedad ja  niisked  ning taimik ülearu tihe, nakatuvad ka õienupud, õied ja isegi lehed.
Üsna vastuvõtlikud hahkhallitusele on ‘Senga Sengana', ‘Venta' ja ‘Festivalnaja'. Varased ja 
varasepoolsed sordid on üldiselt suhteliselt vastupidavad (nt ‘Jonsok', ‘Honeoye', ‘Polka'), samuti 
hilisepoolne ‘Bounty'. Tõrjeks sobivad  preparaadid  Topas, Rovral ja Euparen. Haiguse 
ennetamiseks eemaldage kuivanud lehed varakevadel esimesel võimalusel, väetage tasakaalustatult. 
Happelisemal mullal anda ka kaltsiumi sisaldavat väetist, saagiajal korjta pidevalt nakatunud marjad 
kokku ja hävitada.
Maasika- jahukaste  levikut soodustab kuiv ja soe ilm. Niiskust vajab ta vaid idanemise ajal taimesse 
tungimiseks. Rohke lämmastikuga väetamine võib jahukaste esinemist suurendada. Jahukastest 
kahjustatud lehtede  servad tõmbuvad krussi ja nende alumine külg muutub punakaks. Kahjustatud 
toored  marjad jäävad väikseks, küpsed marjad muutuvad jahukaste mõjul hallikaks ja 
halvamaitseliseks. Parim viis jahukastet vältida on kasvatada jahukastekindlaid sorte.
V
  iirus - j
  a mükoplasmahaigused Nende vastu tõrjet pole, taimed tuleb üles kaevata ja hävitada. 
Koduaias, kus  pikki  aastaid on istutatud juhusliku päritoluga maasikaid, levivad näiteks 
nõialuudsusest tabandunud taimed väga kergesti: emataim on lopsakas ning annab palju väga 
ilusaid tütreid. Nende ainuke viga on see, et õitsemisest hoolimata  vilju ei tule.
Samuti ei saa saaki siis, kui taimed on nakatunud roheõiesust põhjustava müko-plasmaga. Nagu 
haiguse nimi ütleb, on selle iseloomulik tunnus rohelised õied: juba loomu poolest rohelised 
tupplehed on ebanormaalselt suured ja lopsakad. Ka  kroonlehed , mis jäävad küll  tavalisest  
väiksemaks, muutuvad rohekaks.
Viirus - ja mükoplasmahaigusi levitavad tirdid ja lehetäid. Hoolitsemata ning umbrohtunud aias on 
neil  voli  laialt toimetada.
Säilitamine
Maasikamarjades saab oivalisi hoidiseid:  moos , povidlo, siirup , mahl, želee, marmelaad, 
dessertvein, nalivka ja liköör. Marju võib külmutada ja tarvitada toorelt terve aasta läbi.
Kasutatud kirjandus:
L. Ilus „Maasikas“ 1988
http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?id=334
http://www.seemnemaailm.ee/public/2/71_1.php
http://www.metsatare.ee/index.php?page=112
http://www.maasikas.ee/kasulikku-ja-huvitavat/aiapidajale/maasikakasvatus/
http://www.maasikas.ee/kasulikku-ja-huvitavat/aiapidajale/hilissugis-marjaaias/
http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=72
http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=914
http://www.aialeht.ee/news/taimehaigused/maasikamaa-kiusajad.d?id=23957025