BAASLOGISTIKA (0)

Logistika eesmärk Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel.
Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut
I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS

• Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis.
  
• Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina.
  
• Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng.
  

II ETAPP 1980-1990. ARENEV INTEGRATSIOON
•Sel perioodil domineeris ladustamise
mentaliteet .
•Logistika arendamise kiirendamist
soodustasid:
•Tarbijate nõudluse muutused;
•Ringluskulude surve tootmiskuludele;
•Arvutustehnika areng;
•Muutused varude formeerumise
strateegias;
•Militaarkogemuste mõju.
III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON
•Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke -, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna.
Tootmislogistika võtmeküsimus
Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige inimese paigutamine õigele
töökohale.
Mitu % ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikide firmades tootmisele, transpordile ja ladustamisele?
Nimetus
Aeg%
Kulud%
Tootmine
2
8
Transport
5
32
Ladustamine
93
60
Kokku
100
100
Kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi.Kes nad on?

• inimesi-probleemide tundjaid,
  
• probleemide lahendajaid ja
  
• strateegilisi vahendajaid
  

Jaapani ORGANISATSIOONIKULTUUR

• Jaapani organisatsioonikultuuris on rotatsioon kohustuslik. Jaapanlane ringleb oma karjääri jooksul ühe taseme erinevatel töökohtadel. Nii õpitakse oma firmat põhjalikult tundma;
  
• Otsuseid tehakse rühmas. Rõhk asetatakse rühmatööle ning isiklikud huvid allutatakse rühma huvidele;
  
• Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem.
  

Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks?
Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid , mida võiks grupeerida järgmiselt:
• Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine (Ennetähtaegne varumine nõuab täiendavalt käibevahendeid ning suurendab ladustamisega seotud kulusid , Varustamisega hilinemine seab aga ohtu tootmisprogrammi või kutsub esile soovimatuid muutusi).
• Täpse vastavuse kindlustamine hangitavate kaubapartiide suuruse ja tootmisettevõtte
konkreetse vajaduse vahel (Vajadust suuremad või väiksemad kaubapartiid põhjustavad
samu tagajärgi nagu ostutähtaegadest mittekinnipdamine).
• Materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll.
Milliste abinõudega mõjutavad võimuorganid transporditurgu?
Võimuorganid mõjutavad transporditurgu järgmiste abinõudega:

• transpordialaste seaduste või määruste väljaandmisega (autotranspordi kasutamise ajalised piirangud puhkepäevadel, autojuhi tööaja limiteerimine, mürapiirangud, kauba kahjustamise vähendamine, keskkonnakaitse nõuete tõhustamine )
  
• transpordi taristu ehk infrastruktuuri (teed, terminalid , sadamad, raudtee -, lennu- ja autobussijaamad) rajamise ja käigushoidmisega, transpordimaksude ja -lõivude kehtestamisega (kütuse aktsiisimaks , saastemaks, teedemaks)
  
• transpordivahendite tehniliste normide kinnitamise või muutmisega (transpordivahendite massi ja pikkuse piirangud)
  
• transpordilubade ja litsentside väljaandmisega, tariifide ja sõiduplaanide kehtestamisega.
  

Konteinerite kasutamine.Konteinerite kasutamise eelised ja puudused.
Konteinerit võib osta, liisida, üürida ühekordseks või pikaajaliseks kasutamiseks. Konteinereid üürivad
laevakompaniid, raudtee- ja teised veo- ning ekspedeerimisfirmad.
Konteinervedude eelised:
• konteineritesse pakitud kaupa saab suhteliselt kiiresti ja kergelt käsitseda, mis võimaldab
vähendada kauba peale- ja mahalaadimiskukusid;
• kauba pakendamisnõuded ei ole nii ranged kaubaveol ilma kaitsvate seinteta;
• kauba riknemisoht väheneb, kaup on kaitstud päikesekiirguse, osaliselt ka niiskuse jms. eest;
• kauba varguseoht väheneb, lukustatud ja plommitud konteinerist on raske varastada;
• kindlustuskulud on väiksemad võrreldes konteinerite veoga;
• kaubasaatja võib oma soovi kohaselt kauba konteinerisse laadida ;
• standardiseerimine teeb võimalikuks konteinerite paindliku laadimise ühelt veovahendilt teisele.
• konteinerit on võimalik kasutada ajutise laona.
Konteinerite kasutamise probleeme:
• konteinerit on suhteliselt kallis kasutada odavate kaupade transportimiseks;
• kaubasaatjal ja vastuvõtjal peab olema konteineri tõstmiseks vajalik tehnika (siirdetõstukid, jms. seadmed );
• konteinerites ei tasu transportida väikesi kaubakoguseid, kus puudub võimalus nende koondamiseks suuremateks ühikuteks;
• võrreldes konteinerite kasutamisaega on konteinerite all kinni suhteliselt palju kapitali.
Logitikateenuste sisseost .Millistesse nelsja arengujärku jaotub logistikateenuste osutamise areng,nimetage neid ja kirjeldage lühidalt?
1. Aastad 1950-1970 1PL ( First Part Logistics ) ehk ettevõttesisene logistikateenus. Sel perioodil
teostas ettevõtte oma jõududega kõik logistilised tegevused.
2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part Logistics) ehk logistiliste teenuste allhange. Teenuste sisseostmine toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel.
3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste sisseost ( outsourcing ).
Eelkõige hakati kasutama transpordi- (veokorraldusteenus, vedaja valik ja lepingud , veoarvete koostamine ja
kontroll) ja laoteenust (laovarude korraldamine ja juhtimine) pakkuvaid firmasid.
4. Aastad 2000-2020 4PL ( Fourt Part Logistics) ehk logistiline integratsioon. Ettevõte ostab sisse kõik
logistilikateenused ehk teisisõnu nii logistiliste protsesside juhtimine kui logistilised tegevused antakse üle spetsialiseerunud ettevõttele.
A-B-C analüüsi eesmärk ja põhimõtted.
ABC-analüüsi põhimõte seisneb selles, et alati on mingid kliendid ja kaubad ettevõttele kasulikumad kui teised - on see siis kasumlikkuse, müügikäibe, müügikasvu vms põhjal. Eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond (näiteks tooteartiklid, kliendid, tarnijad jne) rühmadeks, millele kohandatakse erinevaid juhtimispõhimõtteid ja tegevusi.
Millega on määratud hankelogistika majanduslik efektiivsus?
Hankelogistika majanduslik efektiivsus on määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete
ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete
kulutustega.
Laomajandusega seotud kulud ja nende liigitamine .
Laokulud;
a) laoruumide amortisatsioon;
b) laoseadmete amortisatsioon;
c) profülaktilise remondi kulud;
d) küte, elektrienergia , vesi;
e) kindlustus ja maamaks ;
d) renditasu
Töötasu :
Laotöötajate ja teenindava personali töötasu + eraldised sotsiaalkindlustusele.
Sisetranspordi kulud:
a) transporivahendite amortisatsioon;
b) kütus ja energia;
c) profülaktiline ja jooksev remont;
d) transpordivahendite kindlustus ja maksud
Varude hoidmisega seotud kulud:
a) materjalide vananemine ;
b) korrosioon ja muud kahjud;
c) inventuuri läbiviimise käigus ilmnenud vead ja nendega seotud kahjud;
d) vargused ;
e) allahindlusega seotud kahjud;
f) varude kindlustuskulud Pakkimine logistikas,kuidas difeneeritakse pakendit ?Pakendi roll tänapäeval. Pakendit defineeritakse kui logistika haru, mis tegeleb pakendi arendamisega ja logistilisi protsesse toetavate pakendisüsteemide loomisega .
Tänapäeval on pakendi roll tunduvalt laiem:
1. Turunduse seisukohalt on pakend tähtis reklaamitöös ning firmast ja tootest kuvandi loomisel. Tõhusad pakendiotsused aitavad toodet müüa ja annavad infot tarbijale. Pakend ei pruugi anda tootele lisandväärtust, küll aga mõjutab oluliselt jaotuskulusid.
2. Tootja seisukohalt mõjutab pakend töö efektiivsust eelkõige tootmise, kuid mitte alati ladustamise ja transportimise seisukohalt.
3.Logistika seisukohalt on pakkimine äärmiselt tähtis, sest sisaldub nii tarnimises/hankimises, tootmises, jaotuses/turustuses, laonduses kui ka trasnpordis ning on seotud korjega. Siin on olulised kauba kaitsmine ja paremad käsitsemise võimalused laos ning transpordis .
Kirjeldage tagastuslogistika olemus ja nimetage tagastuslogistika eesmärgid.
Tagastuslogistika eesmärk on kulude sääst tooraine - ja energiasäästu kaudu ning lisandväärtuse andmine tootele. Tagastuslogistika kitsamas tähenduses ongi jäätmehooldus (käitlus, järelevalve ja järelhooldus). Kuuluvad siia vastupidised kaubavood vale tarne tõttu, tagastatavad tooted ja tagastusõigusega tooted.Neile toodetele on ühine see, et neid ei ole kasutatud. Käsitleb tagastuslogistika kasutatud toodete tagastamist kas jaotusorganisatsioonile või tootjale taaskasutuseks ja ka käsitleb tagastuslogistika transpordist põhjustatud keskkonnakahjustusi, nagu saaste, müra , vibratsioon jne.
Asukoha valimise strateegia. Millega peavad juhid arvestama asukoha valikul ?
Asukoha valimisel peavad juhid arvestama nelja asjaoluga:
• olemasolevate rajatiste laiendamine. Seda võib teha, kui on küllaldaselt ruumi laiendamiseks. Sellisel juhul on laiendamisega seotud kulutused tihtipeale väiksemad kui alternatiivsete võimaluste kasutamisel ;
• uue asukoha valimine olemasolevat säilitades. Oluline on teada, kuidas uue ettevõtte avamine mõjutab süsteemi kui tervikut . Avades uue kaupluse samal tänaval, võib väheneda klientide arv, kes aksutasid enne olemasolevat kauplust. Turg ei laiene . Teisest küljest oleks lisapiirkonna hõivamine kasulik. See kaitseb konkurentide eest, kes püüavad turule pääseda.
• tegevuse lõpetamine ühes asukohas ja liikumine teise asukohta . Neid seisukohti sunnib tõsiselt kaaluma tooraine võimalik lõppemine ja tegevuskulud ;
• organisatsioonid võivad jääda vanasse asukohta. Kui potentsiaalse asukoha detailne analüüs ei garanteeri vaadeldud variantidele piisavalt tulu, võib ettevõte jääda äraootavale seisukohale vähemalt lühikeseks ajaks.