Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võlaõigus (0)

3 HALB
Punktid
Võlaõigus
Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist
Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest
Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele
Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud
Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool (ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik
Leping- suuline ,kirjalik või mõni muu vorm
Otsene tahteavaldus -sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg
Lepingupoolte kohustused tulenevad-lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte kutse-või tegevusalal kehtivatest tavadest, lepingupoolte väljakujujenud praktikast, hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest
Eelleping-kokkulepe, millega osapooled nõustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel
Kohustus-tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule,võlgnik peab täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, kui on tähtaeg, tuleb selleks ajaks kohustus täita, võlgnik peab täitma kohustuse kindlaksmääratud kohas
Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja:nõuda kohustuse täitmist,oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüivtamist, taganeda lepingust, öelda leping üles, alandada hind, rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist
Rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu
Kui võlausaldaja rikub mitterahalist kohustust, ei ole võlausaldajal õigust nõuda kohustuse täitmist, kui selle täitmine on võimatu, koormav või keerukas, tulemuse saab teha muul mõistlikumal viisil, kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises
Hinna aladamiseks on vajalik:mitttekohase täitmise vastuvõtmine, kohase ja mittekohase täitmise erinev väärtus, avalduse tegemine teisele poolele
Varaline kahju-otsene kahju või saamata jäänud tulu
Mittevaraline- hingevalu ja füüsiline kannatus
Mittevaraline kahju kuuulub hüvitamisele :kehavigastuste või tervisekahjustuse tekitamisel, isiku surma põhijustamisel või üliraskete kehavigastuste tekitamine, vabaduse võtmine, muudel juhtudel seaduses sätestatud
Kõrvalkohustuste tulenemine:käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest, leppetrahvi kokkuleppimisest
Käendus-käendaja kohustub kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest
Garantii -oma majandus-või kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse
Käsiraha, üks lepingupool annab teisele lepingusõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma
Leppetrahv -lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud pooolele lepingus määratud rahasumma
Võlasuhte lõppemine:kohane täitmine, tasaarvestus ,kokkulangemine,võlasuhte lõpetamine kokkuleppega,lepingust taganemine,ülesütlemine, FIE surmk,kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta, FIEst võlausaldaja surm, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale
Tasaarvestus(kompromiss) ei lubata tasaarvestada: ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, teise poole nõuet, mille tasaarvestamine seadusest tulenevalt ei ole lubatud
Lepingust taganemine_kahjustatud lepingupool jääb olulisel määral ilma sellest, mida võlausaldaja õiguslikult lepingust lootis, rikuti kohustust,mille täpne järgminie oli lepingu vastu huvi püsimise eelduseks , kohustust rikuti tahtlikult või hooletusest, rikkumisest või eeldada ka kohustuse rikkumist edaspidi, võlausaldaja antud täiendavad tähtaja jooksul oma kohustuse täitmata jätab või teatab , et pool keeldub kohustuse täitmisest
Võlaõiguslikud lepingud : kasutuslepingud(üürileping,rendileping, liisinguleping ,frantsiisileping,ehitise ajutise kasutamise leping,tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud), kindlustuslepingid( kahjukindlustus ,elukindlustus,õnnetusjuhtumikindlustus,ravikindlustus), teenuste osutamise lepinugd(käendus,töövõtu, maakleri ,anendi,komisjonileping, maksekäsund ja arveldused,tervishoiteenuste osutamise leping,veoleping, ekspedeerimisleping ,pakettreisileping, hoiuleping ), toetmislepingud( elurendis ,ülalpidamisleping), väärtpaberid(veksel,tsekk), seltsinguleping(vaikiva seltsingu leping), kompromissileping, võõrandamislepinugd(müügileping, vahetusleping ,faktoorileping, kinkeleping )
Võlaõigus #1 Võlaõigus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 110 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gert000 Õppematerjali autor
Võlaõiguse põhiprintsiibid

Sarnased õppematerjalid

Võlaõigus eksamiks kordamine
15
docx

Võlaõigus eksamiks kordamine

1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõ

Võlaõiguse üldosa
Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused
15
pdf

Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused

VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste ­ tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ­ ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäielikud

Lepinguõigus
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT
100
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme

Võlaõiguse üldosa
VÕS üldosa kordamisküsimused
44
docx

VÕS üldosa kordamisküsimused

VÕS üldosa kordamisküsimused Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasihte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduse

Võlaõigus
Juhtimine ja õigus III õppevahend
84
pdf

Juhtimine ja õigus III õppevahend

Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat

Juhtimine
Võlaõiguse üldosa konspekt
19
odt

Võlaõiguse üldosa konspekt

Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohu

Võlaõiguse üldosa
Võlaõigus
18
ppt

Võlaõigus

Võlaõigus Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või täita kohustus ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida : 1)lepingust; 2)kahju õigusvastasest tekitamisest; 3)alusetusest rikastumisest; 4)käsundita asjaajamisest; 5)tasu avalikust lubamisest; Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Tüüptingimus Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud. Koduukseleping Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus

Õigus
KAUBANDUSÕIGUS
56
docx

KAUBANDUSÕIGUS

EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun