SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID (0)

5 Hindamata
 
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
Sisukord
1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4
1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4
1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6
1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7
1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7
1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8
1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11
1.6.1. Kokkuvõte..................................................................................................... 12
2. Sotsioloogia suurkujud................................................................................................ 15
2.1. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 ­ 1857) ........................... 15
2.2. Herbert Spencer (1820 ­ 1903).............................................................................17
2.3. Harriet Martineau (1802 ­ 1876)..........................................................................20
2.4. Emile Durkheim (1858 ­ 1917)............................................................................21
2.5. Karl Marx (1818 ­ 1883)......................................................................................24
2.6. Max Weber (1864 ­ 1920)....................................................................................26
2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30
3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31
3.1.1. Funktsionalistlik teooria................................................................................ 31
3.1.2. Talcott Parsons (1902 ­ 1979) ameerika sotsioloog:.....................................31
3.1.3. · Robert K. Merton (sünd.1910):...................................................................32
3.1.4. Konfliktiteooria ............................................................................................ 32
3.1.5. · Erving Goffman ­ .......................................................................................33
3.1.6. · Harold Garfinkel ­ ..................................................................................... 34
3.1.7. Humanistlik sotsioloogia............................................................................... 34
3.1.8. Feministlik sotsioloogia.................................................................................34
4. Kaasaegsed sotsioloogid..............................................................................................35
4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35
4.1.2. Michel Foucault (1926 ­ 1984) .................................................................... 36
4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) .................................................. 36
4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998)....................................................................... 37
5. Kultuur ja väärtused.....................................................................................................38
5.1. Kultuur..................................................................................................................38
5.1.1. Kultuuri 3 komponenti:................................................................................. 39
5.1.2. Kultuuriuniversaalid...................................................................................... 39
5.1.3. Kultuuri universaalsed elemendid................................................................. 40
5.1.4. Normid ja väärtused.......................................................................................40
5.1.5. · Normide klassifitseerimine (Graham Sumner):.......................................... 40
5.1.6. Erinevad kultuurid:........................................................................................41
5.1.7. Sümbolid: zestid............................................................................................ 42
5.1.8. Rituaalid.........................................................................................................42
5
5.1.9. Kultuurikontaktid...........................................................................................43
6. Inimese areng ja sotsialiseerumine..............................................................................43
6.1. Inimene ­ loomus ja olemus.................................................................................43
6.2. Sotsialiseerumine .................................................................................................44
6.2.1. Inimese areng.................................................................................................46
99% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #1 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #2 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #3 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #4 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #5 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #6 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #7 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #8 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #9 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #10 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #11 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #12 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #13 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #14 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #15 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #16 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #17 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #18 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #19 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #20 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #21 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #22 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #23 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #24 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #25 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #26 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #27 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #28 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #29 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #30 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #31 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #32 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #33 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #34 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #35 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #36 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #37 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #38 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #39 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #40 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #41 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #42 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #43 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #44 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #45 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #46 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #47 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #48 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #49 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #50 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #51 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #52 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #53 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #54 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #55 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #56 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #57 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #58 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #59 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #60 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #61 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #62 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #63 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #64 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #65 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #66 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #67 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #68 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #69 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #70 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #71 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #72 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #73 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #74 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #75 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #76 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #77 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #78 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #79 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #80 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #81 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #82 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #83 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #84 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #85 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #86 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #87 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #88 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #89 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #90 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #91 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #92 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #93 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #94 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #95 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #96 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #97 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #98 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #99 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #100 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #101 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #102 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #103 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #104 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #105 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #106 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #107 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #108 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #109 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #110 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #111 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #112 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #113 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #114 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #115 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #116 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #117 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #118 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #119 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #120 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #121 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #122 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #123 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #124 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #125 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #126 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #127 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #128 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #129 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #130 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #131 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #132 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #133 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #134 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #135 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #136 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #137 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #138 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #139 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #140 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #141 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #142 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #143 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #144 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #145 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #146 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #147 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #148 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #149 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #150 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #151 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #152 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #153 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #154 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #155 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #156 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #157 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #158 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #159 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #160 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #161 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #162 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #163 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #164 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #165 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #166 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #167 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #168 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #169 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #170 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #171 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #172 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #173 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #174 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #175 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #176 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #177 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #178 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #179 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #180 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #181 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #182 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #183 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #184 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #185 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #186 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #187 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #188 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #189 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #190 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #191 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #192 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #193 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #194 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #195 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #196 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #197 SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID #198
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 198 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
84 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
blazy Õppematerjali autor

Mõisted

strukturaal, positivism, heaoluühiskond, siirdeühiskonnad, sotsiaalne struktuur, maailma top, funktsionalistlik käsitlus, perekonna funktsioonid, diktatuur, sotsioloogiaks, henry morselli, sotsiaalsed institutsioonid, durkheimi järgi, ühiskondlik kogemus, personaalne, elustiili valikud, vale vahel, sotsioloogia uurimisvaldkond, psühholoogiline, demograafiline vaatenurk, ajalooline vaatenurk, sotsioloogiline kujultus, eel, max weber, postmodernistlik periood, semantika, sotsiaaldarwinism, strukturaal, organismi osad, militaarses, tööstuslikus, militaarses, tööstuslikus, paikapandud reeglid, durkheimi sotsiologism, marxi, kompleksne ajaloo, religioonist, tähtsamad tööd, ühiskonna struktuurid, maailma uurimises, sotsioloogia ülesandeks, sihiratsionaalne tegevus, väärtusratsionaalne tegevus, bürokraatia, inimeste käitumine, inimkäitumise aluseks, põhihuviks, sotsiaalne süsteem, grupisisene väärtuskonsenses, keskastme teooriad, düsfunktsionaalne käitumine, sotsioloogia ülesandeks, strukturaal, makrosotsioloogia, mikrosotsioloogia, peamiseks mureks, filosoof, 1959, giddensit, luhmanni süsteemiteooria, kultuuri mõiste, käitumisreeglid, moraalinormid, massikultuur, elitaarne kultuur, mitteverbaalne kommunikatsioon, žest, žestikuleerimine, rituaali ülesandeks, kultuuriline relativism, akulturatsioon, assimilatsioon, akommodatsioon, ideaalid, sotsiaalne inimene, sotsialiseerumisega, majandusteaduses, nt usklikkust, sotsialiseerumine, sotsialiseerumine, sotsialiseerimine, vajalik informatsioon, sotsialiseerimise teguriteks, sotsialiseerumisprotsessis, tähtsad teised, mina kujunemine, erving goffman, sotsialiseerumine, ego, super, ego kaitsemehhanismid, sotsialiseerumine, imikuiga, puberteediiga, noor täiskasvanu, vanadus, ego, kognitiivne areng, vanurite sotsialiseerumine, ilma sotsialiseerumiseta, sotsiaalne struktuur, sotsiaalne süsteem, sotsiaalne süsteem, sotsiaalne käitumine, staatusevaldaja, sotsiaalne süsteem, omistatud staatus, omandatud staatus, peremees, staatuste kogum, rollikogumid, rolliootus, rollikonflikt, rollipinge, rollide ähmastumine, kogukond, out, kontrollgrupid, kontrollgrupp, sotsiogramm, diaad, triaad, interaktsiooni protsessid, grupi rollistruktuur, instrumentaalne roll, ekspressiivne roll, dramaturgiline mudel, vahetusteooria, grupi heaolu, konkurents, kompromiss, koopteerimine, vahendamine, emotsioonid, tundereeglite kogum, tundereeglite grammatika, tunnetel, kõikides ühiskondades, deviantsus, kriminaalsus, esimesele osale, õiguslik vaatepunkt, sotsioloogiline aspekt, konformne käitumine, keelavad, sundivad, karistav, piirav, bioloogiline lähenemine, hullud, kriminoloidsed inimesed, mesomorfse kehatüübiga, ektomorfsed, kurjategijaks sünnitakse, phrenology, psühholoogiline seletus, moraalne imbetsill, antisotsiaalne isik, strukturaal, anoomia, merton, edwin lemert, esmane hälbelisus, teisene hälbelisus, hälbekäitumine, ökoloogilised tingimused, kehtis usulis, sotsioloogias, ühiskonna mõiste, sajandini, marx, durkheim, lääne ühiskonnad, töötegemisvõimalused, ühiskonnal, heaoluühiskond, siirde põhiprobleeme, ühiskonna institutsioonid, sotsiaalsed institutsioonid, sotsiaalne institutsioon, ühiskonna vajadused, sotsiaalne institutsioon, ühiskonna põhiinstitutsioonideks, seksuaalsus, nt kõikjal, seksuaalsus, laste ülesanne, rasestumisvastased vahendid, naisõiguslaste liikumine, maskuliinsusele, sugudevahelised suhted, mehelikkus, suhtlemise tasandid, sugupoole hierarhia, hegemooniline maskuliinsus, hegemoonia, komplitseeritud maskuliinsus, homoseksuaalne maskuliinsus, kohandunud naiselikkus, homoseksuaalsusel, homofoobia, vägistamine, seksuaalne ahistamine, kaasaegne tehnoloogia, elulaad, sotsiaalsed muutused, keskkonnasündmusi, populatsiooninihkeid, difusioon, kultuurilisi kontakte, innovatsiooni, revolutsioonilised muutused, euroopalikus tähenduses, sotsiaalseks ülesandeks, samu asju, standartsed testid, makrotasandil, kultuuriline kapital, vanemate ootused, perekonna suurus, perekonna ülesehitus, elamistingimused, keskkoolijärgsel tasandil, haridussüsteem, haiglane enesetunne, erinevates ühiskondades, sotsiaalepidemioloogia, sõja mõju, pikaajalised haigused, traditsioonilisel naiserollil, haiguste kontrolliagentideks, tuttavlikkus, linnastumise mõõtühikuks, maaelu puhul, deurbaniseerumine, urbanism, industrialiseerunud ühiskondades, tsoonis 3, konsentreerumine, detsentraliseerumiseni, järgnevus, primaarne tootmine, sekundaarne tootmine, tarbimisüksus, kapitalistlik majandus, kapitalistlik majandussüsteem, tootmisvahendid, konkurentsi tingimused, kaasnevate sotsiaal, püsiv ajajaotus, sotsiaalsed kontaktid, personaalne identiteet, perekonnaelu, industriaal, automatiseerumine, tööprotsesside detsentraliseeritus, paindlik tootmine, grupitootmine, töötatud, töölise rahulolu, tänapäeval 35, vertikaalne eristumine, horisontaalne eristumine, töötusel, kaasaegses ühiskonnas, tuleviku pärast, nt verepilastus, verepilastusel, sõlmitakse sugulus, nukleaarperekond, naabrus, vanematest, laiendatud perekonnasüsteem, tuumik, kaasaegses ühiskonnas, pimekohtingud, homogaamia, heterogaamia, abielu riskifaktorid, karjäärist sõltuvalt, popkultuur, popkultuur, kultuuritootmine, eliitkultuur, raamidesse paigutamine, religioon, religioon, religioosed uskumused, ladina risti, vene rist, teoloogia, religioossed institutsioonid, tulevikunägemus, ususõjad, religioonil, uuest usust, eduks, kihistumine, kihistumissüsteemi olemuse, kõikides ühiskondades, staatushierarhiad, stratifikatsioonisüsteemid, erinevaid teooriaid, ürgkogukondlik, tootmisvahendite omajad, kapitalistidel, lisaväärtusteooriat, marxi egalitaarsus, antikapitalismi tees, võrdsuse saavutamine, hegemoonia, kontrollile, weber, omandiklass, mõnel inimesel, absoluutne mobiilsus, väljuv mobiilsus, sisenev mobiilsus, sooline kihistumine, seksuaalsel diferentseerimisel, mõnedel juhtudel, kihistumise süsteem, kõikides kultuurides, igas ühiskonnas, vanuseline struktuur, sünnikohordid, kaasaegses ühiskonnas, kultuuriline määratlus, välimuse abil, kaasaegses ühiskonnas, elanikonna vähemused, subkultuuri konstrueerimine, definitsioonist lähtuvalt, võimu alaliigiks, sotsialistlik majandussüsteem, oligarhia, demokraatlik valimine, traditsiooniline võim, militarism, militariseerumine, alates 1960ndatest, rituaal, sots faktid, august comte, emile durkheim, mehhaaniline solidaarsus, orgaaniline solidaarsus, maailmapaljastus, normatiivne komponent, materiaalne komponent, siirderituaal, teisesed grupid, nt õpilane, out, o koopteerimine, sotsialiseerumine, sotsialiseerumisprotsessis, rollikaugus, deviantsus, liidab ühiskonda, konformne käitumine, kihistumine, prestiiz, klassi aluseks, sotsiaalne mobiilsus, retsiprooksuse reegel, tailorism, kaasaegses ühiskonnas, kaasaegses ühiskonnas, haridussüsteem, religioonil, pärinemismüüt, domineerimine, legaalne domineerimine, reziimid, ühiskonna teadvustaja

Sisukord

  • SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
  • Mis on sotsioloogia?
  • Sotsiaalsed institutsioonid
  • Sotsiaalsed faktid
  • Sotsioloogiline kujutlus
  • Sotsioloogia ja teadus
  • Sotsioloogia funktsioonid
  • Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 – 1857)
  • Herbert Spencer (1820 – 1903)
  • Harriet Martineau (1802 – 1876)
  • Wilfredo Pareto (1848-1923)
  • Kultuur
  • Sotsialiseerumine
  • Sotsiaalne struktuur
  • Hälbekäitumise sotsioloogia
  • Kultuur, ühiskond ja loodus
  • Kultuur, ühiskond ja inimene
  • Ühiskond
  • Ühiskonnatüübid
  • Kaasaegsed ühiskonnad
  • Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted
  • Seksuaalsus
  • Kaasaega eristavad möödunud perioodidest eelkõige
  • Kehasotsioloogia
  • Linnaelu vs maaelu
  • Majandussüsteemide päritolu
  • Perekonna teoreetilised käsitlused
  • Popkultuur
  • Tunnused
  • Kirikud
  • Denominatsioonid
  • Sektid
  • Kultused
  • Näide
  • Inglise kirik, Rooma
  • Katoliku kirik
  • Metodistid, baptistid
  • Jehoova tunnistajad
  • Saientoloogia
  • Organisatsioon
  • Suur organisatsioon
  • Nagu kirikud, aga
  • Sageli väikesed
  • Avatud kõigile, kes
  • Suhtumine üldiselt
  • Maailmaga
  • Maailmaga kohanduv
  • Üldiselt aktsepteerivad
  • Maailma eitav
  • Maailma jaatav
  • Aktsepteerib ühiskonda
  • Liikmed/toetajad
  • Liikmed pärinevad
  • Nagu kirikus, kuid
  • Liikmed on sageli
  • Liikmelisus avatud
  • Suhtumine
  • Mittetolerantne
  • Tolerantne, ei pea
  • Mittetolerantne, sageli
  • Tolerantne, eksisteerib
  • Suhe riigiga
  • Sageli tihedad ja
  • Inglise Kiriku pea
  • Sageli puuduvad
  • Kriitiline, sageli
  • Puudub igasugune side

Teemad

  • Sisukord
  • SOTSIOLOOGIA ALUSED
  • Mis on sotsioloogia?
  • Sotsiaalsed institutsioonid
  • Sotsiaalsed faktid
  • Sotsioloogiline kujutlus
  • Sotsioloogia ja teadus
  • Sotsioloogia funktsioonid
  • Kokkuvõte
  • SOTSIOLOOGIA SUURKUJUD
  • Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 – 1857)
  • Herbert Spencer (1820 – 1903)
  • Harriet Martineau (1802 – 1876)
  • Emile Durkheim (1858 – 1917)
  • Karl Marx (1818 – 1883)
  • Max Weber (1864 – 1920)
  • Wilfredo Pareto (1848-1923)
  • KAASAEGSED SOTSIOLOOGIA TEOORIAD
  • Funktsionalistlik teooria
  • Talcott Parsons (1902 – 1979) ameerika sotsioloog
  • Robert K. Merton (sünd.1910)
  • Konfliktiteooria
  • Erving Goffman
  • Harold Garfinkel
  • Humanistlik sotsioloogia
  • Feministlik sotsioloogia
  • KAASAEGSED SOTSIOLOOGID
  • Pierre Bourdieu
  • Michel Foucault (1926 – 1984)
  • Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938)
  • Niklas Luhmann (1927-1998)
  • KULTUUR JA VÄÄRTUSED
  • Kultuur
  • Kultuuri 3 komponenti
  • Kultuuriuniversaalid
  • Kultuuri universaalsed elemendid
  • Normid ja väärtused
  • Normide klassifitseerimine (Graham Sumner)
  • Erinevad kultuurid
  • Sümbolid: žestid
  • Rituaalid
  • Kultuurikontaktid
  • INIMESE ARENG JA SOTSIALISEERUMINE
  • Inimene – loomus ja olemus
  • Sotsialiseerumine
  • Inimese areng
  • Sotsialiseerumise protsess
  • Sotsialiseerimise agentideks
  • Mina-pildi kujunemine
  • Sotsialiseerumine ja identiteet
  • Erikson ja ego arenemine
  • Kokkuvõtteks
  • GRUPID JA INTERAKTSIOON
  • Sotsiaalne struktuur
  • Sotsiaalsed süsteemid
  • Staatus
  • Roll
  • Sotsiaalne kontekst
  • Grupid ühiskonnas
  • Grupistruktuur
  • Interaktsioon grupis
  • Emotsioonisotsioloogia
  • Kokkuvõtteks
  • KONFORMSUS JA HÄLBEKÄITUMINE
  • Hälbekäitumise sotsioloogia
  • Mis on deviantsus?
  • Erinevad vaatepunktid hälbivusele
  • Deviantsus ja kriminaalsus sõltub
  • Hälbekäitumine erinevates kultuurides
  • Konformsus versus hälbelisus
  • Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid
  • Sotsiaalne kontroll
  • Individuaalsed põhjused
  • Sotsiaalsed põhjused
  • Sotsiokultuurilised tegurid
  • Sotsioloogilised hälbekäitumise teooriad
  • Strukturaal-funktsionalistlik teooria
  • Sildistamisteooria
  • Kontrolliteooria
  • Kokkuvõte erinevatest teooriatest
  • ÜHISKOND
  • Ühiskond
  • Kultuur, ühiskond ja loodus
  • Ühiskondliku elu looduslik raamistik koosneb kolmest osast
  • Kultuur, ühiskond ja inimene
  • Ühiskond
  • Positivism – ühiskond ei ole indiviidide summa, vaid on neist
  • eraldiseisev, eksisteerib iseseisvalt
  • R.M. Marsh (1967)
  • Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine
  • seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler)
  • Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele
  • poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens)
  • Ühiskonnatüübid
  • Traditsiooniline ühiskond
  • Industriaalühiskond
  • Postindustriaalühiskond
  • Kaasaegsed ühiskonnad
  • Heaoluühiskond
  • Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria
  • Siirdeühiskonnad
  • Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted
  • Sotsiaalne struktuur
  • SUGU JA SEKSUAALSUS
  • Seksuaalsus
  • Sugu
  • Sugu ja bioloogia
  • Soo sotsialiseerimine
  • Seksuaalsuse sotsioloogilised mudelid
  • Seksuaalsed käsikirjad
  • R. W. Connell: sugupoole korraldus
  • Homoseksuaalus
  • Seksuaalvägivald
  • SOTSIAALSED MUUTUSED JA
  • GLOBALISEERUMINE
  • Kaasaega eristavad möödunud perioodidest eelkõige
  • Sotsiaalne muutus
  • Looduskeskkonna muudatused
  • Sotsiaalsete muutuste välised kanalid
  • Difusiooni
  • Difusiooni näiteid
  • Innovatsioon
  • Globaliseerumine
  • Globaliseerumise tunnused majanduses
  • HARIDUS
  • Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas
  • Hariduse kujunemine
  • Hariduse funktsioonid
  • Funktsionalistlik vaatenurk haridusele ja kihistumisele
  • Erinevad lähenemised
  • Kokkuvõte
  • KEHA, TERVIS, HAIGUS JA TERVISHOIUSÜSTEEM
  • Kehasotsioloogia
  • Arusaamad haigusest
  • Mis on haigus?
  • KEHA MÕISTMINE
  • KAASAEGSE MEDITSIINI TÄHTSÜNDMUSED
  • Tervise ja haiguse erinevad mustrid
  • Haiguste tekkimine ja levimine
  • Millised tegurid on elanikkonna tervist kõige enam
  • mõjutanud
  • Haiguste sotsiaalne jaotus: Klass ja tervis
  • Sugu ja tervis
  • Kontrolliagendid
  • LINNASTUMINE
  • Linnaelu vs maaelu
  • Maailma TOP –linnad populatsiooni alusel
  • Linnastumine
  • Deurbaniseerumise põhjused
  • Linnade ökoloogia: kontsentrilise tsooni mudel
  • MAJANDUS JA TÖÖTAMINE
  • Majandussüsteemide päritolu
  • Tootmine jaguneb omakorda
  • Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetamine
  • Majandussüsteemi osad: tarbimine
  • Kaasaegsed majandussüsteemid
  • Kapitalistlik majandussüsteem
  • Sotsialistlik majandussüsteem
  • Ametlik ja mitteametlik majandus
  • Töö ja töötamine
  • Kuidas on muutunud vabaaja veetmine alates 1800st aastast
  • kaasajani?
  • Tailorism ja fordism
  • Post-Fordism
  • Fordism vs Post-Fordism
  • Töö organiseerimine ja tööle pühendumine
  • Naised ja töö
  • Töötus
  • Kokkuvõte
  • SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID: PEREKOND JA
  • ABIELU
  • Perekonna teoreetilised käsitlused
  • Funktsionalistlik käsitlus
  • Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast
  • Perekonnatüübid ja erinevused ühiskonniti
  • Monogaamia
  • Polügaamia
  • Polügüünia
  • Polüandria
  • Bigaamia
  • Eksogaamsed abielud
  • Endogaamsed abielud
  • Nukleaarperekond ehk tuumikperekond
  • Laiendatud perekond
  • Klassikaline laiendatud perekond
  • Vertikaalne ja horisontaalne
  • Modifitseeritud laiendatud perekond
  • Vertikaalne ja
  • horisontaalne
  • Matriarhaat
  • Patriarhaat
  • Sümmeetriline perekond
  • Taasloodud perekond
  • Üksikvanemaga pere
  • Perekonna eluase
  • Perekonna mudelid
  • Tundenihe
  • Perekonna funktsioonid on järgmised
  • Perekonnatsükkel
  • Lahutus
  • Abielu riskifaktorid
  • Abielu purunemise tagajärjed
  • Alternatiivsed elustiilid
  • Joonis 1
  • POPKULTUUR JA MASSIMEEDIA
  • Popkultuur
  • Vaba aja kasutamine
  • Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk
  • Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine
  • Massikultuur
  • Massimeedia
  • Massimeedia tähtsus ja mõju
  • RELIGIOON
  • Inklusiivne (kaasahaarav) definitsioon
  • Eksluusiv (tõrjuv) definitsioon
  • Religioonisotsioloogia
  • Sotsioloogiline religiooni analüüs
  • Emile Durkheim usust
  • Max Weber usust
  • Funktsionalistliku käsitluse
  • Karl Marx religioonist
  • Religioon on allasurutud olevuse igatsus, süda südametus maailmas ning hing
  • hingetutes tingimustes. See on oopium rahvale” Karl Marx, 1844
  • Uskumuste süsteemide määratlemine
  • religioosed uskumused
  • crux immissa)
  • vene rist
  • teoloogia
  • religioosne praktika
  • religioossed institutsioonid
  • religiooni tagajärjed
  • Uskumuste süsteemide struktuur
  • pärinemismüüt
  • on olemas käitumisreeglid
  • tulevikunägemus
  • Religiooni struktuuri kuuluvad
  • Religioossed kogemused
  • Uskumuste süsteemide funktsioonid
  • Regulatiivne
  • Integratiivne
  • Kommunikatiivne
  • Psühhoteraapiline
  • Religiooni mõju veel
  • kirjandus
  • muusika, arhitektuur
  • kujutav kunst
  • ikoonid
  • teater ja filmikunst
  • Uskumussüsteemide düsfunktsioonid
  • Konfliktid ja sotsiaalsed muutused
  • sotsiaalsete muutuste
  • Religioossed organisatsioonid
  • nn Maailma eemaletõukavad grupid
  • nn Maailmaga kohanduvad grupid
  • nn Maailma jaatavad grupid
  • Tabel 1. Religioossed organisatsioonid
  • ühiskonda
  • kohanduv
  • teistesse
  • religioonidesse ja
  • uskumustesse
  • Uued religioossed liikumised
  • An Introduction to New Religous Movements”
  • Sekulariseerumine
  • secular” – „mitte-religioosne”
  • Probleem: Kuidas mõõta ühiskonna religioossust ja sealjuures sekulariseerimist?
  • Alates 1975.aastast on traditsioonilised
  • kirikud iga kuue minuti tagant jäänud ilma ühest liikmest.)
  • SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS
  • omandatud
  • omistatud
  • Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed
  • paigutatakse teatud kategooriatesse
  • Kihistumise olemus
  • Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi
  • Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri
  • poolest
  • Stratifikatsiooni teoreetilised seisukohad
  • Karl Marxi teooria
  • radikaalse egalitaarsuse tees
  • ajaloolise võimalikkuse tees
  • antikapitalismi tees
  • Max Weberi teooria
  • Klassi
  • Staatus
  • Partei
  • Võim tähendab võimalust teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet
  • vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millel see võimalus rajaneb.”
  • Kihistumise funktsionalistlik käsitlus
  • Melvin Tumini kriitika
  • Sotsiaalne klass
  • Hindamine
  • Sotsiaalne mobiilsus
  • põlvkondade vahelisest
  • põlvkonnasisese
  • ülenev kui alanev
  • Strukturaalne mobiilsus
  • vertikaalse
  • Horisontaalne mobiilsus
  • Absoluutne mobiilsus
  • Väljuv mobiilsus
  • Sisenev mobiilsus
  • Sotsiaalse mobiilsuse tähtsus
  • Ühiskonna sooline kihistumine
  • Bioloogiline sugu
  • Sotsiaalne sugu
  • Soolise kihistumise sotsioloogiline mudel
  • Vanuseline kihistumine
  • Rollide vanuseline struktuur
  • Rassilised, religioossed ja rahvusvähemused
  • Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse neljast elemendist
  • Vähemuse ühiskonda integreerumise mudelid
  • VÕIM JA LEGITIIMSUS
  • Võim on
  • Autoriteet on võim
  • Võim ja legitiimsus
  • Võim ja legitiimsus: domineerimine
  • Poliitika kui institutsioon
  • Poliitika ja majandus
  • Poliitilised süsteemid: totalitaarsed režiimid
  • Diktatuur
  • Huvigrupid
  • Poliitiliste süsteemide vahendid
  • Oligarhia raudne seadus
  • Poliitiline sotsialiseerimine
  • Militarism ja militariseerumine
  • KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED
  • Mis on sotsioloogia?
  • Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema
  • uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? sotsioloogia erinevus ajaloost
  • Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus?
  • millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?
  • mis on sotsiaalne fakt?
  • August Comte – miks peetakse teda sots oluliseks?
  • Mida tähendab Comte „ kolme astme seadus“?
  • Emile Durkheim – tema panus sots?
  • mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus?
  • Karl Marxi panus sots?
  • konfliktiteooria Marxi käsitluses?
  • Max Weberi roll sotsioloogias?
  • Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses?
  • Ratsionalism?
  • Mis on kultuur?
  • Kultuuri komponendid?
  • Mis on sümbol? Mis on rituaal, siirderituaal?
  • Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti
  • erineda?
  • Kuidas on omavahel seotud keel ja taju?
  • Mida nim kultuuriuniversaaliks?
  • Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
  • Mis on etnotsentrism?
  • Mida nim sots normideks?
  • Mis on subkultuur?
  • Mida nim kontrakultuuriks?
  • Mis on staatus? Mida nim peremees-staatuseks? Staatuskogum?
  • Mida tähendab roll? Kuidas on see seotud staatusega?
  • Mida nim sots grupiks?
  • Millised tunnused iseloomustavad gruppi?
  • Nim erinevaid gruppe- st kuidas neid on võimalik liigitada?
  • Millest sõltub suhtlemine grupis? Mida tähendavad instrumentaalsed ja
  • ekspressiivsed rollid grupis?
  • Mida tähendab konflikt?
  • Nim meetodeid konflikti vähendamiseks grupis?
  • Millised tunnused iseloomustavad formaalset organisatsiooni?
  • Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?
  • Miks on oluline, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas?
  • Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht – milliseid
  • tegureid see endas sisaldab
  • Mida tähendab sotsiaalne mina?
  • Mida tähendab desotsialiseerumine?
  • Mida tähendab resotsialiseerumine?
  • Mida nimetatakse hälbeks?
  • Hälbe ja deviantsuse erinevus/sarnasus?
  • Mida tähendab anoomia?
  • Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik? (Emile Durkheim)
  • Sotsiaalse kontrolli agendid
  • Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta
  • Konfliktiteooria hälbelisuse kohta
  • Kontrolliteooria hälbelisuse kohta
  • Konformne käitumine – mis see on ja kuidas seda kujundatakse?
  • Mida tähendab kihistumine ühiskonnas?
  • Nimeta 3 ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub?
  • Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)?
  • Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?
  • Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
  • Põlvkondade vaheline ja põlvkonna sisene mobiilsus
  • Mis on ühiskond? Mis iseloomustab ühiskonda?
  • Nimeta erinevaid ühiskonnatüüpe
  • Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja
  • postindustriaalne ühiskond?
  • Industriaalühiskonna
  • Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta esinevaid sotsiaalseid
  • institutsioone
  • Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel
  • jaguneda võib?
  • Nimeta perekonna funktsioonid?
  • Nimeta erinevaid perekonnatüüpe
  • Võrdle muudatusi perekonnas kaasaegses ja traditsioonilises ühiskonnas?
  • Mida nimetatakse elatusviisiks
  • Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks)
  • Kuidas tootmine jaguneb? Too näiteid
  • Mida tähendab barter?
  • Retsiprooksuse reegel
  • Tarbimine: millised muutused on toimunud üleminekul traditsioonilisest
  • ühiskonnast kaasaegsesse ühiskonda?
  • Mitteametlik ja ametlik majandus?
  • Mis on töötamine? Miks see on oluline?
  • Töö organiseerimine, töö jaotus erinevateks etappideks: tailorism, fordism
  • post-fordism
  • Tehnoloogia mõju ühiskonnale
  • Automatiseerimine: plussid ja miinused
  • Mida peame hariduse all silmas? Mis see on?
  • Millised on hariduse avalikud funktsioonid?
  • status quo
  • Kas haridussüsteem mõjutab inimese positsiooni sotsiaalses hierarhias?
  • Mis on religioon?
  • Inklusiivne (kaasahaarav)
  • Eksluusiv (tõrjuv)
  • definitsioon
  • Religiooni mõju teistele sotsiaalsetele institutsioonidele
  • Nimeta religiooni põhielemendid?
  • olemas käitumisreeglid
  • Mis on religooni funktsioonideks
  • Mida nimetatakse sekulariseerimiseks?
  • Mis on võim?
  • Mis on autoriteetsus?
  • Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad?
  • Mis on poliitika? Poliitika institutsioonina?
  • Nimeta erinevaid poliitilisi režiime ja kirjelda neid?
  • Nimeta erinevaid avaliku arvamusega manipuleerimisvõimalusi – poliitilisi
  • vahendeid?
  • Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all?
  • Mis on militarism?
  • Mida nimetatakse kollektiivseks käitumiseks? Too näiteid
  • Nimeta erinevaid rahvahulkasid
  • Mida nimetatakse linnastumiseks?
  • Nimeta erinevaid linnastumise tüüpe?kolm mudelit
  • Võrdle erinevusi linna- ja maaelu vahel
  • Mida nimetatakse globaliseerumiseks?
  • Kuidas väljendub globaliseerumine nt majanduses? Kultuuris? Sotsiaalses
  • elus?
  • Millised on suurimad probleemid, mida peab globaalühiskond lahendama
  • Miks on sotsioloogiat vaja?
  • Kas sotsioloogia on ikkagi iseseisev teadus? Põhjenda

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

56
doc
53
doc
22
docx
83
doc
46
docx
990
pdf
72
doc
16
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto