SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID (0)

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
Sisukord
1. Sotsioloogia alused 4
1.1. Mis on sotsioloogia? 4
1.2. Sotsiaalsed institutsioonid 6
1.3. Sotsiaalsed faktid 7
1.4. Sotsioloogiline kujutlus 7
1.5. Sotsioloogia ja teadus 8
1.6. Sotsioloogia funktsioonid 11
1.6.1. Kokkuvõte 12
2. Sotsioloogia suurkujud 15
2.1. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte ( 1798 – 1857) 15
2.2. Herbert Spencer (1820 – 1903) 17
2.3. Harriet Martineau (1802 – 1876) 20
2.4. Emile Durkheim (1858 – 1917) 21
2.5. Karl Marx ( 1818 – 1883) 24
2.6. Max Weber (1864 – 1920) 26
2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923) 30
3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad 31
3.1.1. Funktsionalistlik teooria 31
3.1.2. Talcott Parsons ( 1902 – 1979) ameerika sotsioloog : 31
3.1.3. • Robert K. Merton (sünd. 1910 ): 32
3.1.4. Konfliktiteooria 32
3.1.5. • Erving Goffman – 33
3.1.6. • Harold Garfinkel – 34
3.1.7. Humanistlik sotsioloogia 34
3.1.8. Feministlik sotsioloogia 34
4. Kaasaegsed sotsioloogid 35
4.1.1. Pierre Bourdieu 35
4.1.2. Michel Foucault (1926 – 1984) 36
4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) 36
4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998) 37
5. Kultuur ja väärtused 38
5.1. Kultuur 38
5.1.1. Kultuuri 3 komponenti: 39
5.1.2. Kultuuriuniversaalid 39
5.1.3. Kultuuri universaalsed elemendid 40
5.1.4. Normid ja väärtused 40
5.1.5. • Normide klassifitseerimine (Graham Sumner ): 40
5.1.6. Erinevad kultuurid: 41
5.1.7. Sümbolid: žestid 42
5.1.8. Rituaalid 42
5.1.9. Kultuurikontaktid 43
6. Inimese areng ja sotsialiseerumine 43
6.1. Inimene – loomus ja olemus 43
6.2. Sotsialiseerumine 44
6.2.1. Inimese areng 46
6.2.2. Sotsialiseerumise protsess 46
6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks... 47
6.2.4. Mina-pildi kujunemine 47
6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet 48
6.2.6. Erikson ja ego arenemine 48
6.2.7. Kokkuvõtteks: 50
7. Grupid ja interaktsioon 50
7.1. Sotsiaalne struktuur 50
7.1.1. Sotsiaalsed süsteemid 51
7.1.2. Staatus 52
7.1.3. Roll... 52
7.1.4. Sotsiaalne kontekst 53
7.1.5. Grupid ühiskonnas 53
7.1.6. Grupistruktuur 54
7.1.7. Interaktsioon grupis 55
7.1.8. Emotsioonisotsioloogia 56
7.1.9. Kokkuvõtteks: 58
8. Konformsus ja hälbekäitumine 58
8.1. Hälbekäitumise sotsioloogia 58
8.1.1. Mis on deviantsus ? 59
8.1.2. Erinevad vaatepunktid hälbivusele 60
8.1.3. Deviantsus ja kriminaalsus sõltub: 60
8.1.4. Hälbekäitumine erinevates kultuurides 60
8.1.5. Konformsus versus hälbelisus – 61
8.1.6. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid 62
8.1.7. Sotsiaalne kontroll... 62
8.1.8. Individuaalsed põhjused: 65
8.1.9. Sotsiaalsed põhjused: 65
8.1.10. Sotsiokultuurilised tegurid: 65
8.1.11. Sotsioloogilised hälbekäitumise teooriad 65
8.1.12. Strukturaal-funktsionalistlik teooria: 66
8.1.13. Sildistamisteooria : 66
8.1.14. Kontrolliteooria ... 67
8.1.15. Kokkuvõte erinevatest teooriatest : 68
9. Ühiskond. 68
9.1. Kultuur, ühiskond ja loodus 69
9.1.1. Ühiskondliku elu looduslik raamistik koosneb kolmest osast: 69
9.2. Kultuur, ühiskond ja inimene 69
9.3. Ühiskond 70
9.3.1. Positivism – ühiskond ei ole indiviidide summa, vaid on neist eraldiseisev, eksisteerib iseseisvalt. 71
9.3.2. R.M. Marsh (1967): 71
9.4. Ühiskonnatüübid 72
9.5. Kaasaegsed ühiskonnad 73
9.5.1. Heaoluühiskond – 74
9.5.2. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria – 74
9.5.3. Siirdeühiskonnad – 74
9.6. Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted 75
9.6.1. Sotsiaalne struktuur – 75
10. Sugu ja seksuaalsus 76
10.1. Seksuaalsus 76
10.1.1. Sugu 76
10.1.2. Sugu ja bioloogia 77
10.1.3. Soo sotsialiseerimine 77
10.1.4. Seksuaalsuse sotsioloogilised mudelid 79
10.1.5. Seksuaalsed käsikirjad 79
10.1.6. Seksuaalsed käsikirjad 80
10.1.7. R. W. Connell: sugupoole korraldus 81
10.1.8. Homoseksuaalus 83
10.1.9. Seksuaalvägivald 83
11. Sotsiaalsed muutused ja globaliseerumine 84
11.1. Kaasaega eristavad möödunud perioodidest eelkõige: 84
11.1.1. Sotsiaalne muutus 84
11.1.2. Looduskeskkonna muudatused 85
11.1.3. Sotsiaalsete muutuste välised kanalid: 85
11.1.4. • Difusiooni – 85
11.1.5. Difusiooni näiteid: 86
11.1.6. Innovatsioon 86
11.1.7. Globaliseerumine 87
11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses: 88
12. Haridus 89
12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas: 89
12.1.2. Hariduse kujunemine 90
12.1.3. Hariduse funktsioonid 90
12.1.4. Funktsionalistlik vaatenurk haridusele ja kihistumisele 91
12.1.5. Erinevad lähenemised: 92
12.1.6. Kokkuvõte 94
13. Keha, tervis, haigus ja tervishoiusüsteem 94
13.1. Kehasotsioloogia ... 95
13.1.1. Arusaamad haigusest: 95
13.1.2. Mis on haigus? 96
13.1.3. KEHA MÕISTMINE 96
13.1.4. KAASAEGSE MEDITSIINI TÄHTSÜNDMUSED 96
13.1.5. Tervise ja haiguse erinevad mustrid 97
13.1.6. Haiguste tekkimine ja levimine 97
13.1.7. Millised tegurid on elanikkonna tervist kõige enam mõjutanud: 97
13.1.8. Haiguste sotsiaalne jaotus: Klass ja tervis 98
13.1.9. Sugu ja tervis 99
13.1.10. Kontrolliagendid 100
14. Linnastumine 101
14.1. Linnaelu vs maaelu 101
14.1.1. Maailma TOP –linnad populatsiooni alusel 102
14.1.2. Linnastumine 103
14.1.3. Deurbaniseerumise põhjused 104
14.1.4. Linnade ökoloogia: kontsentrilise tsooni mudel... 105
15. Majandus ja töötamine 106
15.1. Majandussüsteemide päritolu 106
15.1.1. Tootmine jaguneb omakorda: 106
15.1.2. Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetamine 107
15.1.3. Majandussüsteemi osad: tarbimine 107
15.1.4. Kaasaegsed majandussüsteemid: 108
15.1.5. Kapitalistlik majandussüsteem 108
15.1.6. Sotsialistlik majandussüsteem 109
15.1.7. Ametlik ja mitteametlik majandus 109
15.1.8. Töö ja töötamine 109
15.1.9. Kuidas on muutunud vabaaja veetmine alates 1800st aastast kaasajani? 111
15.1.10. Tailorism ja fordism 111
15.1.11. Post-Fordism 113
15.1.12. Fordism vs Post-Fordism 113
15.1.13. Töö organiseerimine ja tööle pühendumine 114
15.1.14. Naised ja töö 114
15.1.15. Töötus 116
15.1.16. Kokkuvõte: 117
16. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID: Perekond ja abielu 117
16.1. Perekonna teoreetilised käsitlused 119
16.1.1. Funktsionalistlik käsitlus – 119
16.1.2. Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, 119
16.1.3. Perekonnatüübid ja erinevused ühiskonniti 120
16.1.4. Perekonna mudelid: 122
16.1.5. Perekonna funktsioonid on järgmised: 123
16.1.6. Perekonnatsükkel: 124
16.1.7. Alternatiivsed elustiilid: 124
17. Popkultuur ja massimeedia 126
17.1. Popkultuur... 126
17.1.1. Vaba aja kasutamine: 126
17.1.2. Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk 127
17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine 127
17.1.4. Massikultuur 128
17.1.5. Massimeedia... 129
17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju 129
18. Religioon 130
18.1.1. Religioonisotsioloogia 131
18.1.2. Sotsioloogiline religiooni analüüs 131
18.1.3. Emile Durkheim usust 131
18.1.4. Max Weber usust 132
18.1.5. Funktsionalistliku käsitluse 132
18.1.6. Karl Marx religioonist 133
18.1.7. Uskumuste süsteemide määratlemine. 133
18.1.8. Uskumuste süsteemide struktuur. 134
18.1.9. Religiooni struktuuri kuuluvad: 135
18.1.10. Uskumuste süsteemide funktsioonid 135
18.1.11. Religiooni mõju veel: 136
18.1.12. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid. 136
18.1.13. Religioossed organisatsioonid 137
18.1.14. Uued religioossed liikumised 138
18.1.15. Sekulariseerumine 139
19. Sotsiaalne ebavõrdsus 141
19.1.1. Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. 142
19.1.2. Kihistumise olemus 142
19.1.3. Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi: 143
19.1.4. Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri poolest: 143
19.1.5. Stratifikatsiooni teoreetilised seisukohad 144
19.1.6. Karl Marxi teooria 144
19.1.7. Max Weberi teooria 146
19.1.8. Kihistumise funktsionalistlik käsitlus 148
19.1.9. Melvin Tumini kriitika: 148
19.1.10. Sotsiaalne klass 149
19.1.11. Sotsiaalne mobiilsus ... 149
19.1.12. Sotsiaalse mobiilsuse tähtsus: 150
19.1.13. Ühiskonna sooline kihistumine 151
19.1.14. Soolise kihistumise sotsioloogiline mudel 152
19.1.15. Vanuseline kihistumine... 153
19.1.16. Rassilised , religioossed ja rahvusvähemused 155
19.1.17. Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse neljast elemendist: 156
19.1.18. Vähemuse ühiskonda integreerumise mudelid: 157
20. Võim ja legitiimsus 158
20.1.1. • Võim on 158
20.1.2. • Autoriteet on võim, 158
20.1.3. Võim ja legitiimsus 158
20.1.4. Võim ja legitiimsus: domineerimine 158
20.1.5. Poliitika kui institutsioon 159
20.1.6. Poliitika ja majandus 160
20.1.7. Poliitilised süsteemid: totalitaarsed režiimid 161
20.1.8. Diktatuur – 161
20.1.9. Huvigrupid : 161
20.1.10. Poliitiliste süsteemide vahendid 162
20.1.11. Oligarhia raudne seadus 162
20.1.12. Poliitiline sotsialiseerimine... 163
20.1.13. Militarism ja militariseerumine 164
21. KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 165

Sotsioloogia alused

Mis on sotsioloogia?

• Mida tähendavad mõisted:
– Sotsiaalsed institutsioonid
– Sotsiaalsed faktid
– Sotsioloogiline kujutlus
• Sotsioloogia ja teadus
• Miks on sotsioloogiat vaja?
Mis on sotsioloogia?
• Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu
• Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega – omaenda perspektiivist lähtudes
• Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn “üldtuntud tõdede” taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne
Mis on sotsioloogia?
• Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad?
• Ja siis? Mis ma selle teadmisega peale peaksin hakkama?
Mis on sotsioloogia?
Mõiste sotsioloogia:
• Võttis esmakordselt kasutusele prantsuse filosoof Auguste Comte
– Socius (ladina k.) – kaaslane , kellegagi koos
– Logos (kreeka k.) – mõistus, millegi uurimine
Mis on sotsioloogia?
Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi.
Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese sotsiaalset elu, gruppe ja ühiskondi.
Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse.
Mis on sotsioloogia?
Sotsioloogia on üks paljudest omavahel seotud olevatest sotsiaalteadustest, mille kõigi eesmärgiks on uurida inimese käitumist.
Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), teatud koosluse ja ühiskonna liiget ( Aimre )
Sotsioloogia on teadus, mis selgitab sotsiaalseid suhteid. (Richardson)
Mis on sotsioloogia?
Sotsioloogia on inimgruppide ja sotsiaalse elu süstemaatiline uurimine modernsetes ühiskondades.
Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid .
Sotsioloogia on seotud sotsiaalsete institutsioonide uurimisega.
Sotsioloogia juured ja kujunemine teaduseks
• Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi
• Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena – olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam
• Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt isiklik asi, siis kuidas saab see ühiskonniti niipalju erineda ja samas selles ühiskonnas stabiilsena püsida? Inimesed on individuaalselt erinevad.
• Hakati uurima teisigi näitajaid: mõrvad, vargused , vägistamised jms. – ilmnesid samad iseärasused
Sotsioloogia juured ja kujunemine teaduseks
• Algselt nimetati uut teadust “moraalseks statistikaks” – belgia astronoom Adolphe Quetelet ja prantsuse jurist Andre Michel Guerry.
• Quetelet – mõiste “keskmine inimene” ning esimene, kes hakkas uurima suitsiidi põhjuseid väljaspool indiviidi
• Henry Morselli – variatsioon ja kasvamine
• Emile Durkheim ( 1897 ) “Suicide”
Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi