Ravimtaimede kontrolltöö konspekt 2011 Droog kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. (Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate.) Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor). Koguda: kuiva ilmaga; taimi, mida hästi tuntakse; taimi, mida leiukohas on massiliselt; juuri ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse. Ravimtaimede kogumine kogutakse: pungi, lehti, ürti, õisi, vilju, koort, juuri, risoome, mugulaid. Koguda ei tohi looduskaitse all olevaid liike. * Sookail; droog, toime, kasutamine? Droog Noored võrsed. Toime Tugevaim rögavastane ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ11 Monika Kukk RAVIMTAIMEDE TÄHTSUS Referaat Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on tuua välja ravimtaimi puudutavat üldist informatsiooni- kogumise-, kuivatamise ja säilitamise meetodid. Ravitaimede detailsem koostisosade ja raviomaduste uurimine on toodud välja konkreetse arukase näitena. Viimasel ajal on jõutud järelduseni, et terve ja tugevama olemuse tagab meile eeskätt ümbritseva loodusega kooskõlas elamine. Üksnes apteegirohud (farmaatsia) ei taga piisavalt kvaliteetset ja kauaaegset toimet. Parima tulemuse saavutame, kui kasutame nii apteegi rohtu kui ka pröfülaktiliselt ravimtaimi. Seega on väga oluline et me oskaksime hinnata ravimtaimede olulisust, sealajuures nende toimeainetega ning kasutus ja säilitusviisidega. Taimi on läbi aegade kasutatud tervise parandamiseks ja haiguste raviks. Taimede raviot...
RAVIMTAIMED JA NENDE KASUTAMINE, RAVIMIVORMID KEEDISTEED KOMPRESSID TINKTUURID RAVIMTAIMED RAVIMTAIMED SALVID ÕLID KUUMAD VANNIVEED MÄHISED RAVIMTAIMEDE KOGUMINE: korjata ainult tuntud taimi; ei tohi koguda looduskaitsealuseid liike; korjata õigel ajal; jätke osa taimi kasvama; korjake lahtisesse nõusse; ärge korjake saastatud kohtadest. RAVIMTAIMEDE KUIVATAMINE JA SÄILITAMINE: õige temperatuur; säilida pimedas; säilitada paberkottides; kleebised kogumisandmetega. SAIALILL (CALENDULA): KUMMEL: varikoossed veenilaiendid; - kõhugaasid; - haavad, vigastused; - põletikuvastane toime; - na...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Anastassia Bolsakova RAVIMTAIMEDEST VALMISTATAVAD PREPARAADID JA NENDE KASUTAMINE Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. RAVIMTAIMEDEST VALMISTATAVAD PREPARAADID..........................................4 2. RAVIMTAIMED KLASSIFIKATSIOONI JÄRGI........................................................6 3. RAVIMTAIMEDEST VALMISTATAVATE PREPARAATIDE KASUTAMINE..................7 ARUTELU............................................................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Ravimtaimede j...
PAIDE GÜMNAASIUM RAVIMTAIMED Referaat Edgar Grazer Kairit Wirth Paide 2010 Contents Contents............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 SANGLEPP (Alnus glutinosa)......................................................................................... 4 HARILIK VÕILILL (Taraxacum officinale)........................................................................ 5 HARILIK MUSTIKAS (Vaccinum myrtillus)...................................................................... 6 HUMAL (Humulus lupulus).............................................................................................. 7 HARILIK KUUSK (picea abies)..........................
Räpina Aianduskool aianduse eriala Harilik köömen referaat Koostas: 2008 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus....................................4 Keemiline koostis ning kasutamine..........................................4 Kasvatamine ning paljundamine.............................................4 Saagi koristamine............................................................... 5 Realiseerimine...................................................................5 Säilitamine........................................................................5 Kokkuvõte........................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................6 ...
Jakob Westholmi Gümnaasium Oopium Inimeseõpetuse referaat Marleen Mikk 7.b Tallinn 2016 Sisukord Mis on oopimum?................................................................................................... 5 Kasutamine............................................................................................................. 5 Mõju........................................................................................................................ 6 Kahjustused............................................................................................................ 7 Sõltuvus.................................................................................................................. 7 Päritolu, levikualad................................................................................................. 8 Kasutatud allikad........
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 1.Tungaltera perekond.................................................................................................................2 2.Tunglatera.................................................................................................................................2 3.Harilik tungaltera.....................................................................................................................2 4.Tungaltera esinemine...............................................................................................................3 5.Tungalteramürgistus- ergotism.....................................................................................
Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS Õpetaja: Ana Valdmann Õppeaine: bioloogia Klass: 8. klass Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 22 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seosta...
Iisop - mee-, ravi- ja maitsetaim Nimetus iisop on tulnud vanaheebreakeelsest sõnast ,,azob", mis tähendab ,,püha lõhnav rohi". Seda taime nimetatakse Vanas Testamendis : piserda mind iisopiga ja ma saan olema puhas, pese mind sellega ja ma muutun lumest valgemaks" (Taaveti laul 50:9). Iisopi kui ravimtaime kuulsus ulatub juba vähemalt Hippokratese aegadeni (umbes 460. 377. a.), kes nimetab iisopit oma töödes. Iisopit kasutasid ka Dioscorides (umbes 40. 90. a.), Avicenna (umbes 980. 1037. a.) ja veel paljud muud vähem kuulsad arstid. Näiteks kirjeldab Avicenna iisopit ,,Arstiteaduse kaanonis" kui ,,kuuma", vedeldavat ja kobestavat vahendit ning soovitab selle kasutamist järgmistel juhtudel : rinnapiima lahjendamiseks rinnaga lapsi toitvatel emadel, ,,ummistuste" korral kopsudes elatanud inimestel, kõhukinnisuse korral, valuvaigistina valu põhjustavate ,,mateeriate" peast väljatõrjumiseks, sealhulgas mälukaotuse ja epilepsia ko...
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anth...
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VIIMISTLEJA Maris Metsmaa TERVISLIKUD ELUKOMBED Referaat Juhendaja: Mihkel Lembit Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tervislikud elukombed mõjutavad meie organismi positiivselt. Referaadist saab kokkuvõtliku ülevaate erinevatest taastumisprotseduuridest ja nende õigest metoodikast. Saab lugeda kuidas käia saunas ning kodus taastumiseks vajalikkudest asjadest. Lõhidalt on ka venitusharjutusest ning puu-, aed-, teraviljade kasulikust toimest meie organismile. Õige toitumine aitab vähendada organismi rasvasisaldust ja seeläbi langetada kehakaalu. TAASTUMINE SAUN Saunas viibimine aitab kehast väljutada sinna kuhjunud mürgiseid ainevahetuse lõpp-produkte (piimhape jm). Kui lihastes on piimhape siis on lihased väsinud ja kanged. Eriti käib see sportlaste kohta. Sauna peamine toime sportlasele ongi taastumise kiirendamine, see parandab und j...
9. klass Vürtsid ja maitsetaimed Referaat 2008 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Vürtsitamiskunst.......................................................................... 3 Vürtsikaubanduse ajalugu............................................................4 Tänapäeva kaubandus..................................................................5 Maitsetaimed ja vürtsid meditsiinis.............................................5 Enimkasutatavamad vürtsid ........................................................6 Pipar........................................................................................................................... 6 Nelk............................................................................................................................6 Kaneel.....
Tornimäe Põhikool Vanusega seotud õigused ja kohustused Referaat Autor:Sven Aruvee Klass: IX klass Juhendaja:Maire Käärid Tornimäe 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Töötamine.........................................................................................................................................4-5 Abiellumine..........................................................................................................................................6 Hasartmängud.......................................................................................................................................7 Isikut tõendavad dokumendid.............
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun...........................................
Tallinna Tehnikaülikool Toiduainete instituut REFERAAT Mille poolest on kasulikud puuviljad Tallinn 2009 1 Sisukord : Sisukord :..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus :.............................................................................................................................. 3 2 Sissejuhatus : Väga ammustel aegadel polnud olemas ei antibiootikume ega muid ravimpreparaate, mida me nüüd tonnide kaupa kasutame. Vana-aja tohtrid pöörasid erilist tähelepanu taimeravile ja toitumisele. Enamasti ravitseti haigusi dieedi ja ravimtaimede abil. Tänapäeval põhjustavad peaaegu poole kõigist surmajuhtumitest haigused, mis on otseselt seotud ebaõige toitumisega. Meie ...
Eesti loodus on Euroopa viie rikkama seas, mis kindlasti paneb olla uhke selle üle ja suunata kõike oma võimeid selle säilitamiseks ja arendamiseks. Eestis asuvad Euroopa ühed suurimad luhaalad Alam-Pedjal ja Kasaril, unikaalsed rabad, sood, säilinud loodusmetsad, saared, erakordselt suur liigirikkus (arv võib küündida 40 000 liigini) ja palju muud, mis tundub eestlastele tavalisena, aga on tegelikult haruldane ja väärtuslik. Eestis taimestiku ja loomastiku mitmekesisus on võrreldes teiste põhja poole jäävate aladega üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike tänu sellele, et riik on mitmekordne piiririik, mis loob omakorda mitmekesiseid tingimusi erinevatele liikidele. Samas Eesti on tuntud oma geoloogiliste objektide poolest, nagu 300 kilomeetriline Põhja-Eesti klint, rändrahnud ja kaheks meteoriidikraatrid - Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Lasnamäe, Neugrund, Simuna, Tsõõrikmäe ja Vaidasoo. Lõpuks, kõige ...
1. Termini ökoloogia võttis kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 – 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun........................................................................................
Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati oma esialgsel baroksel kujul aastatel 1475-1483. Torni nimi esines esmakordselt 1577. aastal. Sellest ligi 38 meetri kõrgusest ehitisest võis vaadata läbi avarate alt laienevate mantelkorstnate lähedalt asetsenud majade köökidesse. Niisama hästi võis silmata vaenlase tegevust tema ,,köögis", s.t lähtepositsioonidel. Esimene korrus oli ehitatud laoks. Alguses paiknes ka torni sissepääs esimesel korrusel. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. 1760. aastal kasutati sõjalise tähtsuse kaotanud torni laona, elamuna, arhiivihoidlana. XX sajandi algul olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased. Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu, seinakappe jne. Nende torni ilmet rikkuvate ümberehituste kõrvaldamiseks tehti 1958. aastal osalisi remontrekonstrueerimistöid. 1968. aast...
Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - e...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau Yvette Vaino TAIMERAVI JA NAHAHAIGUSED Referaat SISUKORD Tallinn 2012 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp SISSEJUHATUS Inimene on osake elusloodusest, igaüks saab sündides kaasa teatud kapitali, mida nimetatakse terviseks. Ja see kui hästi sellega osatakse ümber käia on juba 40-50. eluaastaks näha. Inimorganism on keerukas ja väga täpselt töötav, kus kõik elundid ja süsteemid on omavahel seotud. Seega iga tarbitav söök, jook või ravim jätab kuhugi oma jälje. Mitmete haiguste raviks võiks senisest palju julgemini kasutada ravimtaimi,mitte esimese hooga tormata apteeki erinevate ravimite ...
Tapa Gümnaasium Valdur Kübarsepp UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Mailis Sults Tapa 2015 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11 Töö pealkiri: Uni ja unehäired Tapa Gümnaasiumi õpetajate seas Valdkond: Psühholoogia Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: 26 Refereering Uurimustöö räägib unest, unetusest, erinevatest unehäiretest ja nende sümptomitest ning mida teha selleks, et unehäireid vältida. Tööd tehes küsitlesin ka Tapa Gümnaasiumi õpetajaid, et välja uurida, milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning kuidas nad nendega toime tulevad. Lähteallikana kasutasin enamjaolt erinevaid uneraamatuid, mis olid minule kätte saadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et suurel osal Tapa Gümnaasiumi õpetaj...
Eksamiteemad 1. Säilitamise üldküsimused 1) Kultuur Inimesele kui bioloogilisele liigile on iseloomulik kultuuri olemasolu. Kultuur on mõiste, mida kasutatakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes väga laialdaselt. Kultuuridefinitsioone on sadu. Neist ühe varaseima on loonud inglise antropoloog E. B. Tylor 1871. aastal. Tema sõnul on kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses kui kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse, kombestiku ning iga muu võime/harjumuse, mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. Kultuuris on alati vähemalt 3 komponenti: mida inimesed mõtlevad, kuidas käituvad ja milliseid materiaalseid objekte nad valmistavad. Kultuurile on ka omased terve rida tunnuseid: kultuur on ühine, õpitud, ajalooline protsess, tähenduste ja sümbolite süsteem, mis kandub põlvest põlve. Lühiajaline, vaid ühele indiviidile omane käitumine ei ole kultuuriline. Materiaalne kultuur on...
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kau...
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majandusli...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Taavi Käärid NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED Uurimustöö Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 2 SISUKORD 1. Nanotehnoloogia ja Patenteerimine........................................................................................ 6 1.1 Nanotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine Ühendriikides ja Euroopas....................9 1.2 Patendipuhtus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus.......................................................13 1.3 Mittepatenteeritavad leiutised.........................................................................................16 2. Patenteerimisega seotud takistused..............
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviirus...
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
Spaa sõnastik A Aniis - Kasutatakse astma, bronhiidi, külmetuste, puhituste ja krampide raviks. Suurendab rinnapiima hulka, rahustab, mõjub hästi inimese loomulikule tasakaalule. Kasutatakse ka südamevalu, seedehäirete ja musklikrampide leevendamiseks. Ei sobi kasutada raseduse korral. Apelsin - Kudesid trimmiva toimega, naha- ja nahaaluskoe ainevahetust parandav Meeleolu parandav, rahustav ja soojendav, depressioonivastane, rõõmu- ja rahutunnet tekitav, lõdvestav. Ravib kõhuhädasid, vähendab menstruatsioonivalusid. Soodustab seedimist, tõstab söögiisu. Ergutab maksa ja pankrease tegevust. Aitab vedelikupeetuse ja ülekaalu korral. Antiseptiline, baktereid hävitav, leevendab bronhiiti. Lastele kõhukrampide vastu. Võib kasutada raseduse ajal. Akvatreening ehk vesivõimlemine toimub mereveebasseinis. Vesivõimlemine hõlmab vees sooritatavat harjutuste kompleksi, mis tugevdab kõiki lihaseid ja tõstab lihastoonust. Suurepärane liikumisviis...
LOODUSINIMENE Algul oli kasvatus väga tagasihoidlik (mänguline) ning lapsed muutusid vara iseseisvaks. Distsipliin oli nõrk ja arenemisjärgus Muinsusühiskonnas kasvatati eeskujuga, vanemate ja laste suhted olid tunnetuslikul tasandil. Inimese kõige olulisem kasvataja oli loodus. Ta õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust, lohutas ning andis turvatunde. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust. Kujunesid välja esteetika alged. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Tähtsamad tegurid, mis reguleerisid tahet olid töö, müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest, sõda tahtedistsipliini kujundaja. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest...
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naat...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaa...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas os...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas ei pööra inimesed erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kogu aeg on kuskile kiire, liigutakse jalgsi vähes õhus vähe, süüakse valmistoitu ning immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunask...
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR......................................................................
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastuste...
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks ...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslik...
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult oluline on tööprotsess tööd tehakse tasu eest Töölepingu tunnused sõltuvad majanduslikult tööandjast. Seadus ann...
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja j...
annaabi.ee 
