Tungaltera (0)

5 VÄGA HEA

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 1
1. Tungaltera perekond 2
2.Tunglatera 2
3.Harilik tungaltera 2
4.Tungaltera esinemine 3
5.Tungalteramürgistus- ergotism 3
5.1 Haigustekitaja 4
5.2 Tõrje 4
6. Tunglaterad Eestis 4
7.Rahvapärased taimenimetused 5
KOKKUVÕTE 6
KASUTATUD KIRJANDUS 6

SISSEJUHATUS

Käesolev töö uurib, mis on tunglatera.

Tungaltera perekond

Tungaltera (Claviceps) on seente perekond, mis kuulub sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae).Tungaltera perekonnas on ligikaudu 50 liiki, enamik neist kasvab troopilistel aladel.Tuntumaks liigiks on teraviljadel elav harilik tungaltera (Claviceps purpurea).

Tunglatera

Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Tungaltera on haigus, mis nakatab põhiliselt rukist . Teda võib pidada taimede suguhaiguseks.Tungaltera põhjustavad seened nakatavad teravilju oma lendlevate eostega. Nakatunud taimedel arenevad aga teriste asemel mustad söömiskõlbmatud tungalterad. Mustad tungalterad kujutavad endast tugeva kattega ümbritsetud seenehüüfe.Tungalterad valmivad sügisel, kui seenel tuleb üle elada ebasoodne aastaaeg – talv. Vilja koristamisel langeb suur osa tungalteradest maha ning elab seal üle talve. Kevadel vabanevad tungalteradest seene eosed, mis paiskuvad laiali nakatades teravilju taas.Kui viljapõld on nakatunud tungalteraga, ei ole soovitav sellelt põllult pärit vilja süüa. Tungaltera sisaldab vähesel määral mürgiseid aineid ning muuta ka jahu veidi mürgiseks. Söömine võib põhjustada haigust,nimega ergotism (nii loomadel kui
inimestel). Inimtoiduks on ohtlik üle 0,05% tungalterade sisaldus viljas , loomadele 0,2%.
Tungaltera sisalduse kohta juhuslikes viljavalimites toimub ka kontroll.
Siiski on tungaltera tänapäevani asendamatu meditsiinis – tema preparaate vajatakse günekoloogias. Tõenäoliselt suur osa Keskaegseid nõiaprotsesse olid tingitud tungalterast – ta võib toimida hallutsinogeenselt, aga tungalteraga saastunud vili oli sageli vaesema rahva toit näljast pääsemiseks. Ilmselt põhjustas tungaltera ka keskajal väga kõrget laste suremust.

Harilik tungaltera

Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera (Claviceps) ja sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae).
Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera.
Iseloomustus- Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad .
Kasvukoht-Levib rukkipõldudel, harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades.
Toime-Tungaltera peetakse libahuntide nägemise põhjuseks talupoegade seas. [1] Talupoegade viljakvaliteet oli mõisnike omast madalam ja vili võis sisaldada tungalteri. Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimine põhjustab hallutsinatsioone, krampe ja gangreeni. Veel 20. sajandil on märgitud mürgituspuhanguid. Kuivatatud teravilja hoiustamisega tungaltera mõju väheneb ja aastaga kaob peaaegu täielikult. Praegu kasutatakse tungaltera ravimite valmistamiseks (sünnitust esile kutsuvad ) ja see on ravimtaimede registris. LSD (lüsergiid) sünteesiti tungaltera alusel esmakordselt 1943.

Tungaltera esinemine

Viimasel ajal on olnud üsna sage kõrreliste tungaltera esinemine, mida tekitab seene Claviceps purpurea anamorf Sphacelia segetum. Kõrsheinte pähikutes arenevad tungalterad on märksa väiksemad rukki omadest. Tungaltera esineb paljudel risttolmlevatel kõrsheintel ja teraviljadel. Haigus on märgatav, kui teriste moodustumise asemel arenevad nakatunud õites mustad sarvekujulised sklerootsiumid, mis ulatuvad sõkalde vahelt välja. Tungaltera sklerootsiumi moodustamisel on suure toitainete kao tõttu naaberpähikud tühjad, nii et kaudne kahju on suurem kui otsene. Sklerootsiumid on seda mürgisemad, mida väiksemad nad on. Neid ei tohi ei toidu- ega söödaviljas olla üle 0,5%. Sklerootsiumid pudenevad maapinnale, kus nad kevadel idanevad, neil arenevad kerakujulised jalaga moodustised, milles asuvad viljakehad (periteetsid) kotteostega. Kotteosed kanduvad kõrreliste õitseajal õitele, milles areneb seene niidistik lülieostega. Nakatunud õites toimub orgaaniliste ainete väljavool mesikastena. Mesikaste järele tulnud putukad levitavad ka seene lülieoseid, kandes neid uutele õitele. Nakatunud õites areneb tungaltera. Mesikaste on mesilastele mürgine.

Tungalteramürgistus- ergotism

Tungaltera (Secale cornutum) on kottseente klassi kuuluva seene Claviceps purpurea püsivorm. Esineb teraviljadel (peamiselt siiski rukkipeades). Tungaltera on sarvetaoline (piklik kõver), sooniline, väljast tumevioletne, seest valge rabe kõva moodustis. Suuremal hulgal võib teda esineda vilja puhastamisel saadavas alusviljas, kliides ja jahvatusjäätmetes, mida kasutatakse kanade, sigade ja veiste söödana. Eriti rohkesti esineb teda vihmastel aastatel, millal ta võib tekitada isegi massilisi mürgistusi. Ta langeb kõrreliste viljapeadest kergesti (lõikuse ajal) maapinnale ja talvitub seal. Kevadel kasvavad tungalterast välja valged nupukesed, mis arenevad 1 cm pikkusteks varteks, mille otsas on purpurpunane mütsike . Viimane sisaldab seeneeoseid. Eosed nakatavad õitsemise ajal kõrreliste emakaid. Taime emakasse tunginud seeneniidistik moodustab lülieoseid ja eritab magusat mahla, mida korjavad putukad levitavad ühtlasi lülieoseid. Tabandatud taime emakast areneb tera asemel tungaltera s.o seene kõvaks muutunud kude, mille abil seen talvitub.
Tungaltera põhjustab mürgistust, kui selle sisaldus jahus on enam kui 0,1%. Tungaltera sisaldab tugevatoimelisi mürkaineid, mille toimeaineteks on ergotoksiin, ergotamiin, ergotiniin. Värsked tungalterad on mürgisemad kui pikemat aega säilitatud. Kõige tundlikumad sead, linnud ja veised . Mürgistust on täheldatud ka lammastel ja hobustel. Enamasti põhjuseks tungaltera sisaldav jahu, kuid veistel on esinenud mürgistust karjamaal, kus kastehein sisaldas tungaltera.
Profülaktika. Seemneks ja loomadele söödaks minev teravili tuleb korralikult puhastada. Umbrohi tuleb põllupeenardelt hävitada.

5.1 Haigustekitaja

Haigusetekitaja võib parasiteerida paljudel teraviljadel ja kõrrelistel ning rukis on selle suhtes väga vastuvõtlik . See põhjustab haiguse, mis kahjustab ainult peremeestaime õitsvat osa. Nakatunud taimed kasvatavad tungalteri ehk sklerootsiume, mis täielikult asendavad peades terasid. Tungalterad kukuvad sageli enne koristust maha, mõnedel juhtudel võidakse nad ka koristada ja taas seemnetega maha külvata või siis süüakse need otseselt loomade poolt. Tungalterad sisaldavad mürgiseid aineid, peamiselt alkaloide, mis on söömise korral nii loomadele kui ka inimestele kahjulikud. Samas on neil on meditsiiniline väärtus. Rukki terasaak peab vastama ametlikele tervishoiustandarditele tungalteraga nakatumise suhtes.
Kui tungalterad kukuvad pinnasesse, jäävad nad sellesse seisundisse järgmise aastani. Pinnasel või pinnase pindmistes kihtides olevad tungalterad idanevad teraviljade õitsemisega samal. Sklerootsiumitele kasvavad sulgeoslad, milles tekivad eoskotid väljapaiskuvate kotteostega. Kotteosed levivad naabertaimede õitele putukate-, vihma- või tuule abil.

5.2 Tõrje

Enamikes maades ja enamike sortide puhul ei oma see haigus suurt majanduslikku tähtsust. Esineb erinevaid vastupanuvõimeid ning tuntakse patogeenilisi vorme. Erinevat peremeestaimede vastuvõtlikkus võib olla seotud ajaga , mil õis jääb avatuks. Hübriidrukkil on mõnel aastal olnud märkimisväärseid nakatumisi, mis on põhjustanud nii suure seemnete kaotuse puhastamise käigus, kui ka probleeme seemnete müümisel
loomatoiduks. Kõige tähtsam on tungalteradeta seemnete kasutamine. Seemnete kontroll toimub ujutamismeetodil, milleks kasutades naatriumkloriidi lahust. Sügav künd ning kultuuride vaheldumine toovad tõhusat leevendust, kuna umbes 25 cm sügavusele maetud tunglaterad ei idane ning mädanevad aasta möödudes . Kõrreliste umbrohtude tõrje nii kultuuris kui ka läheduses on tähtis moodus , vähendades levikut teraviljakultuuridele. Seemnete puhtimine Baytan Universal WS 19,5 (triadimenool, fuberidasool, imasaliil), võib vähendada tungalterade idanemist, vähendades seega teraviljade, rukis kaasa arvatud, nakatumist. Kasvuaegseks tõrjeks sobiv keemilise töötlemise viisi puudub.

Tunglaterad Eestis

Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja 12 liiki. See seeneliik parasiteerib enamikul kõrreliste liikidel. Eestis parasiteerib tungaltera kõrreliste sugukonna 74 (78) liigil, sealhulgas kõigil meil kasvatatavatel teraviljadel. Niisked ilmad soodustavad tungaltera kasvu. Välimuselt eristub ta tumedate, seest valkjate ja seemnest suuremate sarvjate seenemügaratena. Kevadel arenevad mahakukkunud tungalteral kotteosed ja need peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Tungaltera toimel hakkab nakatunud kõrrelise õis eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa lõhna peale kokku lennanud kärbsed kannavad seeneeoseid edasi tervetele õitele. Suve lõpus kasvavad nakatunud õitest talvituma jäävad tungalterad (sklerootsiumid). Nakatunud teradest jahu ning kliide söömine tekitab inimesel ja loomadel mürgistuse. Mürgistuse tunnuseks on gangreen ja krambid . Veel 20. sajandi alguses teati mitmeid mürgistuspuhanguid Eestis. Tänapäeval töödeldakse teravilju tungaltera vastu. Teravilja seistes laos mürgisus väheneb ja umbes aasta pärast võib see täielikult kaduda. Tungaltera on ametlikult ravimtaimede registris, temast toodetavaid ravimeid on ligi paarkümmend.

Rahvapärased taimenimetused

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

haigus määratlemata
naistehaigused
seest haigus
sünnitus
verejooks

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

tungaltera Claviceps purpurea

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Vanaema tundis maarohtusid. Tahtis, et õpiks ära, aga ei õppind keegi. Korjas tungalpäid, andis sisse, kui lapsevaevas keegi oli. /---/
Verejooksud emakast. Haigele anti juua veriheina teed või ära närida 3-4 tungaltera.
Naiste verejooks õli, sies anneti sisse peenest tuhratud munakoori, valge ärjäpä teed ja jõviki. Ka tunglateri. Nenäst verejookso vasta oli see, et siuti paremb jalg päältpoolt ketrekonti ja pahemb käsi randmest kõvast kinni, äädikatopid pandi nenä, kui johtos sedä õlemä kääperä.
Rukkipeade seest korjati tungelteri. Neid söödi verejooksu korral.
Ka tungaltera, rukkipeade seest korjatud, verejooksu vastu. Tungaltera korja rukkipeade seest, kuivata ära, tambi katki peenikeses pulbris ja söö, jääb veri kinni.
Rukkipeade seest korjati tungalteri, neid söödi verejooksu korral.
Ema käis naistel abiks, ta korjas ikka suvel rukki tungaltera (suur ja must, rukkihaigus muidu). See hõõruti pulbriks ja võeti sisse verejooksu vastu.
Tungaltera. Ta on õige mürgine taim ning on apteekes tarvitusel.
Tungaltera. Ta on mürgine taim ja arstirohu sedeliga apteekides müüdav.

Arstirohuks:

Tunkeltera, ’tungaltera’, naiste suure verejooksu puhul tarvitati tunkeltera pulbrit, aitab.
Sisemiste haiguste vastu tarvitati ka tungalteri.
Sisemiste haiguste vastu söödi tungalteri.
Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu , rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

KOKKUVÕTE

Tunglatera on haigus, mis põhjustab tungalteratoksikoosi.Tungalteratoksikoosi saavad loomad aga ka inimene kõige sagedamini tungaltera (Claviceps purpurea) sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Toimeaineteks on tungalteras sisalduvad ergotoksiin, ergotamiin, ergometriin, türamiin, histamiin jt. toksilised ained.
Haigus kulgeb ägedal ja kroonilisel kujul. Ägedate ja alaägedate mürgituste korral täheldatakse süljevoolu, stomatiiti, oksendamist, kõhulahtisust, tundlikkuse vähenemist, unisust ja mõnikord krampe ning halvatust.Tiined loomad aborteeruvad. Kroonilise mürgituse korral perifeersete kehaosade kärbumine .Inimese jaoks ajalooliselt peamiseks ergotismi
põhjustajaks saastunud rukkist tehtud leiva söömine.
Haigus on tõsiste järelmõjudega ning kuna iga pagar vastutab oma toodangu eest, peab ta olema kursis taoliste haigustega ning oskama kontrollida seda, et taolist haigest teraviljast tehtud jahu ei kasutaks.

KASUTATUD KIRJANDUS

.ODT Laadi alla originaalfail 6 lk · .odt · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TriinRoos Õppematerjali autor

SISUKORD2SISSEJUHATUS31.Tungaltera perekond42.Tunglatera43.Harilik tungaltera44.Tungaltera esinemine45.Tungalteramürgistus- ergotism55.1 Haigustekitaja55.2 Tõrje 56. Tunglaterad Eestis67.Rahvapärased taimenimetused6KOKKUVÕTE7KASUTATUD KIRJANDUS8

Tungaltera haigused Tõrje Tunglaterad Eestis

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Tungaltera

TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli linder 011KM Tungaltera uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskuson Tallinn 2009 Käroli linder tungaltera Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera (Claviceps) ja sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae).Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja 12 liiki. Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvukohad : rukkipõllududel , harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest.Terade murdepind peab olema valge või kergelt lillakas. Pruunika-kollaka

Hügieen

docx

Tungaltera referaat

TALLINNA TEENINDUSKOOL ----- --------- 011PK Tungaltera Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Tungaltera Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera (Claviceps) ja sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae). Harilik tungaltera on seen mis parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad. Tungaltera levib rukkipõldudel, harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades.

Toiduhügieen

pptx

Harilik tungaltera

 Abi on neist sünnitusabis, Parkinsoni tõve, migreeni ja veel mõne tõve puhul. KAHJU  Osa tungalteri võib aga sattuda ka koristatud vilja hulka.  Kui neid on palju (rohkem kui 1% tungaltera lisandit jahus) ja nad jõuavad inimese toidulauale, võib tagajärjeks olla raske mürgistus nn. ergotism.  Tänapäeval kimbutab see haigus siiski vaid kariloomi, kes söövad niidukõrrelistel levivat tungaltera. KASUTATUD INGO  http:// tnhm.collections.naturaleurope.eu/content/bb4c f30271e74d98a64fbe98d74e2242  http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_tungaltera  http:// et.wikipedia.org/wiki/Harilik_tungaltera#mediavi ewer/Pilt:Ergot01.jpg  http://www.latvijasdaba.lv/senes/clavicepspurpur eafrtul /

Põllumajandus

doc

Seened

2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha. Viljakeha üldlevinud tüübi põhjal seltsis saab neid omakorda rühmitada vanal, kunstlikul viisil nelja rühma: a. peiteoslaga seened (jahukastelaadsed, eurootsialaadsed, sitikaseenelaadsed, keratiiniseenelaadsed). b. Tungalseened - sulgeoslaga seened (helekottseenelaadsed (nt. tungaltera, punane komuseen), süsikulaadsed, musttäpptõvelaadsed) c. Kamberseened (lehtereosla stroomas) (Mustlaikpõletikulaadsed). d. Ketasseened lehtereoslaga seened (tiksikulaadsed, liudikulaadsed, Hirvepähklilaadsed, enamus samblikke) Teisseened seened, kellel pole leitud sugulist paljunemist, kes paljunevad ainult sugutult, lülieostega. Seeneniitide ehituse põhjal saab määrata nende hõimkonna, vahel ka seltsi, Täpsem

Botaanika

doc

SEENED

Bioloogia

doc

Mükoloogia eksam

Seeni kasutatakse veel valge hallitusjuustu, salaami vorsti ja sojakastmete valmistamisel. Paljusid seente poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete lõhna, värvi jm. omaduste parandamiseks. Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetussaadusi e. metaboliite. Üks tuntumaid metaboliite on penitsiliin antibiootikum, mis pärsib bakterite rakukesta sünteesi. Kõrreliste parasiidi tungaltera abil toodetakse alkaloide, mida kasutatakse nt. migreeni ja Parkinsoni tõve ravil. Seenemürgitused: Seenemürgistusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis kasvab nt. valge kärbseseen, mida aetakse segamini sampinjoniga. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Aflatoksiinid: Väga kantserogeensed omavahel lähedase koostisega ained, mida teatud tingimustel (kõrge

Bioloogia

docx

Mükoloogia eksam

loomaliikidel! Mükotoksikoosidest hoidumiseks tuleb vältida hallitanud toiduainete ja hoidiste jmt. Toiduks tarvitamist. Ohratoksiinid. Kerahalliku liik Aspergillus ochraceus ja pintselhalliku liik Penicillium verrucosum toodavad ohratoksiini A, B ja C. Ohratoksiin on eriti tugev nefrotoksiline mürkaine, kuid tal on ka teratogeenne ja kantserogeenne toime. Tungaltera. Tungalteratoksikoosi saavad loomad aga ka inimene kõige sagedamini tungaltera (Claviceps purpurea) sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Toimeaineteks on tungalteras sisalduvad ergotoksiin, ergotamiin, ergometriin, türamiin, histamiin jt. toksilised ained. Haigus kulgeb ägedal ja kroonilisel kujul. Ägedate mürgituste korral täheldatakse süljevoolu, stomatiiti, oksendamist, kõhulahtisust, tundlikkuse vähenemist, unisust ja mõnikord krampe ning halvatust. Tiined loomad aborteeruvad. Kroonilise mürgituse korral perifeersete kehaosade kärbumine.

Mükoloogia

doc

Botaanika Eksam

Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal

Botaanika

Rohkem sarnaseid