Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ravimtaimede lühendatud konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ravimtaimede lühendatud konspekt #1 Ravimtaimede lühendatud konspekt #2 Ravimtaimede lühendatud konspekt #3 Ravimtaimede lühendatud konspekt #4 Ravimtaimede lühendatud konspekt #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helpmeh Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
odt

Ravimtaimed minu kodus

Antsla Gümnaasium KRISTJAN SERMAT 3. kl RAVIMTAIMED MINU KODUS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja HELINA KUUSK Antsla 2014 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. MIS ON RAVIMTAIMED...............................................................................................................4 2. TAIMED...........................................................................................................................................5 2.1 Piparmünt...................................................................................................................................5 2.2 Kummel...........................................................................

Avamere kalur
thumbnail
26
docx

Toiduainete õpetuse konspekt

rikkalikult C-vitamiini. Aedtilli ravitoime on tuntud ka rahvametitsiinis. Tilli kasutatakse soolavabas dieedis soola aseainena. Sobib hästi liha-, kala ja köögiviljatoitudele. Taime seemnetest ja lehtedest valmistatakse teed, mis on väga hea seedehäirete, neerukivide, verevaesuse, neeru- ja põieliiva korral. Säilitatakse kuivatatult, külmutatult või soolatult. Soolatud tillil säilib aroom ja maitse paremini. Basiilik- Lõuna-Aasiast pärinev aromaatne maitse- ja ravimtaim, mida eriti ohtralt kasutatakse Itaalia jm Vahemere köögis. Basiilikuga võib maitsestada kõiki salateid, köögivilja-, kala- ja liha-, ka kruubi-, kaerahelbe- ja munatoite, marinaade ja kastmeid. Teda kasutatakse laialdaselt liha-, kala- ja konservitööstuses, kuulub ka liköörisortide maitseainete buketti. Kodusel teel hoidiste valmistamiseks sobib värskelt kasutada, eriti tomatihoidistes. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas.

Toiduainete õpetus
thumbnail
15
docx

Rakendusbotaanika

Sinerõigas ­ võimalik, et sisse toodud kultuurtaimvärvi eesmärgiks. Seal olev värv: indigo. Potisinine- värvijad olid keskajal linnast välja visatud. Sinise värvi saamiseks ol aja ammoniaaki, mida saadi uriinist. Sinine värv haises alguses vängelt. Peen ja täpne töö, saadav värv on helesinine. Värv oksüdeerub õhu käes siniseks. Ussikeel annab lillat,mis määrib kõik muu ka ära. Paakspuu annab intensiivset punakaspruuni, seda annab korp. Eluskoor on ravim (lahtisti) Paakspuu kooriti ära ja pandi kotiga maaalla, seal niineosa hävines ja alles jääb ainultkorp. Surnud puu pealt korp ei värvi. Kuldsekollase annab kollane karikakakar. Mustjaspruuni saab kreekapähkli puu viljalihaga, seeon luuvili. Värve saab veel seentest ja samblikest. Vöödikutega saab värvida, natukene mürgised ­ nnavad väga head lillat/pruuni värvi. Puravikud, vahelkud, liimikud annavad pruuni. Põdramokk(igivana), värvtorik-annavad sinist

Lillekasvatus
thumbnail
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsade

Metsakasvatus
thumbnail
80
doc

Metsabotaanika

12 kortsleht, angerpist, tedremaran, peetrileht, lillakas, lamba-aruhein, punane aruhein, nurmenukk, ojamõõl, hobumadar, värvmadar. ÜRT-PUNANUPP ­ Nimi: Sanguisorba officinalis, tõlkimisel saame sanguis ­ veri, sorbeo ­ imen; parkhappeid sisaldavat risoomi tarvitati verejooksu vaigistava vahendina. Ofitsinaalne, s.o. ravimtaim (ladinakeelsest sõnast officina ­ apteek). Sugukond roosõielised. Kasvukoht: taim eelistab lubjapinnasega niitusid, põõsastikke, nõlvu, metsa- ja sooservasid. Tugeva, puitunud risoomiga, 30 cm ­ 1 m kõrge püsik püstise, soonilise, haruneva varrega. Juurmised lehed pikarootsulised, paaritusulgjad, 3-12 paari sulglehekestega. Ülemised varrelehed väikesed, rootsuta. Õied kahesugulised, tihedate, kuni 3 cm pikkuste nuttidena tume-purpurpunased

Eesti loodus ja geograafia
thumbnail
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku

EestiI metsa ökosüsteemid
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa

Eesti metsad
thumbnail
13
docx

Metsakasvatuse arvestuse vastused

1. Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus ­ on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus ­ esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus ­ tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik ee

Metsakasvatus



Lisainfo

Ravimtaimede töö kordamisküsimuste vastused:
1. Leesikas ja pohl; nende droog, peamine toime, kasutamine.
2. Islandi käokõrv; droog, toime eripära, kasutamine.
3. Metsmaasikas, pune; nende droog, toime, kasutamine.
4. Jõhvikas, mustikas; nende droog, toime, kasutusvõimalused.
5. Sookail; droog, toime, kasutamine.
6. Paakspuu; droog ja põhitoime. Milleks peamiselt kasutatakse paakspuu droogi?
7. Aru- ja sookask; droog, toime, kasutamine.
8. Mida kujutab endast ja kus kasvab must pässik? Musta pässsiku droog, selle
kogumine, koostise ja toime eripära; kasutamine.
9. Kadakas; droog, toime, kasutamine.
10. Mänd; droog, selle toime eripära ja kasutamisvõimalused.
11. Pärn; droog, põhitoime, peamised kasutusvõimalused.
12. Mille poolest on hõberemmelgas märkimisväärne ravimtaimena?
Hõberemmelga droog, toime, kasutusvõimalused.
13. Tamm; droog, selle kogumine, põhitoimed ja kasutamine.
14. Mida tuleb silmas pidada tamme droogi kogumisel?
15. Kanarbik, vaarikas; droog, toime ja kasutamine.
16. Hall- ja sanglepp; droog, peamine toime, kasutamine.
17. Kuusk; droog, peamine toime ja kasutamine.
18. Pihlakas; droog, peamine toime, kasutamine.
19. Haab; droog, peamine toime, kasutamine.
20. Ravimtaimede kogumine (olulisemad punktid, mida peab silmas pidama
ravimtaimede kogumisel; vt. peatükk Ravimtaimede kogumine, kuivatamine,
säilitamine).
21. Mis on droog?


Kommentaarid (1)

RipleyS profiilipilt
RipleyS: Sain materjalist abi!
00:25 06-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun