Vanusega seotud õigused ja kohustused (0)

Tornimäe Põhikool
Vanusega seotud õigused ja kohustused
Referaat
Autor:Sven Aruvee
Klass: IX klass
Juhendaja :Maire Käärid
Tornimäe 2012

Sisukord

Sissejuhatus..........................................................................................................................................3
Töötamine.........................................................................................................................................4-5
Abiellumine ..........................................................................................................................................6
Hasartmängud.......................................................................................................................................7
Isikut tõendavad dokumendid ...............................................................................................................8
Kool......................................................................................................................................................9
Lapsendamine .....................................................................................................................................10
Lastekaitse ..........................................................................................................................................11
Eestkoste.............................................................................................................................................12
Kasutatud kirjandus............................................................................................................................13
Sissejuhatus
Võtsin refereerimisele materjali, mis puudutab noori. Noored teavad tänapäeval enamasti ainult enda õigusi, kohustusi aga mitte. Samuti tuleb vanuse kasvades juurde õiguseid ja kohustusi, kui millised millal tulevad ei tea keegi täpselt. Referaadi eesmärk on selgitada lihtsas keeles just seda teemat puudutavaid tõdesid.

Töötamine

Eesti Vabariigi töölepingu seaduse kohaselt võib töötajaks olla 18-aastaseks saanud isik. 13 – 14-aastane laps võib reeglina töötada ainult koolivaheaegadel või osaledes õppimise kõrval teatri- ja kontsertasutuste loomingulises tegevuses.
Erandjuhtudel võib töötajaks olla 15-aastaseks saanud alaealine ühe vanema või hooldaja kirjalikul nõusolekul, kui töötamine ei ohusta alaealise tervist, kõlblust ja hariduse omandamist ning ei ole alaealisele keelatud.
Töölepingu seaduse alusel tööandja ei tohi alaealist tööle võtta ega rakendada tööl, mis:

ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;

ohustab alaealise kõlblust;

sisaldab õnnetusohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata ega vältida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;

takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;

ohustab alaealise tervist töö laadi või töökeskkonnas toimivate ohutegurite tõttu. Selliste tööde ja ohutegurite loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Noortele lubatud kergete tööde loetelu kehtestatakse valitsuse määrusega. 2004. aastast on 13-14-aastasel alaealisel ja 15-16-aastasel koolikohustuslikul alaealisel lubatud teha järgmisi kergeid töid:

põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine (välja arvatud pestitsiididega töödeldud põldudel), saagi koristamine , marjade või puuviljade korjamine , köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine, ravimtaimede kogumine, kuivatamine või pakkimine;

tööstusettevõttes tehtavad lihtsamad abitööd;

kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks kauba lahtipakkimine, asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, samuti müügitöö;

toitlustus - või majutusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks laudade katmine, nõude koristamine või pesemine, majutusruumide koristamine;

käsitöö, näiteks suveniiride või muu sarnase valmistamine või müük;

kontoritööd, näiteks töötamine asjaajajana, käskjalana;

puhastus- või koristustööd, näiteks tootmisega mitteseotud ruumide või territooriumide koristamine või puhastamine, väikesemõõduliste esemete pesemine;

kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd, näiteks osalemine etendusasutuse töös loomingulise töötajana, töö modelliagentuuris, töö siseturismiga seotud üritustel, väikesemõõduliste ja odavate kaupade müümine, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine, müümine või kuulutustulpadele või kuulutustahvlitele kleepimine.
Töötavatel alaealistel on lühendatud tööaeg: 13 – 14- aastastel 20 tundi nädalas; 15 – 16-aastastel 25 tundi nädalas; 17-aastastel 30 tundi nädalas.
Alaelise töölevõtmisel ei tohi rakendada katseaega, et kindlaks teha töötaja sobivus ettenähtud tööde tegemiseks, samuti tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks. Samuti ei ole lubatud saata alaealist töölähetusse, st tööülesannete täitmisele väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta .
Töö- ja puhkeaja seaduse § 14 keelab rakendada alaealist ületunnitööle ja tööle ööajal, st tööle kella 22.00 õhtul kuni kella 6.00 hommikul . Alaealist ei ole lubatud rakendada tööle puhkepäevadel. Paragrahv 12 kohaselt ei või 13 – 14- aastaste töötajate tööaja kestus ületada summeeritud tööaja arvestuse korral viit tundi, 15 – 16-aastastel töötajatel kuut tundi ja 17-aastastel töötajatel seitset tundi päevas.
Alaealistel on töösuhetes võrdsed õigused täisealisega ning seaduse, haldusakti ja kollektiivlepinguga ettenähtud soodustused.
Alaealise vanem, eestkostja, hooldaja või tööandja asukoha tööinspektor võib nõuda alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist, kui töötamine ohustab alaealise tervist, kõlblust või hariduse omandamist.

Abiellumine

Noor inimene on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. 15 – 18-aastane nooruk võib abielluda mõlema vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul.
Kui last kasvatab üksikvanem või on üks vanematest teadmata kadunuks või teovõimetuks tunnistatud , samuti kui ühelt vanemalt on vanema õigused ära võetud, piisab 15 – 18-aastase noore inimese abiellumiseks ühe vanema nõusolekust.
Kui üks vanematest või eestkostjatest ei anna abiellumiseks nõusolekut, võib kohus anda abiellumisloa ühe vanema või eestkosteasutuse avalduse alusel. Kohus annab noorele abiellumisloa juhul, kui abiellumine vastab alaealise huvidele.
Kui alaealine on saanud abiellumiseks loa, on tal õigus sõlmida abieluvaraleping .
Alaealisel abikaasal, tema vanemal või eestkostjal on õigus nõuda abielu kehtetuks tunnistamist, kui abielu on sõlmitud perekonnaseaduse sätteid rikkudes .

Hasartmängud

Hasartmänguks loetakse seaduse mõistes mängu või meelelahutuslikku tegevust, milles osalemine võimaldab omandada raha, muud vara või varalisi õigusi ning mille tulemus on määratud täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega. Sealjuures riskib mängija kaotada raha, mida ta on mängus osalemise õiguse eest maksnud.
Hasartmängud on õnnemängud, loteriid, totod ja osavusmängud.
Õnnemängud on mängud, mille tulemus sõltub juhusest ja mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise vahendi abil või mängu läbiviija vahendusel;
Loteriid on mängud, mille tulemus sõltub juhusest, kusjuures võidufond moodustab kuni 80 protsenti loteriipiletite tiraaži realiseerimishinnast ning mängu tulemust ei selgitata üle kolme korra ööpäevas või see selgub loteriipiletil asuva mänguvälja avamisel;
Totod on mängud, mille tulemus sõltub mängija ennustatud sündmuse toimumisest, toimumata jäämisest või toimumise viisist, kusjuures sündmus, mille suhtes mängija ennustuse teeb, on väljaspool hasartmängukorraldaja kontrolli, võidu saamine sõltub ennustuse paikapidavusest ning võidu suurus sõltub panuse suurusest ja enne panuse tegemist määratud võidu koefitsiendist (kihlvedu) või hasartmängukorraldaja poolt määratud protsendist panuste summast , õigesti ennustanute arvust ja nende panuste suurusest (totalisaator);
Osavusmängud on mängud, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija füüsilisest osavusest või oskustest ja teadmistest ning mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise seadme abil.
Õnnemängus, kaughasartmänguna korraldatavas õnnemängus ja osavusmängus saab osaleda alates 21. eluaastast. Alla 21-aastasel isikul on ka keelatud õnnemängu mängukohas viibida.
Alla 21-aastane isik tohib viibida üksnes Eesti laevaregistrisse kantud reisijatevedu teostaval laeval asuvas õnnemängu mängukohas, kus asuval mänguautomaadil või mängulaual ei ületa suurim võimalik panus ühes õnnemängus osalemise õiguse saamiseks 10 eurot ja suurim võimalik ühe õnnemängu tulemusel saadav võit 2000 eurot. Totot ei tohi mängida alla 18-aastased isikud.
Loteriid ei tohi mängida alla 16-aastased isikud.

Isikut tõendavad dokumendid

Isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt välja antud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto ja allkiri .
Isikutunnistus ehk ID-kaart on Eesti elaniku riigisisene isikut tõendav dokument, mis antakse välja Eesti kodanikule ja kehtiva elamisloaga püsivalt Eestis elavale välismaalasele. Eestis püsivalt elaval Eesti kodanikul ja kehtiva elamisloaga püsivalt Eestis elaval välismaalasel peab isikutunnistus olema alates 15-ndast eluaastast. Isikutunnistus antakse välja kehtivusajaga kümme aastat, alla 15- aastasele isikule antakse isikutunnistus välja kehtivusajaga viis aastat. Isikutunnistust saab Eesti kodanik kasutada ka Eesti riigipiiri ületamisel, mis on Euroopa Liidu liikmesriikidevaheliseks piiriks ning reisimisel Euroopa Liidu liikmesriikides.
Eesti kodaniku reisidokumendiks on pass , mis antakse välja riigipiiri ületamiseks reisimisel teise riiki. Vähemalt 15-aastasele Eesti kodanikule väljastatakse pass isikliku taotluse alusel.
Nooremale kui 15-aastasele Eesti kodanikule võidakse tema seaduslike esindajate, st vanemate või hooldaja taotlusel välja anda Eesti kodaniku pass, kui:

• ta reisib välisriiki eraldi vanemast, kelle reisidokumenti tema andmed on kantud või
  
• laps reisib välisriiki koos vanema(te)ga, kelle reisidokumenti tema andmeid ei ole kantud.
  

15-aastasele ja vanemale Eesti kodanikule antakse pass kuni kümneks aastaks, alla 15-aastasele Eesti kodanikule antakse pass kuni viieks aastaks.
Isikut tõendava dokumendi ja passi taotlemiseks tuleb pöörduda Kodakondsus - ja Migratsiooniameti poole.
NB! Võõra dokumendi kasutamine, dokumendi võltsimine ja enda dokumendi teisele kasutada andmine on seadusest tulenevalt karistatav .

Kool

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaühel õigus haridusele. Vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on põhikoolis õppimine kooliealistele lastele kohutuslik.
Koolikohustuslikud on kõik lapsed, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks. Õpilane on koolikohutuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni . Koolikohustuslikud on ka keha-, kõne-, meele- ja vaimupuudega ning eriabi või kasvatuse eritingimusi vajavad lapsed.
Koolikohustust võib täita ka kodus õppides.
Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse ja kutsehariduse omandamiseks.

Lapsendamine

Lapsendamine tähendab vanema ja lapse vaheliste õiguste ja kohustuste tekitamist lapsendaja ja lapsendatu, st lapse vahel.
Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama . Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul.
Lapsendada võib üksnes lapse huvides.
Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada vaid tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.
Vähemalt 10-aastase lapsendatu ees- ja perekonnanime võib muuta tema nõusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

Lastekaitse

Lastekaitse seaduse järgi on laps iga alla 18-aastane inimene. Lastekaitse seaduse eesmärk on tagada laste turvatunne ja õigus normaalsetele arengutingimustele ja heaolule. Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond, kus tema eest hoolitsevad vanemad või isikud, kelle hoolde laps on seadusega usaldatud. Riik toetab lastega peresid laste- ja peretoetuste ning vajalike teenuste osutamise kaudu. Juhul, kui lapsevanemad või seaduslikud hooldajad ei suuda tagada lapsele vajalikke kasvutingimusi, püüab riik peret aidata nii sotsiaaltoetuste kui ka toimetuleku koolituse kaudu.
Kui lapse olukord peres ei ole jätkuvalt turvaline ja tema arengut soosiv või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu, võib osutuda vajalikuks lapse eraldamine perest kas ajutiselt või alaliselt:

• sotsiaaltalitus saaib last aidata talle sobiva tugiperekonna või -isiku leidmisega, kes vabatahtlikkuse alusel püüab lahendada lapse probleeme, abistab ja toetab teda (tugiperekonna määramisel arvestatakse lapse soove ja tugiperekonna või tugiisiku sobivust);
  
• ajutist abi ja tuge kuni olukorra normaliseerumiseni peres pakub turvakodu ;
  

• kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalitus saab last abistada ka eestkostja või perekonna abistamise kaudu; asendushooldusele st kas kasuperesse või asenduskodusse (lastekodusse) paigutamisega;
  

• pärast hoolduse lõppu aitab sotsiaaltalitus last järelhoolduse teel eluprobleemide lahendamisel.
  

Kui selgub, et lapse huvides on teda ohtlik jätta vanemate juurde, võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus otsustada võtta ära vanemlikud õigused ühelt või mõlemalt vanemalt. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus .

Eestkoste

Eestkoste on isik või asutus, kes seatakse lapse kasvatamiseks, tema eest hoolitsemiseks ning tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.
Eestkoste asutuseks on tavaliselt kohalik omavalitsus.
Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Alla 18-aastane isik ei saa olla eestkostjaks.
Vanusepiirid lapse soovi ja tahte arvestamisel ning arvamuse ärakuulamisel
Perekonnaseadusest tulenevalt lähtub eestkosteasutus või kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.
Last puudutava sotsiaalhoolekande küsimuse lahendamisel tuleb arvestada vähemalt 10-aastase lapse enda soovi ja tahet. Lapse eraldamisel kodust ja perekonnast tuleb arvestada ka noorema kui 10-aastase lapse soovi ja tahet, kui lapse arengutase seda võimaldab.
Otsuse peab lapsele teatavaks tegema talle arusaadaval viisil, arvestades lapse vanust ja arengutaset.
Kasutatud kirjandus
https://www.eesti.ee/est/teemad/kodakondsus/kodanikuoigused_ja_kohustused/kodaniku_oigused_ja_kohustused
https://www.eesti.ee/est/riik/pohiseadus/ii_pohioigused_vabadused_ja_kohustused
http://www.tka.riik.ee/tarbija-oigused-ja-kohustused/
http://lemill.net/content/webpages/oigused-ja-kohustused/view
http://www.ut.ee/et/oppimine/uliopilasele/lisaoigused
http://www.nip.ee/page/78/7/68