Oopium (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium
Oopium
Inimeseõpetuse referaat
Marleen Mikk
7.b
Tallinn 2016

Sisukord

Mis on oopimum? 5
Kasutamine 5
Mõju 6
Kahjustused 7
Sõltuvus 7
Päritolu, levikualad 8
Kasutatud allikad 9

Mis on oopimum?

Oopiumiks nimetatakse unimaguna tardunud (kuivanud) piimmahla mahla (vt pilt nr. 1), mida saadakse kasvueas kupardesse tehtud lõigetest. Värvuselt on oopium pruuni kuni mustja värvusega ja spetsiifilise lõhnaga, võib olla vähesel määral kleepuv. Oopium (üks opiaatidest) sisaldab kuni 40 erinevat narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi, millest tähtsamad narkootilised alkaloidid on morfiin , kodeiin ja tebaiin. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus .
Pilt nr.1: Unimagun ja sellel tardunud piimjas mahl .

Kasutamine

Morfiini (unimagunas sisalduv narkootiline aine) kättesaamiseks kupardest on mitmeid võimalusi. Näiteks tehakse neisse sisselõiked ja eraldatakse algul piimamahlana - oopiumine (kõrge piimamahla sisaldusega sortide puhul) või ekstraheeritakse teatud ainetega otse kupardest. Morfiini sisaldus oopiumis on 4-21%. Puhtal kujul on morfiin valge kristallne aine ning tänapäeva meditsiinis kasutatakse seda tavaliselt valuvaigistina vesinikkloriid lahuse kujul süstimiseks.
Uimasti suitsetamine on vähem levinud, kuigi see meetod on mõningates piirkondades populaarne . Pulber asetatakse fooliumitükikesele, altpoolt soojendatakse ning pulber aurustub. Aurusid hingatakse sisse. Auru võib narkomaan hingata ka läbi tuubi või tikutoosi otse suhu ja seda meetodit nimetatakse narkomaanide hulgas "draakoni tagaajamiseks".

Mõju

Meditsiinilises kasutuses antakse patsiendile opiaati selliste valuvaigistavate annustena, mis sõltuvusele viivat joovet ei tekita. Patsiendid , kellele on haiglas määratud morfiini, on tundnud, et nad "nagu liiguks ringi pehmetel pilvedel , kõik tundub kena ja turvaline, ei mingit valu- ega ebamugavustunnet". Narkootilise aine kuritarvitamise korral on eesmärk kiiresti saavutada tugev joove, millega kaasneb eufooria ning mis tekitab sõltuvuse.
Mõju poolest on opiaadid üksteisega teataval määral sarnased, kuid mõju võib olla erisuguse tugevusega . Opiaadijoobel on järgmised tunnused:

• joobeseisundi alguses kuumustunne kõhus (ingl rush ' palavik '), eriti selge on see tunne heroiini süstimise korral
  
• sügav heaolu- ja õnnetunne
  
• tuimus ja vähenenud valutundlikkus
  
• kapseldunud, äraolev tunne
  
• halvenenud aja- ja ruumitaju
  
• kõnevõime halvenemine ja liigutuste aeglustumine
  
• kehafunktsioonid on pärsitud
  
• üledoseerimise korral kiiresti kulgev surmav mürgitus , tekitab hingamiselundite halvatuse
  

Opiaadid mõjuvad inimesele erisuguselt. Näiteks heroiin tekitab tavaliselt kiirema ja tugevama kõhukuumuse kui morfiin, metadoon mõjub sisse võttes aeglasemalt ega tekita heroiini mõjuga võrreldavat kiiret joovet. Kuid eri opiaatide tekitatava joobe erisused ei ole kuigi suured ning paljudel narkomaanidel on raske vahet teha näiteks heroiinil ja morfiinil, peamiselt siis, kui need on eri kangusega . Mõju sõltub ka narkomaani kohanemusest.
Opiaadijoobe kestus sõltub samuti annuse suurusest ja narkomaani kohanemusest. Joove võib püsida mitu tundi. Heroiinijoove on lühike, 4-6 tundi, morfiinijoove kestab 6-8 tundi. Pideva kasutamise korral püsib metadooni valuvaigistav mõju kuni 12 tundi.

Kahjustused

Opiaatide tarvitamise suurim oht on see, et aine üledoosimise korral saabub surm. Opiaadid pärsivad hingamist, üledoosimise tagajärjel hingamine seiskub. Narkomaan kaotab kõigepealt meelemärkuse ning seejärel sureb -halvemal juhul toimub see viie kuni kümne minuti jooksul. Selline seisund nõuab kiiret arstiabi ja spetsiaalsete vastumürkidega (Narcanti jt) õnnestubki inimene mürgitusseisundist kiiresti välja tuua.

Sõltuvus

Opiaadisõltuvus tekib kiiresti, eriti kiire on see heroiini (ka oopiumis leiduv aine) puhul. Eluaegse sõltuvuse, nn heroinismi tekitamiseks võib piisata ühest või kahest veenisüstist. Emotsionaalne vajadus heroiini järele on väga tugev, vahel on see suuremgi kui sugutung . Veidi aeglasemalt kujuneb sõltuvus morfiinist ja oopiumist ning nüüdisaegsetest opiaadiasendajatest.
Esimestel heroiini tarvitamise kordadel tekkiv väga tugev ja meeldiv tunne taandub võrdlemisi kiiresti, sest organism kohaneb ainega. Narkomaan on sunnitud endise joobeastme saavutamiseks manustama uimastit järjest rohkem. Tarbimine suureneb kiiresti ning jääb siis teatavale tasemele pidama . Väga tugeva kohanemuse korral võib heroinist algusega võrreldes kasutada ka kümnekordseid päevaseid annuseid, vahel isegi suuremaid .
Joobele järgneb võõrutusseisundile omane reaktsioon , mis mõnikord tekib juba pärast ühe- või kahenädalast pidevat tarvitamist. Esimesel päeval muutub inimene ükskõikseks, murelikuks ja rahutuks, ta ei hooli isiklikust hügieenist ega oma välimusest. Järgmistel päevadel tunneb ta end haigena.
Seisundile on tunnuslikud nutuhood, suurenenud pupillid ja pilgu fookustamise raskused, samuti nohu ja aevastushood, ebaselge kõne, halvenenud maitse- ja lõhnataju ning süljeerituse suurenemine. Pulss ja hingamine on kiirenenud, esinevad oksendushood, tekib nn kananahk , inimest vaevavad unetus ning lihase- ja liigesevalu. Mõne päeva pärast hakkavad sümptomid kaduma ning nädala või kümne päeva pärast tervisehäireid taanduvad.
Võõrutusreaktsioon lõpeb kohe, kui narkomaan ainet uuesti manustab. Selline mõju suurendab aga veelgi sõltuvust ning süvendab narkomaanil arusaama, et teda aitab vaid uus narkootikumiannus.

Päritolu, levikualad

Üheks kõige vanemaks kirjalikuks ürikuks, milles mainitakse narkootilisi aineid, on Hiinast pärit ravimtaimede raamat. Sellest võib järeldada, et hiinlased olid esimesed oopiumi kasutajad. Kuid osad on arvamusel, et esimesteks oopiumi tarvitajateks olid assüürlased. Paljudes vanale Egiptusele pühendatud kirjatöödes räägitakse sageil uimastite kasutamisest nii kultuslikel kui ka muudel eesmärkidel. Maagial rajanevas meditsiinis ning ka jumalate auks korraldatid pühade tseremooniate ajal kasutati algmaterjalina uimasteid. Veel paljud hääbunud tsivilisatsioonidest säilinud tundemärgid viitavad sellele, et oopium oli rahustina laialt levinud juba tuhandeid aastaid tagasi. Juba vanal ajal pandi tähele, et magunast saadav rohi on mürgine ja ei soovitatud isegi kasutada teda uinutina. Oma uinutava ja naudingut tekitavale omadustele levis oopium kiiresti üle kogu maa (vt. pilt nr.2).
Pilt nr. 2: oopiummooni ehk unimaguna põld Kagu-Aasias

Kasutatud allikad

• http://math.ut.ee/simu-ylikool/tunniplaan/Kolmas/7.html
  
• http://www.kool.ee/?784
  
• http://raulpage.org/koolitus/narko/1.html
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/Oopiu m
  
• www. narko .ee/morfiin/
  
• https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/oopium/id-1264