Eesti looduse ja vaimse kultuuri väärtused ning nende olulisus majanduslike huvide kõrval (0)

Eesti loodus on Euroopa viie rikkama seas, mis kindlasti paneb olla uhke selle üle ja suunata kõike oma võimeid selle säilitamiseks ja arendamiseks . Eestis asuvad Euroopa ühed suurimad luhaalad Alam-Pedjal ja Kasaril, unikaalsed rabad , sood, säilinud loodusmetsad, saared, erakordselt suur liigirikkus (arv võib küündida 40 000 liigini) ja palju muud, mis tundub eestlastele tavalisena, aga on tegelikult haruldane ja väärtuslik. Eestis taimestiku ja loomastiku mitmekesisus on võrreldes teiste põhja poole jäävate aladega üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike tänu sellele, et riik on mitmekordne piiririik , mis loob omakorda mitmekesiseid tingimusi erinevatele liikidele. Samas Eesti on tuntud oma geoloogiliste objektide poolest, nagu 300 kilomeetriline Põhja-Eesti klint, rändrahnud ja kaheks meteoriidikraatrid - Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Lasnamäe, Neugrund, Simuna , Tsõõrikmäe ja Vaidasoo. Lõpuks, kõige suurema osakaalu maastikus on viimase poolesaja aastaga omandanud metsad. Säilinud on ulatuslikud metsaalad, nagu näiteks Kõrvemaa ja 72 500 hektariline Lahemaa , mis on üks Euroopa suuremaid kaitstavaid metsaalasid. Teadlaste hinnangul võib Eesti metsades elutseda ligikaudu 20 000 liiki – sammaldest-samblikest lindude ja imetajateni. Ja on just sellise vaba ja rikkumata elus ja eluta looduse pärast tahetakse Eestisse juurde tulla lähedalt ja kaugelt. (Keskkonnaministeerium 2018a)
Mis puudutab vaimse kultuuri väärtuseid, siis, kõigepealt, vaimne kultuuripärand Eesti jaoks on oluline ühenduslüli, mis seob inimesed kogukonnaks nii ajas kui ruumis. Need loovad teadmised ja tavad, arusaamad ja väärtused, mida jagame eelkäijatega, seose minevikuga, annavad järjepidevuse tunde ning teadmise sellest, kust me tuleme. (Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon 2017 , 4) Seoses liitumisega  UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, Eesti koostas vaimse kultuuripärandi nimistu, mis koosneb nelja tüüpi sissekannetest: nähtus, oskus või teadmine, isik, asutus või ühendus ja paik ( Ibid ., 11). Täpsemalt nimistusse kuuluvad Kihnu kultuuriruum oma keele-, toidukultuuri-, käsitööoskuste-, laulude-, tantside-, pillimängude- ja pulmakommetega, Eesti laulu- ja tantsupidu traditsioon, Seto leelo, Võromaa suitsusaunatraditsioon, ravimtaimede kogumine ja kasutamine, hoidistamine, Lindora laat, väikekandle tagasitulek , Hiiu naiste rahvariiete juurde kuuluvad rõhud, vanade hoonete taastamine ja Järva-Jaani priitahtlikud pritsimehed (Ibid., 17-24). Ja lugedes seda nimistut, võib märgata, kui suurt osa moodustab loodus ja selle ressurssid Eesti vaimse kultuuripärandist ja kui väärtuslik see on selle säilitamisel. Näiteks, Kihnu toidu valmistamisel kasutatakse ressursse, mida kohalik ala annab sellele kultuurile , käsitöö puhul, mille kuulub puukujud, rahvariiete valmistamine, sallide ja rättide kudumine , sitsijaki õmblemine, käsivankrite ja laastukorvide valmistamine, ning väikekaaneli valmistamiseks samas vajatakse Eesti looduslikke ressursse. Peale selle, Võromaa suitsutraditsioon hõlmab arvukaid kombeid ja tavasid, mis on lisaks saunatamisele seotud vihategemise, saunade ehitamise ja parandamise ning liha suitsutamisega (Ibid.,17). Lõpuks, tänu Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisusele on võimalik ravimtaimeid koguneda ja kasutada, hoidistada ja Lindori laati korraldada.
Ometi, seoses EST-FOR Invest plaanitava puidurafinerimistehase ehitamisega, Eesti looduse väärtuste ja sellega seotud vaimse kultuuri väärtuste „tervis” jääb küsimärgi all. Teiselt poolt, aga selle tehas positiivselt mõjutaks Eesti majanduslikku aspekti – suurendaks Eestile lisanduvat rohelise energia toodangut, looks töökohti, soodustaks SKP ja ekspordi kasvu (CENTAR 2017, 7-9). Seega selle kahe teraga mõõga probleemi valguses ilmneb küsimus – kuivõrd Eestis peetakse olulisteks vaimseid väärtusi majanduslike huvide kõrval ja kuidas saaks seda olukorda lahendada?
Seda teemat võib seostada neo-liberalismi, globaliseerumise ja finantsialiseerumise tagajärjega, et selle tõttu tähelepanu keskel on rohkem majanduslikud motiivid ehk kasumi maksimiseerimine, turu laienemine ning konkurentsivõime ja positsiooni tõstmine rahvusvahelisel areenil, sotsialseid eesmärke ohverdades (Epstein 2005). Ja see essee ESTFOR Invest plaanitava puidurafinerimistehase valguses just aitab teada saada sellest, kas siiski Eesti poliitikas sotsiaalsed aspektid on olulisemad või sama olulised majanduslike huvide kõrval või globaliseerumine on tugevalt mõjutanud Eesti poliitika põhimõtteid ja eesmärke selles osas.
Selleks, et paremini toimuvast aru saada, on tähtis kirjeldada tehase projekti natuke põhjalikumalt ja käsitleda võimalikke mõjusid, mis võib see avaldada. EST-FOR Invest pakkus ehitada integreeritud elektrijaamaga puidurafineerimistehast, mis peab olema Euroopa unikaalseim ja moodsaim. See hakkaks toorainena kasutama kuuse, männi ja kase paberipuitu, mida praegu viiakse Eestist välja lisandväärtuseta, ja saetööstustest pärinevat puiduhake. Tehase aastane puidutoorme vajadus saaks olema umbes 3,3 miljonit kuupmeetrit . Tehases plaanitakse kasutada peamiselt sertifitseeritud puitu, mis on kasvatatud ja varutud säästliku metsamajanduse põhimõtteid järgides. Projekti autorid väidavad, et selle rajamisega kasvav sertifitseeritud puidu nõudlus annaks metsaomanikele lisakindlust, et investeering sertifitseerimisse tasub ära ja kiirendaks sertifitseeritud, säästlike ja keskkonnasõbralike metsamajandamistavade ja -meetodite kasutuselevõttu. (CENTAR 2017, 7-9) Sellest lähtuvalt, võib öelda, et autorid kavatsevad aidata Eesti majandusеle ja konkurentsivõime tõstmisele kaasa, aga siiski hakkavad järgima säästliku metsamajanduse põhimõtteid ja kasutada loodussõbralikku tehnoloogiat, mis kindlasti annab lootuse .
Teiselt küljelt, aga me ei saa tähele panemata jätta seda, et ei ole võimalik tehase rajamisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid üldse vältida. Hoolimata sellest, et palju uuringuid selle kohta ei olnud veel tehtud, ikka on olemas mõned analüüsid, mis võivad meie silmi avada võimalikest üldistest mõjudest aru saamiseks ning kindlasti nii projekti autorid ise, riiklik tasand, kui ka Eesti keskkonnaühendused juba väljendasid oma seisukohti käesoleva tehase kohta. Näiteks, Eesti Keskkonnaühenduste Koda tugevalt muretseb seoses puidurafineerimistehase ehitamisega, kuna liikmete sõnul selle rajanemisega kaasnevad märkimisväärsed ohud, nagu Emajõe ja Peipsi järve ning metsade seisundi ja nende elustiku halvenemine. Samuti nad tunnevad rahutust, sellepärast et, nende arvates, tehase puiduvarumispoliitika pole vastutustundlik, keskkonnamõjude hinnang ei anna adekvaatseid tulemusi ning on oht, et tehase tegevusega seotud keskkonnanõudeid ja regulatsioone leevendatakse tulevikus. Seega, nende arvates, see teema vajab laia avalikkuse tähelepanu, ekspertuuringuid ja neile toetuvat debatti, mis omakorda näitab, kuivõrd EKO, kuhu kuulub kümme keskkonnaorganisatsiooni, väärtustab Eesti loodust ja sellega seotud vaimset kultuuri positiivsete majanduslike mõjude kõrval. (EKO 2017) Niisama 2018 . aasta aprillis peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete 7. märtsil esitatud arupärimisele esitatud puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu algatamise kohta. Ta toonitas, et „kui raiemahud hakkavad ületama majandatavate metsade juurdekasvu, siis on metsaseadusse loodud mehhanism , mille alusel valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale. Samas Emajõe ja Peipsi seisund on halb, seepärast tuleb esmalt uurida -, millise puhastustaseme juures nende veekogumite seisund ei halveneks ning ka veemajanduskavas ettenähtud eesmärgid saaks täidetud. Alles seejärel saab analüüda, kas kavandatav tehnoloogia on antud piirkonnas rakendatav .“ (Riigikogu 2018 ) Sellest lähtuvalt, on nähtav, et ka riigi tasandil esmalt soovitakse veenduda, et plaanitud projekt mitte kahjustaks Eesti looduslikke väärtusi ning kultuuripärandit, enne seda, kui seda hakatakse ehitama. Seega ei ole üllatav, et valitsus ei ole langetanud otsust tehase rajamise kohta, kuna nendel ei ole veel piisavalt informatsiooni selle mõjude kohta (Ibid.). Peale selle, EST-FOR Invest eeltöö analüüsis ka võib leida mõjude kirjeldust. Esimeste hulka kuuluvad tehase asukohavalikuga seotud potentsiaalselt olulised mõjud ehk mõjud rohevõrgustikele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustike aladele , pinnasele , maastikule, kultuuripärandile, maavaradele, taimedele ja loomadele ning populatsioonidele. Ka tehase käitamisel eeldatavalt kaasneda võivad müra, vibratsioonid, õhusaaste emissioonid, mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile, metsade majandamisele ning seeläbi bioloogilisele mitmekesisusele, jäätmetekke mõju, loodusnähtuste või avariide poolt põhjustatud potentsiaalsed riskid , kliimamuutused , piiriülene mõju (Peipsi järve). (EST-FOR Invest 2017a, 14-15) Kuid EKO oli õige selle suhtes, et see hinnang ei anna täpset mõjude loetelu , ning eelmainitud analüüsis oli rõhutatud, et kõik kirjeldatud aspektid väga sõltuvad firma poolt valitud asukohast (Ibid.), mis praegu ei anna terviklikku ja selget pilti puidurafineerimistehase ehitamisega tulenevatest mõjudest ja jätab ainult üldist, aga ebaselget muljet projekti kohta. Ometi, on vaja märkida, et projekti autorid peavad üliväga tähtsaks sotsiaalset- ja keskkonnamõju hindamist. Seetõttu tehakse tihedat koostööd kõigi huvirühmade, teadusringkondade ja võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale (PVT) ning Eesti ühiskonna vajadustele. Teiseks, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli rektorite poolt loodud Est-Fori Akadeemiline Nõukoda tagab, et keskkonnale avaldatava mõju hindamiseks vajalikud  rakendusuuringud oleks läbi viidud kõrgeima pädevusega teadlaste poolt. Lõpuks, projekti algatajad viivad omalt poolt läbi täiendavad keskkonnamõju hindamise määruses mitte ette nähtud, kuid suurt avalikku huvi pakkuvaid uuringuid – näiteks hinnates toormeressursi kestlikkust, mõju CO2 jalajäljele jt uuringud. (EST-FOR Invest 2017b)
Kokkuvõtteks öeldes, Eesti riigitasand, keskkonnaühendused ja projekti autorid ise rõhutavad vaimsete ja looduslike väärtuste olulisust ning ei pane majanduslikke huve esiplaanile. Kui käsitleda erinevaid seisukohti probleemi lahendamise osas, siis praegu me ei saa rääkida probleemist, kuna on läbi viidud vähe uuringuid selle kohta ning suured ohud keskkonnale, millest räägitakse ja mida tooks, inimeste arvates, kaasa tehas, ei ole veel kinnitatud. Sellest lähtudes, ainuke asi, mida on oluline tänapäeval jätkata, on pühendada tähelepanu EST-FOR Invest puidurafineerimistehase mõjude sügavale uurimisele, millest on just rääkinud ülalpoolt mainitud osapooled. Ning on vaja tagada seda, et need uuringut oleksid kvaliteetsed ja usaldusväärsed, kuna plaanitav tehas avaldaks mõju kogu Eestile ja selle majandus-, sotsiaal- ja keskkonna sfääridele.
Uuringute kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamine, minu meeles, sisaldab peamiselt riiklikku meetodeid ehk hõlmab riigipoliitikat, selle kujunemist ja elluviimist, sh õigusakte, järelevalve teostamist, mis on riigitasandi pädevuses. Seega sellele kuulub Vabariigi Valitsus, mis peab tegema lõplikku otsust puidurafineerimistehase rajamise kohta, teostama järelevalvet ja olla kursis toimuvate uuringute ja nende tulemuste üle ning see võib vajadusel teha eelnõusid nende täeindamise või muutmise osas. Valitsus suunab ja koordineerib sellele alluva ja selle ees aruandekohustuslikku Keskkonnaministeeriumi või Keskkonnaameti, mis keskkoonamõju hindamise programmi kaudu omakorda teostavad oma suurt rolli mõju kvaliteetses hindamises ja tagavad seda, et avalikkus oleks kursis toimuvast. Täpsemalt, nad peavad kontrollima keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse õiguspärasust, selle programmi vastavust nõuetele ning teha otsust selle heakskiitmise kohta, teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest, kontrollida litsentsi olemasolu eksperditel, hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele, hindamise aruande vastavust heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmile ja sätestatud nõuetele, teha otsus aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta, teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmisest ning keskkonnanõuete määramisest, lõpuks keskkonnamõju hindamise järel hinnata. (KeHJS § 10) Peale selle, keskkonnakorraldust, -mõju hindamist, keskkonna juhtimissüsteeme ja teisi Keskkonnaministeeriumi valdkondi puudutavad seadused, määrused on enamikult ettevalmistatud just Keskkonnaministeeriumis, mis näitab selle tähtsat positsiooni (Keskkonnaministeerium 2018b). Aga kindlasti mitte vähem vajalikuks on ka Riigikogu osalus, mis esindab seadusandlikku võimu Eestis ja osaleb koos Valitsusega seaduste loomise protsessis. Ehk ainult koostöö Valitsuse, Riigikogu ja keskkonna sfääri eest vastutavate ministeeriumi ja ametite vahel võib tagada eesmärgi saavutamist.
Rääkides aga uuringute kõrge kvaliteeti ja usaldusväärsuse tagamiseks riiklikest võimalikest meetoditest sekkumiseks, siis, minu arvates, mängivad kolossaalset rolli riigi poliitika ja põhiväärtused, sellepärast et see juba algusest loob raamistikku inimeste jaoks ehk nad saavad aru sellest kuivõrd peetakse looduslikke ja vaimse kultuuri väärtuseid olulisemaks majanduslike huvide kõrval. Ning kui riigi poliitika on täielikult suunatud just riigi loodusliku ja sellega seotud kultuurilise rikkuse säilitamisele, siis see tähendab, et riik muutub nõudlikuks nende kaitmisel, loob kõike võimalusi ja tingimusi selleks, et tagada järelevalvet ja toetust kvaliteetsete ja usaldusväärsete uurimistööde läbiviimiseks. Ehk poliitikat võiks käsitleda „instrumendina“, mille kaudu riik teostab sekkumist. Ja Eesti kasutab niisama oma poliitikat sekkumise meetodina – selle jaoks on loodus ja kultuur rahva rikkus, ning seega, kui kavandatav tegevus võib tuua eeldatavalt kaasa olulise mõju, siis sügava mõju hindamise kohustust, järelevalvet ja toetust riigitasandi poolt ei ole üldse võimalik vältida (KeHJS §3). Teiseks efektiivseks meetmeks on algatajate vastutustunde tõstmine oma projektide osas ning range kohtlemine ja vastutusele võtmine juhul, kui keskkond on kahjustatud. Selle näiteks on Eestis kehtiv Euroopa Komisjoni keskkonnavastutuse direktiiv, mille kohaselt  kui keegi hävitab väärtusliku koosluse – tekitab keskkonnakahju – siis kahju tekitanud isik peab taaslooma keskkonna seisundi, mis eksisteeris enne kahju tekitamist (Euroopa Komisjon 2013, 5). See omakorda sunnib ettevõtjad, kes soovivad alustada mingit tegevust, mis võiks avaldada negatiivset mõju keskkonale, teha sügavaid uuringuid, kuna, kui nad seda ei tee, siis sellega tulevad suuremad kulud looduse taastamisele. Peale selle, see soodustab koostööd riigiasutustega selleks, et parandada hea tavana oma arusaamist tegevusohtudest, rakendada keskkonnakahju vältimiseks vajalikke ettevaatusabinõusid. Samas ei ole ettevõtjatel võimalust oma „jälgi segada“, kuna keskkonnakahju ja kahju ohu tuvastajaks on Keskkonnaamet, kes keskkonnakahju kindlaksmääramiseks kaasab eksperte. (Ibid, 5-6) Viimaseks , uurides allikaid , olen välja selgitanud, et Eestis arendaja kannab kõike mõju hindamisega seotud kulud (KeHJS §8). Sellest lähtuvalt, aga eeldan, et võimaliku meetodina, kuna mõju hindamine ning nõutava hulka ja hea kvalideediga uuringute läbiviimine nõuab palju ressursse, käsitlen mastaabsete projektide korral, millel on riigil huvi, toetava abi korraldamist. See abi võiks hõlmata osa mingite rahaliste kulude katmist, mis on seotud, näiteks, piisava hulga spetsialistide leidmisega selleks, et uuringuid läbi viia, ehk riik võiks omalt poolt pakkuda mõne uuringu jaoks kvalifitseeritud teadlasi ja rahastada nende tööd riigieelarvest. Kindlasti see ei ole kõige säästlikum mehhanism, kuna, pärast uuringute tegemist, näiteks EST-FOR Invest tehase rajamiseks, nõutakse veel investeeringut ühe miljardi euro ulatuses (CENTAR 2017). Aga on selge, et see aitaks soodustada kõrgel tasemel tehtud uurimistöid seoses suurema arvu teadlaste kaasamisega, kui ettevõtte võiks endale lubada, mis tagab valitsustasandeid piisava infoga õigete otsuste tegemise jaoks.
Kui kokku võtta kõik ülalpool kirjutatud, siis on kõige olulisem tänapäeval pühendada tähelepanu EST-FOR Invest puidurafineerimistehase mõjude sügavale uurimisele ja tagada uuringute kvaliteeti ja usaldusväärsust. Ning riigitasandi koostöö ja riikliku sekkumise efektiivsed meetmed olukorra adresseerimiseks on eesmärgi saavutamise võtmeks.

Kasutatud kirjandus

CENTAR. (2017). Puidurafineerimistehase sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs. Kättesaadav: https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2017/03/Puidurafineerimistehase-sotsiaalmajanduslik-analuus.pdf , 14.05.2018.
EKO. (2017). Keskkonnaühenduste avalik pöördumine: puidurafineerimistehase rajamisega kaasnevad märkimisväärsed ohud. Kättesaadav: http://www.eko.org.ee/2017/06/keskkonnauhenduste-avalik-poordumine-puidurafineerimistehase-rajamisega-kaasnevad-markimisvaarsed-ohud/ , 14.05.2018.
Epstein, G. (2005). Introduction: Financialization and World Economy. Kättesaadav: https://www.peri.umass.edu/fileadmin/pdf/programs/globalization/financialization/chapter1.pdf , 16.05.2018.
EST-FOR Invest. (2017). Keskkonna- ja majandusmõju. Kättesaadav: http://biorefinery.ee/keskkonnapoliitika/ , 11.05.2018.
EST-FOR Invest OÜ. (2017). EELTÖÖD PUIDURAFINEERIMISTEHASE KAVANDAMISEL. Kättesaadav: http://biorefinery.ee/wp-content/uploads/2017-06-19-est-for-invest-ou-eeltood.pdf , 11.05.2018.
Euroopa Komisjon. (2013). Keskkonnavastutuse direktiiv - Euroopa loodusvarade kaitse. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/keskkonnavastutuse_direktiivi_infoleht.pdf , 15.05.2018.
Keskkonnaministeerium. (2018). Eesti loodus – Euroopa viie rikkama seas! Kättesaadav: http://www.envir.ee/et/eesti-loodus-euroopa-viie-rikkama-seas , 10.05.2018.
Keskkonnaministeerium. (2018). Keskkonnakorralduse õigusaktid. Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakorraldus/keskkonnakorralduse-oigusaktid , 15.05.2018.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I, 04.07.2017, 45.

Riigikogu. (2018). Peaminister vastas arupärimisele puidurafineerimistehase eriplaneeringu algatamise kohta. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/peaminister-vastas-aruparimisele-puidurafineerimistehase-eriplaneeringu-algatamise-kohta/ , 14.05.2018.
Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon . (2017). Vaimne kultuuripärand Eestis. Kättesaadav: http://www.rahvakultuur.ee/s2/1783_11557_707_Loe_infovihikut_siin.pdf , 10.05.2018.