Ravimtaimede tähtsus (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ11
Monika Kukk
RAVIMTAIMEDE TÄHTSUS
Referaat
Tallinn 2014
SISSEJUHATUS
Antud referaadi eesmärgiks on tuua välja ravimtaimi puudutavat üldist informatsiooni-kogumise-, kuivatamise ja säilitamise meetodid. Ravitaimede detailsem koostisosade ja raviomaduste uurimine on toodud välja konkreetse arukase näitena.
Viimasel ajal on jõutud järelduseni, et terve ja tugevama olemuse tagab meile eeskätt ümbritseva loodusega kooskõlas elamine. Üksnes apteegirohud (farmaatsia) ei taga piisavalt kvaliteetset ja kauaaegset toimet. Parima tulemuse saavutame, kui kasutame nii apteegi rohtu kui ka pröfülaktiliselt ravimtaimi. Seega on väga oluline et me oskaksime hinnata ravimtaimede olulisust, sealajuures nende toimeainetega ning kasutus ja säilitusviisidega.
Taimi on läbi aegade kasutatud tervise parandamiseks ja haiguste raviks. Taimede raviotstarbelise kasutamise aluseks on nüüd kaasaegne teaduslik teave taimedes leiduvatest ainetest ning nende farmokoloogilistest toimetest inimorganismile. Seda teadust, mis uurib taimede raviomadusi ning nende kasutamist meditsiinis kutsutakse fütoloogiaks.
Ravimtaimed aitavad meil paremini jagu saada haigustest , tugevdavad ja mobiliseerivad meie vastupanuvõimet, aitavad meil oma saastunud organismist välja saada neid aineid ja ühendeid, mida me oma eluks ei vaja ja mis võivad olla osaliselt süüdi meie haigustes.
Näiteks, pärast rasket haigust aitab meil tihti jalule oskuslik ravimtaimede kasutamine, eriti siis, kui see on ühitatud raviarsti ettekirjutistega.
SISUKORD
SISSEJUHATUS.................................................................................................................2

RAVIMTAIMED....................................................................................................3

Ravimtaimede kogumine.......................................................................................3

Ravimtaimede kuivatamine ...................................................................................4

Ravimtaimede säilitamine......................................................................................5

ARUKASK ..............................................................................................................6
ARUTELU..........................................................................................................................7
KASUTATUD
KIRJANDUS............................................................................................8
RAVIMTAIMED
Ravimtaime keemiline koostis varieerub olenevalt kogutavast taimeosast, taimekasvu -ja arengufaasist ning kogumise kellaajast üsna suurtes piirides.Droogide kogumisel lähtutakse kahest printsiibist. Droogide ja neist valmistatud fütopreparaatide efektiivsus sõltub olulisel määral sellest, kui suur on manustatavas ravimvormis bioloogiliselt ja farmakoloogiliselt aktiivsete aintete sisaldus ning kas ja kui võrd organism suudab neid omastada. ( Farmakognoosia 2010:22).
Fütoteraapias vaadeldakse ravimtaimi teisest vaatevinklist-toimekeskselt. Peamine rõhk on asetatud taimede raviomadustele ning taimede otsesele kasutamisele haiguste raviks või haiguslikest protsessidest tingitud terisehäirete kõrvaldamiseks. Ravimtaimi rühmitatakse põhitoimeainete keemilise olemuse järgi, kuid neid võidakse käsitleda ka taimede botaanilise jaotuse alusel või liigitamisega droogi tüübi järgi. (Fütoteraapia, ravimine ravimtaimedega 2014:13).

Ravimtaimede kogumine
Kui koguda ravimtaimi looduses, kui olla täpsem siis niidult või metsas, peab olema kindel , et ei korjata looduskaitse all olevaid taimi. Kui tekivad kahtlused mõne liigi suhtes, parem jätta see korjamata või hiljem pöörduda teadja inimese poole. (“Eesti taimed“ 2008).
Keemiline koostis vaheldub olenevalt kogutavast taimeosast, taime kasvu- ja arengufaasist ning kogumise kellaajast üsna suurtes piirides. Seetõttu lähtutakse droogide kogumisel kahest põhiprintsiibist. (Farmakognoosia 2010:22)

Ravimtaimede kuivatamine
Tänu küllaldase hulga vee olemasolule ning ensüümide aktiivsusele jätkub kasvukohaselt eemaldatud taimeosa elutegevust mõnda aega. Mõnda aega jätkub taimelt eraldatud organismides lihtsamatest keerukamate ühendite spntees. Siit tulenebki vajadus värskes droogis toimuvad protsessid kiiresti peatada ja toimeained konserveerida. (Ain Raal , Farmakognoosia 2010:25).
Kuivatamine on kiirem kuivatamise algfaasis ning materjali tahenedes see üha aeglustub. Nii aurustub poole kuivatamisaja jooksul umbes 80% värskes droogis sisaldunud veest. Kuivatamise ajal, eriti alguses, on värske drogi temperatuur madalam ümbritseva õhu omast, sest suur hulk aurustuvatn niiskust ümbritseb igat osakest ja ühtlasi jahutab seda. (Ain Raal, Farmakognoosia 2010:25).

Ravimtaimede säilitamine
Droogide eduka säilitamise peamine eeltingimus on nende korralik kuivatamine: ebapiisavalt kuivatatud droog läheb seistes hallitama, toimeainete sisaldus selles väheneb. Liigne veesisaldus sodustab mikroobide ja seente arngut. (Ain Raal, Farmakognoosia 2010:28).
Ravimtaimi säilitatakse paberkottides, klaasnõudes või kastides, mis lasevad õhku läbi. Hea oleks pakend varustada kogumisandmeteg: milline taimeliik, millal ja kus korjatud. Erinevad taimeosad säilivad õige kuivatamise ja säilitamise korral erinevalt: koor 3...4 aastat, õied 2...3 , viljad 2, ürt 2..4 aastat. Kauemaks riiulile unustatud ravimtaimed võib ära visata kuna nende toime on nõrgenenud ja taimed ise vananenud. (“Eesti taimed“ 2008).
ARUKASK (Batula pendula Roth)
Kasvab Arukask kõrgete heitlehteliste puudena. Tüvi on sirge ning kattunud valge tohuga. Oksad on varustatud emas-ja isas urbadega ning lehed on kolnurkjad kuni rombjad. Droogina kasutatakse arukasel pungi ja lehti-Betulae gemma et folium, Harvem kasutatakse puidust/või koorest saadavat kasetõrva-pix Betulinae. Pungade saamiseks lõigatakse kevadel nende paisumise ajal oksad puudelt maha ja kuivatatkse hea tulletõmbusega ruumis. (Taimedes talletuv tervis, Ain Raal 2003:46).
Arukask on üks meie tavalisemaid lehtpuid Eesti looduses. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu.  Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks,  ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad . Juurestik on hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne. (“Eesti taimed“ 2008)
Arukase pungad sisaldavad eeterlike õlisid nagu betuleen ja betulool, vaik , tanniinid, saponiinid , flavonoidid jm. Lehed samuti sisaldavad eeterlikke õlisid, sponiine, flavonoide , monoglükosiide jm. Tõrv sisaldab guaiasooli, kresooli, katehhooli, pürogallooli ja selle dimetüüleetre ja teise fenoole. (Taimedes talletuv tervis, Ain Raal 2003:47).
Enamik eeterlikest õlidest on mõõduka antiseptilise toimega. See võimaldab eeterlikke õlisid ja neist valmistatusd preparaate kasutada välispidise antiseptilise vahendina või nakkusest tingitud põletikuliste protsesside mahasurumiseks. Eeterlike õlid või neid sisaldavate taimede spetsiifilen raviotstarbeline kasutamine on enamasti seotud vastava eeterliku õli komponentide toimega kesknärvisüsteemi talitlusele. (Fütoteraapia, ravimine ravimtaimedega 2014:50).
ARUTELU
Antud referaadi pealkirjaks on ravimataimede tähtsus. Töö pealkirjast võib  välja lugeda, et see referaat käsitleb ravimtaimi ning neid puutuvavaid olulisi aspekte , alates nende taimede kogumisest, lõpetades ravimtaimede säilitamisega. Referaat rõhutab sealjuures , et eespool loetletud tegevused peavad olema teostatud kooskõlas juhistega, mis on välja toodud nii raamatutes kui ka teaduslikes teatmikes.
Suurema osa ravimtaimede tähtsusest on selles referaadis uuritud eestlaste lemmikpuu arukase näitel. Selgub , et arukask on väga tuntud oma raviomaduste poolest ning ühtlasi peale pungade ja lehtedega on samuti kasulikud ka kasekoor ning selle tõrv, mida saab kasutada erinevate haiguste raviks, näiteks uriinieritamisega seotud probleemide puhul. Samuti selgub ka, et arukase profülaktiline kasutamine igati kasulik.
Antud töö autor usub, et ravimtaimede edaspidine uurimine erinevates kontekstides ja kõikvõimalike näidete abil oleks igati õigustatud ning kasulik meditsiini valdkonnas.
Udo Margna on Eesti taimefüsioloog ning ühtlasi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmaatsia õppetooli õppejõud kes on kirjutanud õpiku “FÜTOTERAAPIA”, kus käsitleb ravimist ravimtaimedega ning peamiselt keskendub “Taimede kasutamine seedetrakti haiguste raviks”.  Ta on avaldanud üle 120 teaduspublikatsiooni, sh neli monograafiat ja õpikut. Tema juhendamisel on kaitstud 7 doktori - ja magistritööd. Ning hea näitena võib tuua tema töid.
KASUTATUD KIRJANDUS
Ain Raal. (2003). Taimedes talletuv tervis. Tallinna Tervisekõrgkooli õpik
Ain Raal. (2010). Farmakognoosia. Tallinna Tervisekõrgkooli õpik
Avatud Eesti Fond, Tiigrihüpe. (2008). Eesti taimed http://bio.edu.ee/taimed
Udo Margna. (2014). Fütoteraapia, ravimine ravimtaimedega