RAVIMTAIMED (2)

Paide Gümnaasium
RAVIMTAIMED
Referaat
Edgar Grazer
Kairit Wirth
Paide 2010

Contents

Contents 2
Sissejuhatus 3
SANGLEPP ( Alnus glutinosa) 4
HARILIK VÕILILL (Taraxacum officinale) 5
HARILIK MUSTIKAS (Vaccinum myrtillus) 6
HUMAL (Humulus lupulus) 7
HARILIK KUUSK ( picea abies ) 8
HARILIK KADAKAS (Juniperus communis) 9
Ravimtaimed aitavad meid paremini jagu saada haigusest, tugevdavad ja mobiliseerivad meie vastupanuvõimet, aitavad meil oma saastunud organismist välja saada neid aineid ja ühendeid, mida me oma eluks ei vaja ja mis võivad olla osaliselt süüdi meie haigustes. Ja pärast rasket haigust aitab meil tihti jalule tõusta oskuslik ravimtaimede kasutamine, eriti siis, kui see on ühitatud raviarsti ettekirjutistega. 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12

Sissejuhatus

Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide , tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti kutsub osa taimi esile allergiat. Seetõttu tuleb hoolikalt järgida kõiki ravimtaimede kogumisega ja kasutamisega seotud reegleid. Taimeravi tuleks alustada hästi väikeste kogustega, mida hiljem järk-järgult suurendatakse. Eriti tähelepanelik tuleb olla laste ravimisel. Laste jaoks soovitatakse kasutada lihtsat retsepti ühest või kahest taimest, mis ei ole tugevatoimelised ega mürgised.

SANGLEPP (Alnus glutinosa)

Sanglepp (pilt 1) on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos . Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda. Kuid ta ei talu liigset varju ja kaua seisvat põhjavett. Istutada tasub teda vaid viljakale mullale, sest mujal ei saavuta sanglepp oma täit hiilgust.
Lisaks veel rahvapärased nimed must lepp, emalepp, soolepp, seatamm.
Kasvab peamiselt niisketes metsades, jõeservades ja puisniitudel. Sanglepal on tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor, lehetipp on tömp või sageli isegi sisselõikega.
Kui me puud veel lähemalt silmitseme, näeme, et kuigi lepp pole okaspuu , on tal siiski küljes käbid. Neid käbisid on aga isegi ravimina kasutatud. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad , pähklikesed, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ja seetõttu õige kergelt lendavad tuulega jõeveele, ujuvad kaugemale ja sobivas kohas kasvavad neist uued sanglepad. Isasõied on neil urbadena, mida paljud on märtsikuus tuppa toonud ja pärast kirunud, miks kõik kollast tolmu täis on.
Sanglepa käbisid on kasutatud ravimina (väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklid).
Pilt 1. Sanglepp

HARILIK VÕILILL (Taraxacum officinale)

Rahvasuus nimetatud ka piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann ja põrundhaigerohi.
Võilillel (pilt 2) on sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja kuldkollased suured korvõisikud.
Võilille noori keelõisi saab tarvitada ka salatina. Rohelistes lehtedes on palju vitamiine, nii C kui ka B vitamiine. Võilillesalat on hea “verepuhastusvahend”. Kõige enam kasutatakse ravimina võilille juurt. Need aitavad mitmete siseelundite haiguste vastu, kuid on head ka lihtsalt kõhukinnisuse kõrvaldamiseks ja söögiisu tõstmiseks. Õisikuvarred hoiavad meist eemal vereringeelundite haigused. Võililledest saab valmistada mett , mis on hea neeruhaigustele. Võilille piimamahl sobib mitmetest nahahaigustest vabanemiseks.
Kui juba jutt inimese tervisele läks, siis kõige rohkem on ravimina kasutatud võilille juuri. Need aitavad mitmete siseelundite haiguste vastu, kuid on head ka lihtsalt kõhukinnisuse kõrvaldamiseks ja söögiisu tõstmiseks. Ravimitööstuses on võilillejuuri kasutatud ravimipillide valmistamisel. Võilillejuured on mõrud ning praetult on neid tarvitatud kohvi asemel või kohviga segatult. Kasulikud on ka noored õisikuvarred. Need hoiavad meist eemal vereringeelundite haigused. Võililleõitest saab valmistada heamaitselist mett, mis on näiteks neeruhaigetele parem kui tavaline mesi.
Mingil juhul ei saa aga mööda minna võilille piimmahlast. See teeb võilillepärgade punujate käed kiiresti pruunilaigulisteks ja emad pärast pahandavad, et plekid ei tule maha. Võilillekorjajatele olgu aga teadmiseks, et kui palju võilille piimmahla suhu satub, siis võivad tekkida iiveldus , kõhulahtisus, oksendamine ja isegi südame rütmihäired. Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Võilille piimmahl on väga paljude toimeainetega ja muuhulgas ka ravim. Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki.
Pilt 2. Harilik Võilill

HARILIK MUSTIKAS (Vaccinum myrtillus)

Rahvasuus einsinikad, mustigud ja sinimarjad.
Mustika marjad (pilt 3) on tumesinised või peaaegu mustad. Mustika viljad on ümmargused. Mustika võrsed on kolme-nelja esimeses aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised.
Ravimisel kasutatakse mustika lehti ja marju, mis on head nii kõhule, kui ka silmanägemisele ning marjatõmmist võib kasutada angiini raviks. Samuti kasutatakse marju riide ning veini lillaks ja punaseks värvimisel. Mustikataimede eluiga on kuni 10 aastat.
Mustikatest tehakse moosi, mahla, kisselli või kompotti. Töödeldud marju kasutatakse ravimina. Nad aitavad vabaneda mitmetest seedehäiretest ja kõhulahtisusest. Ravimina kasutatakse mustikalehti, mis sisaldavad parkaineid.
Pilt 3. Harilik Mustikas

HUMAL (Humulus lupulus)

Rahvasuus on ka kutsutud tappm makk, umalas, tapuväänik, viha, õllehumalad.
Humalad (pilt 4) ronivad mööda puutüvesid kuni kuue, aga harva kuni kümne meetri kõrgusele. Vartel, leherootsudel ja õisikuraagudel on rohkesti konksutaolisi ogakesi. Viljadeks on humalal pähklid.
Humalakäbisid kogutakse enne kui nad kollakaks muutuvad ja ise kuivavad. Seejärel kuivatatakse ja pannakse maitse järgi valmiva õlle sisse. Nad annavad õllele erilise värvuse ja lõhna ning ka kanguse. Samuti pikendavad nad selle joogi säilimisaega.
Kuid vähemal määral on humalakäbisid kasutatud ka rahvameditsiinis. Neil on nimelt rahustav ja valuvaigistav toime. Humalakäbide abil võib vabaneda ka unetusest. Välispidiselt on aga humalakäbide keedist kasutatud reumavalude vähendamiseks ja pea pesemiseks juuste väljalangemise korral. Humalaekstrakt kuulub tänapäeval mitmete juuksesampoonide koostisse.
Humalakäbidel (pilt 4) on rahustav ja valuvaigistav toime ja neid on kasutatud rahvameditsiinis. Humalakäbide keedist on kasutatud reumavalude vähendamiseks ja pea pesemiseks juuste väljalangemise korral.
Pilt 4. Humal

HARILIK KUUSK (picea abies)

Rahvasuus kuus, kuusepuu , nõglapuu.
Kuusel (pilt 5) on väga tihe võra. Kuused ei suuda elada liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas.
Kuuski kasutatakse tarbepuiduks. Vanematel aegadel tehti kuusepuidust krappe lehmadele kaela ka lokulaudu. Kuuse helerohelistes kasvudes, mis on meeldivalt hapukad, on palju C vitamiine.
Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim . Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla.
Pilt 5. Harilik Kuusk

HARILIK KADAKAS (Juniperus communis)

Rahvasuus kattai , kadajas, kadarik.
Kadaka okkad on kolmekaupa männases ja nende eluiga on neli aastat. Kadakas on kahekojaline taim.
Kadakas (pilt 6) on eeterlikke õlisid ja suhkruid. Puul on meeldiv aroom ja kasulik toime suitsusaunas. Valades kadakaokstele keevat vett ja tekkivat auru sisse hingata , aitab see köha, nohu ja kopsuhaiguste vastu. Okastest, okstest ja merikäbidest saab valmistada raviomadustega õli. Okastega on tehtud vanniveest ravivett, mis aitab reuma ja liigesehaiguste korral. Kadakamarjad aitavad neeru-, põie-, soole-, ja maohädade korral, ka söögiisu tõstmiseks.
 Palju huvitavaid raviomadusi on meie meresaarte ja Loode-Eesti ühel tavalisemal puul tingitud temas sisalduvatest eeterlikest õlidest ja suhkrutest. Need annavad puule meeldiva aroomi , suitsusauna kasuliku toime. Tekkiv suits hävitab väga hästi kahjulikke pisikuid. Kui kadakaokstele valada peale keevat vett ja tekkivat auru sisse hingata, aitab see köha, nohu ja kopsuhaiguste vastu. Nii okastest, okstest kui marikäbidest saab valmistada väga erinevate raviomadustega õli. Okstega on tehtud tavalisest vanniveest ravivett, mis aitab reuma ja liigesehaiguste korral.
Et vältida haigestumist, soovitatakse iga päev süüa mõni kadakamari. Tegelikult ei ole need tõelised marjad, sest okaspuudel on käbid. Kadakal nimetatakse neid marikäbideks. Viimaseid võib põõsa küljest leida aastaringselt , sest need ei varise valmides kohe maha. Okstel peavad marikäbid püsima seepärast, et linnud saaksid süües kadaka seemneid levitada. Kui ei ole võimalik iga päev metsa "marjule" minna, on õige koguda marikäbisid varuks. See ei ole keeruline, sest need säiluvad kuivatatult päris hästi. Et nende raviomadused oleksid parimad, tuleb jälgida, et korjataks vaid sinakasmusti marikäbisid, sest rohelised on alles toored , ja teiseks, et neid liiga ära ei kuivatataks. Tasub ka meeles pidada, et raviteid tuleks hoida kuivas, jahedas ja pimedas. Kadakamarju on eestlased tarvitanud neeru-, põie-, soole- ja maohädade korral, ka söögiisu tõstmiseks. Tavaliselt valmistatakse neist teed. Marikäbide otsas oleva risti meenutava kujundi tõttu on seda puud eriti Ida-Eestis pühaks puuks peetud. Kadakapuust aiateibad ja hernekepid on vastupidavamad, kui ükskõik millisest teisest puust lõigatud.
Pilt 6. Harilik kadakas
Kokkuvõte

Ravimtaimed aitavad meid paremini jagu saada haigusest, tugevdavad ja mobiliseerivad meie vastupanuvõimet, aitavad meil oma saastunud organismist välja saada neid aineid ja ühendeid, mida me oma eluks ei vaja ja mis võivad olla osaliselt süüdi meie haigustes. Ja pärast rasket haigust aitab meil tihti jalule tõusta oskuslik ravimtaimede kasutamine, eriti siis, kui see on ühitatud raviarsti ettekirjutistega.

KASUTATUD KIRJANDUS

1) http://sunsite.ee/taimed/okaspuu/kadakas.ht m
2) http://sunsite.ee/taimed/okaspuu/kuusk.ht m
3) http://sunsite.ee/taimed/oistaim/humal.ht m
4) http://sunsite.ee/taimed/oistaim/mustikas.ht m
5) http://sunsite.ee/taimed/oistaim/voilill.ht m
6) http://sunsite.ee/taimed/oistaim/slepp.ht m
12