Gustav Adolfi Gümnaasium ,,Oska olla enda psühholoog" Anti Kidron Elen Kahro 10D Tallinn, 2008 Anti Kidron on praegu Akadeemia Nord professor ja psühholoogiaosakonna juhataja. Enne on ta olnud Kirjastus- ja koolitusfirma ,,Mondo" juhataja ja Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi direktor. Omab ajakirjaniku diplomi Tartu ülikoolist ning on hariduselt ka sotsiaalpsühhologia aspirant Ajaloo Instituudis. Nord Akadeemias juhib kursuseid: psühholoogia põhisuunad, juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia, läbirääkimised ja mõjutamispsühholoogia ning
Kuidas hõlpsalt õppida? Anti Kirdon Anti Kirdon on lõpetanud Tartu ülikooli ajakirjanikuna ning TA Ajaloo Instituudi sotsiaalpsühholoogia alal, osalenud mitmetel kursustel Eestis, Soomes, Saksamaal ja Jaapanis. Ta on loonud kirjastus- ja koolitusfirma Mondo, kirjutanud mitmeid psühholoogia ja idamaade alaseid raamatuid. Praegu töötab Anti Kirdon Akadeemia Nordi professorina ning tema erialadeks on psühholoogia põhisuunad, juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia. Tegeleb aktiivselt joogaga ja Jaapani zen budismi uurimisega. Ilmunud raamatud: ,,Harrastame joogat", ,,Isiksus", ,,Kuidas hõlpsalt õppida", ,,Psühholoogia põhisuunad", ,,Keskendumiskunst", ,,Uurija käsiraamat", ,,Elustiil ja heaolu", ,,122 õpetamistarkust", ,,Kuidas luua ja hoida häid suhteid", ,,Kuidas olla asjalik", ,,Nõustamiskunst", ,,Suhtlemine" , ,,Ärijuhtimise psühholoogia", ,,Stressi teejuht" Sissejuhatuses: · Õppim...
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest r...
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid j...
MEELDEJÄTMINE Referatiivne ülevaade Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 1. Mälu olemus............................................................... ................... 3 2. Mälu liigid.......................................................................................3-4 2.1. Protseduuriline mälu.........................................................................................4 2.2. Semantiline mälu..............................................................................................4 2.3. Episoodiline mälu.............................................................................................4 3. Kuidas meelde jätta?............................................................. ............5 ...
1. ENESEKEHTESTAMINE Elus tuleb tihti ette olukordi, kus on tarvis end jõu või nõuga maksma panna oma huve ja väärikust kaitsta. Kedagi veenda, mingi ettepanek läbi suruda, kellegi nõue või pealesunnitud kohustus tagasi lükata jne. Mida toimekam, ärksam ja ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna ning valmis olla ka teiste isikute vastuseisuga toime tulema (Kidron, 2001). Väljapaistva ameerika psühholoogi H. Murray järgi on paljud inimlikud tarbed seotud täisväärse eneseteostamisega suhtlemisel. Paarikümne põhilise inimvajaduse hulgas on nii sõprussidemete loomise kui iseseisvuse, jonni ja enesekaitse, abistamise ja abistatuse, keeldumise ja osavõtlikkuse ilmutamise tarbed. Konkreetne olukord tingib ühe või teise vajaduse esiletuleku määra. Niisiis ootame ja loodame abi, lähedust ja mõistvust, kuid samas püüame kas või jonni varal jääda iseendaks, säilitada oma sõlt...
millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi. Raamatud: Autor(id). (Trükiaasta). Raamatu pealkiri. Linn: kirjastus (väljaandja). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut artiklit, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. Kidron, A. (1997a). Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo Kidron, A. (1997b). Oska olla enda psühholoog. Tallinn: Valgus. Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid. Kello, K. (2002). Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. Kogumiku nimetus.
väiksematakse osadeks on märgatavalt lihtsam õppida ning õpitu ka meelde jätta. Kindlasti ei saa käitumuslikku teooriat võtta puhta kullana, aga absoluutseks tõeks ei saa midagi pidada. Minu meelest on selles teoorias palju kasulikku mida saaks inimese mõistmisel ära kasutada, kuid kuna biheiviorism ei arvesta inimese teadvust ja mõttemaailma, siis ei tasuks antud teooriat üleliigselt rakendada. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Psühholoogia põhisuunad" loengukonspekt A. Kidron Tallinn 2008 2. http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=76&Itemid=2 3. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/biheiviorism.html 4. http://portal.tdl.ee/~anumai/ema/ploomi_exam.html 5. ,,Psühholoogia põhisuunad" A. Kidron Tallinn 2008 6. http://htk.tlu.ee/infdid/opik/pkt31.html 7. ,,Isiksus" A. Kidron Tallinn 2005 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Biheiviorism
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond ISELOOMU KASVATAMINE- MIS SEE ON? Referaat Õppejõud: Marika Veisson Tallinn 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Maailmas on miljoneid erineva iseloomuga inimesi, kuid ometigi on neist nii mõnedki kasvanud sarnastel elutingimustel. Seega võiks arvata, et karakterit ehk iseloomu ei määra niivõrd keskkond vaid selle interpreteerimine. Antropoloogid eesotsas Franz Boasi (18581942) ja Cora du Bois'ga (19031991) olid aga veendunud, et ka inimese iseloom sõltub peamiselt kultuurist, milles ta üles kasvab: inimene on seda nägu, milline on teda ümbritsev kultuur. Valitseva arvamuse kohaselt jätab kasvatus ja kodune m...
suhtlemise baasoskuste arendamisele kontaktivõtus, aktiivses kuuulamises ja kehtestamises. Töötajatele võiks korraldada suhtlemist käsitlevaid koolitusi või loengud ning korralda ühiseid üritusi. Kokkuvõtvalt võib uuringule anda positiivse hinnangu, kuna see on aidanud üles leida esinevad probleemid töötajate suhtluses. 31 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Bolton, R. Igapäevaoskused. Tallinn: Väike Vanker, 2007, lk 31-47. 2. Kidron, A. Suhtlemine. Tallinn: Mondo 2004, lk 9, 15. 3. Kidron, A. Suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Valgus, 1986, lk 30-32. 4. Berkowitz, E.N. jt. Marketing III ed. USA, 1992, lk 34. 5. Osborn, M., Osborn ,S. Public Speaking III ed. - USA, 1994, lk 47. 6. Virovere, A., Alas, R. & Liigand, J. Organisatsioonikäitumine. Tallinn: Külim, 2008, lk 80-81. 7. Suur, Ü. Testid ja küsimustikud kutse- ja personalivalikus. Tallinn: Kentaur, 2007, lk 160-161. 8. McKay, M., Davis, M
(Kask 1998, 156), (Kuusik 2004, 215-219) Kui autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses, ei tarvitse viites autori nime korrata Albert Kuusik on märkinud (1989, 50), et... KASUTATUD MATERJALID Raamatud: Autor(id). (Trükiaasta). Raamatu pealkiri. Linn: kirjastus (väljaandja). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut artiklit, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus: Kidron, A. (1997a). Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo Kidron, A. (1997b). Oska olla enda psühholoog. Tallinn: Valgus. Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo. KASUTATUD MATERJALID Artiklid ajakirjast või ajalehest Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid. Kello, K. (2002). Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, lk 56-57. Artiklid kogumikust Artikli autor(id)
töötada uusi viise nende muutustega ühinemiseks, siis jõuame ummikusse." · ,,Looming pole minu arvates piiratud mingi erilise sisuga." · ,,Ma oletan, et pole olemuslikku erinevust loomeprotsesside vahel, mis toimuvad pildi maalimisel, sümfoonia komponeerimisel, uute tapariistade leiutamisel, teadusliku teooria loomisel, uudsete inimsuhete kujundamisel või isiksuse arendamisel nagu psühhoteraapia korral." (Anti Kidron, ,,Leidlik meel", Tallinn 2000) Kasutatud kirjandus · http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf · Dagmar Pescitelli, An Analysis of Carl Rogers' Theory of Personality · Combs, Arthur W. ja Snygg, Donald (1949), Individual Behavior: A New Frame of Reference for Psychology. New York, Harper & Brothers. · Artikkel: Snygg and Combs' on "Phenomenal Field" Theory · Rogers, Carl (1951). Client-centered therapy: Its current practice, implications and theory. London: Constable
Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama, vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik ning osavõtlik. (Elenurm ,Kasmel, Kidron, Rüütel, Teiverlaur, Traat, 1997: 41) 3 TÖÖSTRESS 7 Tööstress vaevab paljusid töötajaid. Hirmutav on see, et inimesed kannatavad tööstressi all kogu Euroopas üha sagedamini, nentis Maailma Tervishoiuorganisatsiooni esindaja Matt Muijen. Kui Euroopas on tööstressis veidi vähem kui kolmandik töötajatest, siis Eesti tööealistest on stressis koguni 38 protsenti.
viia hüpoteeside püstitamise ja seletusteni. Kvantitatiivsed meetodid sobivad kõige paremini üldistamiseks ning probleemi kirjeldamiseks. Neid kahte meetodit võiks näha pigem teineteist täiendavatena, mitte võistlevate suundadena. Kvalitatiivset ja kvantitatiivset uurimismeetodit saab kasutada kõrvuti või võib kvantitatiivne etapp eelneda kvalitatiivsele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Laherand, M-L. 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. OÜ Infotrükk. 2. Kidron, A. 2008. Uurija käsiraamat. Kirjastus erko trükk. 3. Ghauri, P., Gronhaug, K. 2004. Äriuuringute meetodid. Külim. 4. Quantitative Research [WWW] URL http://www.essay911.com/samples/quantitative-research.htm (14.11.2010)
ja kui palju me endast lugu peame. Enese tundma õppimine kestab terve meie elu. KOKKUVÕTE Referaadi koostamise käigus sain nii mõndagi uut teada. Sellest kajastan ka sellel leheküljel. Sain teada, mis vahe on iseloomul ja isiksusel. Sama tekkis mul ka hulganisti uusi küsimusi. Samuti sain teada, ka neid tegureid, mis mõjutavad inimese isiksust. Referaadis käsitletav teema tundus mulle huvitav ja samas muutis see ka selle tegemise meeldivaks ja harivaks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kidron. A. 1986. Suhtlemispsühholoogia. Tallinn ,, Valgus " 2. Kidron. A. 2001. Psühholoogia põhisuunad. Tallinn 3. Nurmoja. M. 2005. Suhtlemispsühholoogia. Kolmas trükk. 4. Isiksuseomaduste liigitamine : [WWW] URL http://www.kooli.ee/index.php?teema=4&vaata=2273 5. [WWW] URL http://et.wikipedia.org/wiki/Iseloom
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS...................................6 4. ENESEDISTSIPLIIN.................................................................8 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE..................................................... 8 4.2 DISTSIPLIINI HOIDMINE.......................................
1.1 Isikutaju Inimene tajub ennast ja teisi inimesi. See, kuidas me ennast ja teisi näeme, mõjutab meie tundeid, käitumist ja suhteid teiste inimestega. Enesetaju on isiklike kogemuste alusel kujunenud kujutluspilt, millisena me ennast tajume (Pullmann 2003:195-196). Isikutaju on protsess, mille käigus toimub partneri ja tema poolt antava info valikuline vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /...
ning millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi. Raamatud: Autor(id). Raamatu pealkiri. Kirjastus (väljaandja). Trükiaasta, lehekülje nr(id). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut väljaannet, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. N: Kidron, A. Kuidas olla asjalik? Ilo. 1997 a, lk 25-40. Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2. Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. Kogumiku nimetus
ning millele oled tekstis viidanud. Viide algab autori perekonnanimega (kui autor puudub, siis teose pealkirjast). Viite allikad on kasutatud materjalides järjestatud tähestikuliselt, ühe autori tööd omakorda ilmumisaja järgi. Raamatud: Autor(id). Raamatu pealkiri. Kirjastus (väljaandja). Trükiaasta, lehekülje nr(id). Kui ühelt autorilt on kasutatud ühest aastast mitut väljaannet, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. N: Kidron, A. Kuidas olla asjalik? Ilo. 1997 a, lk 25-40. Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2. Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. Kogumiku nimetus
TAJU JA AISTINGUD TAJU Taju on tunnetusprotsess Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult Töötleb meelte kaudu saadud infot Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise...
SisukoRD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT........................................................3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted........................................................................................................................ 11 7. KULTUUR JA SUGU.....................................................
5. Alas, R. (1998). Personali juhtimise käsiraamat. Tallinn: kirjastus Külim 6. Allik, J., Häidkind, R., Harro, J., Viikmaa, M., Kreegipuu, K., Rauk, M., Kikas, E., Tulviste, P., Luuk, A., Realo, A., Konstabel, K., Pullmann, H., Schmidt, M. & Vadi, M. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Bachmann, T. & Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo 8. Elenurm, T. (aprill 2002). Tööõhkkond kujundab motivatsiooni. Saldo 9. Kidron. A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: kirjastus Mondo 10. Landsberg, M. (2003). Motiveerimise kunst. Inspireeri ennast ja teisi. Tallinn: Varrak 11. Leimann, J., Skärvad, P.H. & Teder, J. (2003). Strateegiline Juhtimine. Tallinn: kirjastus Külim 12. Reeve, J. (2005). Understanding Motivation and Emotion. United States of America: John Wiley & Sons 13. Steiger, R. (1997). Inimesekeskne juhtimine. Tartu: kirjastus Fontes 14. Vadi, M. (2001). Organisatsioonikäitumine
mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üldse võiks rohkem tegeleda huvialadega ja lubada endale meeldivat. Mina tegelen võrkpalliga ning läbi selle püüan koolipäevast tekitatud pingetest vabaneda ning üldjuhul see ka aitab. Lisaks hobile, on meeldiv viis stressist vabaneda kui minna loodusesse. Vahel püüan stressi maandada ka teleri ees, kuid see võib hoopis stressi juurde tekitada, sest teler on nagu narkootikum. Kasutatud materjal: 1. Elenurm, H. Kasmel, A. Kidron, A. Rüütel, E. Teiverlaur, M. & Traat, U. 1997. Stressi teejuht. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 2. http://209.85.135.104/search? q=cache:FgSKufZpSrsJ:www.parkinson.ee/artiklid/ej_2004sept_stress.pdf+stress&hl= et&ct=clnk&cd=1&gl=ee&client=firefox-a
Vadi on leidnud siin asjaliku kompromisslahenduse - nn. välisteooriatele lisavad vürtsi Eesti juhtimispraktikute (Andres Bergmann, Siim Kallas, Jüri Kärner, Sir Arvi Parbo, Ants Veetõusme jt.) kogemused, mis autori poolt sujuvalt teksti sisse on sulatatud. Siiski ei saa rääkida Eesti osaluse täielikust puudumisest teooria vallas, Vadi on oma raamatu kirjutamisel kasutanud ka kohalike teoreetikute teadmisi (Bachmann, Elenurm, Kidron, Krips, Lauristin, Mereste, Mikkin, Saksakulm, Toim jt.). Üheks “Organisatsioonikäitumise” plussiks on üsna hea struktureeritus. Sisukorda uurides võib kergesti leida vajamineva peatüki. Kasutatud on palju alapealkirju, mis üsna täpselt kajastavad ka kirjutatut (IV. Grupp ja organisatsioon, 4.4. Grupisisesed protsessid, 4.4.4. Otsustamine grupis, 4.4.4.2. Otsustamise tehnikad grupis. Võrdluseks Dale C. pealkirjad
Tallinna Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Kaarel Küla 11. klass Tallinn 2008 Sisukord 1. Sisukord................................................................................................................... 2 2. SISSEJUHATUS......................................................................................................3 3. ÕPPIMINE................................................................................................................4 1. Õppimise mõiste...................................................................................................... 4 4. MÄLU OSA ÕPPIMISEL..........................................................................................4 2. Info salvestamine mälus.......................................................................................... 5 3. Salvestamine kui aktiivne protsess...............
Väga tihti inimesed mõtisklevad selle üle, mis on suhtlemine ja milleks on vaja suhtlemisoskust? Juba lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest. Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda.Kui nüüd defineerida suhtlemisoskust si...
Ilo Print. · Clarke, R. (2005). Superajud. Kirjastus Valgus. · Cialdini, R. (2005). Mõjustamise psühholoogia. Pegasus. Kasutatud kirjandus · Boeree, G. C. (2009). General Psychology. http://webspace.ship.edu/cgboer/genpsysyl.html. · Dewy, R. (2007).Introductory Psychology Textbook. http://www.intropsych.com/index.html · Goleman, D.(1997). Emotsionaalne intelligentsus: Miks võib EQ olla tõhusam kui IQ; Tõlge eesti keelde OÜ Väike Vanker. · Kidron, A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: Mondo. · Kidron, A.(2005). Isiksus. Mondo. · Kidron, A. (2007). Elustiil ja heaolu. Eluviis, tegevusstiilid ja subjektiivne heaolu. Akadeemia Nord. · Hayes, N. (2002). Sotsiaalpsühholoogia alused. (Tõlk. Luuk, A.) Tallinn, Külim. · Luuk, A.(1994). Ülevaade psühholoogiast: Konspekt õpikust: R.S, Feldman. (1990). Understanding Psychology. Second edition; Tartu. · Monte, C. F. (1999). Beneath the Mask
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Jungi tüpoloogia........................................................................................................................ 3 Myers-Briggs'I küsimustik.......................................................................................................4 Sotsioonika................................................................................................................................. 4 Isiksusetüübid............................................................................................................................5 Isiksusetüüpide kirjeldused......................................................................................................5 Eetilis-Intuitiivne ekstravert EIE................................................................................
teinud. Tihti on nii, et inimesed segavad teiste jutule vahele või hakkavad oma probleeme lahkama ja nii ongi teise inimese jutt katkestatud, aga kuulamist on võimalik arendada ja seda peaksid tegema paljud inimesed. Õppides tõeliselt kuulama, end avama, oleme teinud esimese ja väga olulise sammu oma suhtlemisoskuse parandamiseks. Hea kuulamisoskuse õppimine on paljudel juhtudel edu aluseks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Anti Kidron. 2004. Suhtlemine. Mondo. s.l. 2. Mark Goulston. 2011. Lihtsalt kuula. Äripäev. s.l. 3. WWW[URL] www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2313/suhtlemine.zip/kuulamistkked.html
ja tulemused muutuvad paremuse poole. Selleks võib ajuti isegi stressi esile kutsuda. ,,ELU KEERULISEKS! Mida rohkem asju sa elus tegema pead, mida rohkem asju sa omad või juhid, ja mida rohkemate asjade eest sa vastutad, seda rohkem asju võib viltu minna." ,,AEG EI OLE RAHA Kui rahaautomaati kasutad, proovi teostada kõiki võimalikke operatsioone. Aga ainult juhul, kui su selja taga ootab inimesi." Kasutatud kirjandus: Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat ,,STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?" 1997 Rohan Candappa ,,STRESS, väike käsiraamat"
Kasutatud kirjanduse loetellu võib võtta ainult need tööd, millele on tekstis viidatud. Viidatud allikad loetletakse autori(te) perekonnanime(de) tähestikulises järjekorras autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi Raamatute kohta esitatakse kirjanduse loetelus järgmised andmed: · autor või koostaja perekonnanimi, initsiaal · ilmumisaasta · pealkiri · ilmumiskoht, kirjastus · lehekülgede koguarv Kidron, A. 1997. Maailma rahvad. Tln.: ILO, 131 lk. Artiklid: Talu, R. (2006) Eestlaskonna keetmine. Postimees, 12.04, nr 85, lk 19 Interneti materjalide puhul esitatakse autori nimi, initsiaal. Artikli pealkiri. URL- aadress (http://www.xxx.ee. kuupäev). Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjalide hankimise kuupäevaga TEKSTISISENE VIITAMINE Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viites esitatakse
Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis sulgudes nime kordamine ei ole enam vajalik. Näide: „Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel /…/” (Aarma, Kalle, 2005, lk 101). Kahe autori puhul näidata mõlema autori nimed, näiteks (Kask, Tamm, 2000, lk 46). Kui kirjanduse loetelus on ühelt autorilt mitu samal aastal ilmunud tööd, siis eristatakse need tähtedega a, b, c jne. Näide: Anti Kidron esitab koolitaja võtmeküsimused (Kidron, 1999a), rõhutab naeru tervistavat osa (Kidron, 1999c). Internetiallikate puhul viidatakse autori nimele, nime puudumisel dokumendi pealkirjale või kodulehe omanikule. Allika internetiaadress lisatakse allika andmetele kasutatud kirjanduse loetelus. 13 3 TÖÖ KEEL JA STIIL Õpilastööde keeleks on reeglina eesti keel
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond MINA KUI SUHTLEJA Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesur...
Suhtlemine ja ka kuulamine on omaette kunstid. Neid tuleb elu jooksul õppida ja arendada. Eelnevas tekstis on ära toodud vaid üksikud suhtlemise- ja kuulamisevormid. Suhtlemise abil võib mõjutada inimese käitumist ja otsuseid. 10 Kasutatud allikad Sotsiaalpsühholoogia alused (2002) Hayes, N Suhtlemispsühholoogia Kidron, A Kehakeel Pease, A 11
Kevin Aas Radioloogiatehnik 1 Mina kui õppija Essee Õppimise näol on tegemist elukestva protsessiga, mille tagajärjel muutub minu käitumisviis ning täiustub teadmiste süsteem. Kuidas mõjutavad seda ümbritsev keskkond ning saadud kogemused ning koolis õppimise puhul õppimisprotsessi teine pool õppejõud? Kas ma oskan õppida kogemustest, olgu need siis negatiivsed või positiivsed? Milline õppija ma täpselt olen ning kuidas on kõige efektiivsem teadmisi omandada? Õppimisstiilide mõiste puhul eristatakse inimesi selle alusel, missugune õppimisviis osutub nende puhul kõige efektiivsemaks õpitava omandamisel (Pashler jt 2009). Õppimisstiilid võib jagada neljaks visuaalne, kirjutamis- ja lugemispõhine, ...
Liidriks olemise komponentideks on selge visioon, vastastikune usaldatavus, julgus, pühendumus ning moraalne küpsus. Ekslikult arvatakse, et liider on sama, mis on juht. Lennukad ehk head ideed võivad tunduda alguses suurepärased või huvitavad, kuid kui neid ei suudeta teoks teha, pole heast ideest mingit kasu. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Daft R., 1998. Organization Theory and Practice. South-Western College Publishing. 2. Kidron A., 2000. Ärijuhtimise psühholoogia. Mondo. 3. Liider, ettevõtete panganduse ajakiri, mai 2011. http://issuu.com/sampopank/docs/liider [26.09.2011] 4. Positiivne hoiak, 10.08.2010. Tobedad ideed, mis teenisid hunniku raha. http://positiivne-hoiak.com/2010/08/tobedad-ideed-mis-teenisid-hunniku-raha [26.09.2011] 5. Pärjamäe M., 2007. Kuidas olla liider? http://www.invicta.ee/
sajandi kultuuri. Freud ajendas paljusid 20. sajandi psühholooge käsitlema inimese hingeelu ja sotsiaalseid nähtusi psühhoanalüüsi võtmes. Tal on olnud arvukalt kriitikuid, kes on eitanud tema õpetuse libiido keskset osa ja tungidele taandatud olemust, toonitanud alateadvuse ülepaisutamist ja tema õpetuse mütoloogilist sisu, kuid siiski on tema mõju psühholoogiat puudutavatele arusaamadele olnud väga suur. Kasutatud materjalid: a) Anti Kidron. Isiksus. Mondo. 2005. Lk.14-18, 26-29. b) ENE 3. Valgus. 1988. 67 lk. c) http://et.wikipedia.org/wiki/Ps%C3%BChhoanal%C3%BC %C3%BCs
Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE juhend Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis TÖÖ STRUKTUUR · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu (peatükid) · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad Töö oodatav pikkus tiitellehe, sisukorra, kasutatud kirjanduse ja lisadeta vähemalt 12 lehekülge. Uurimistöö peab vastama enamikule alljärgnevatest nõuetest On sisult · Uudne ja aktuaalne · Objektiivne · Tõestatav, argumenteeritud · Kontrollitav · Täpne · Kriitiline · Seletav · Kirjeldav, analüüsiv · Ennustav Plagiaat (loomevargus) Plagiaati kaitsmisele ei lubata ja tööd ei arvestata. Töö ei tohi olla varastatud ega maha kirjutatud. Vormilised nõuded uurimusele · Tekst on umbisikulises tegumoes (n: töös käsitletakse) või kindla kõneviisi ainsuse kolmandas isikus (n: töö autor käsitleb...
Kognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli. Intrinsiivse motivatsiooni suurendamisele aitab kaasa informeeriv tasu või kiitus. Need tasud aga, millega taotletakse inimese käitumise kontr...
(3.) 7 Kokkuvõte Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taastada informatsiooni ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmeb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Mälul on palju erinevaid liike ja tüüpe. Mälu on võimalik treenida ja meeldejätmist parandada. Kasutatud kirjandus 1. Kidron, A 2001 Psühholoogia pühisuunad Mando Tallinn 2. Saaremaa ühisgümnaasium [WWW] http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/opistiilid.html 3. Hein, K 2001 Bioloogia gümnaasiumile III osa Eesti Loodusfoto Tartu 9
Isiksus Erich Frommi Radikaalhumanistlik psühhoanalüüs Airin N X klass Tartu Raatuse Gümnaasium Erich Fromm (23. märts 1900 18 märts 1980) Erich Fromm sündis oma vanemate ainsa lapsena 1900. aastal Frankfurdis Maini ääres. Tema isa oli ärimees, vanaisa aga süvausklik rabi. Noorukina uuris Fromm innukalt judaismi pühasid tekste, õppides peale selle ka mitmeid väljapaistva talmudisti käe all. Kõrghariduse omandas Fromm Heidelbergi ja Müncheni ülikoolis. Saanud juba 22-aastaselt filosoofiadoktoriks, t...
medikamentoosset ravi. Kui kellelgi siin kohal tekkis lootus, et ravimeid manustades jääb üle vaid positiivset meeleolu oodata, siis päris nii see ei ole. Depressiooniravimid on mõeldud psühhoteraapia/nõustamise toime soodustamiseks. Neile, kellele tundub vastuvõetamatuna psühholoogi või tuttava poole pöördumine, võib soovitada järgmisi raamatuid: Aleksander Pulver "Toimetulek iseendaga" (Tartu, 1991); Anti Kidron "Oska olla enda psühholoog" ("Valgus", 1997). Algatuseks võiks soovitada enesehinnangu tõstmiseks väikest mõtlemisviisi muutmist. Nagu eelpool osutatud sai, kujundab inimene oma enesehinnangut võrdluste põhjal. Järgnevalt tasub endalt küsida, kes on need inimesed, kellega ma end võrdlen? Kui peaks selguma, et minu võrdlusetalonideks on näiteks kursusekaaslasest geenius, maailmas tunnustatud professor või
meetodeid, mille abil seda teha. Üks võimalus on näha kehtestamises alistumise ja agressiivsuse vastandit. Igal neist sutlemisstiilidest on omad plussid ja miinused. Kehtestamistreeningu pealmine eesmärk on õpetada inimesed ise oma elu üle otsustama. See aitab neil hoiduda kahjulike ja stereotüüpsete käitumiste kordamisest ja leida igale situatsioonile kohane vastus. 9.Kasutatud materjal 1."Igapäeva oskused" -Robert Bolton Ph.D 2."Kuidas olla asjalik"-Anti Kidron 3."Tark lapsevanem" Thomas Gordon 4.Inerneti materjal 5.Oma arvamus
territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat. Suhtlemisel pole tähtis mitte ainult see, mida me ütleme, vaid see, kuidas me ütleme! Viited: http://rygitugi.blogspot.com/2011/01/enesekehtestamisest.html http://www.olekaasas.ee/upload/Editor/Pilguheit%20andragoogikasse.pdf http://www.atlex.ee/pdf/enesekehtestamin.pdf Konspekteeritavad raamatud: ,,Avalik esinemine" Malcolm Kushner ,,Kuidas 30 sekundiga mõjule pääseda" Milo O.Frank ,,Suhtlemispsühholoogia" Anti Kidron Tagasiside Mulle meeldis neid raamatuid uurida kuna psühholoogia ja inimeste vahelised suhted on mulle alati huvitavad ja põnevad tundunud. See on nagu pilguheit varalaekasse. Meis on niipalju kasutamata ressursse. Oleme kõik nagu lihvimata pärlid. Kuidas kuulata inimest see teema on neis raamatuis küll suhteliselt napilt esindatud ent ühte-teist siiski leiab. Otsisin ka netist viiteid ja vanasõna läks täide: Kes otsib, see leiab. Minujaoks oli aga
keeldude asemel esitada lapsele heasoovlikke, leebes toonis küsimusi. Näiteks: Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks? Millele sa mõtlesid? Mida sa püüdsid tõestada? Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida? Kas sa mõtlesid läbi, mida selline tegu võib kaasa tuua? Mis sa arvad, kuidas sinu asemel oleks toiminud....(keegi teine õpilane, isa, ema)? (Stressi teejuht, Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat, KirjastusEesti Tervisekasvatuse Keskus, Tallinn 1997, lk.42-43) Millised on need asjad, mis aitavad vanematel last ära kuulata ning näitavad hoolivust? Last tuleb ära kuulata, kui ta rääkida tahab, mitte siis, kui vanemale sobib. Tuleb leida vestlemiseks rahulik koht, kus kõrvalised asjaolud, nagu teised lapsed, telefon ei segaks. Kui poeg või tütar vanemaga räägib, peab vanem pühendama jäägitult temale. Ei tohiks samal
koolituseta inimestel on muusika kuulamisel rohkem aktiveeritud parema ajupoolkera, mis võimaldab haarata muusikat emotsionaalselt. Muusikaharidus annab inimesele professionaalse pillimängu või lauluoskuse ning harjutab kõrva tundlikuks esitatava suhtes. Sisuliselt aga tähendab see, et muusikutel domineerib muusika poolt tekitatud efekt aju vasakus poolkeras ning nad kuulavad analüüsides ja hindavalt, mis võib segada lõõgastumist. (Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teivelaur, M. & Traat, U. 1997) Ajutegevusega liituvat psühhokeemiat uurides on märgatud, et meeldiva muusika poolt esilekutsutav emotsioon ( nagu ka iga teistlaadse päritoluga positiivne tunne) põhjustab ajus keemilise ärrituse, mille tulemusena moodustuvad keemilised ühendid endorfiinid. Endorfiinid on nn. looduslikud narkootilised ained, millel võib olla nii tugev heaolutunnet esile kutsuv ja alalhoidev kui ka valu leevendav toime. (Pehk, A. 1999) 1.2
Kui kriis jääb emotsionaalses tähenduses läbitöötamata, võivad vallanduda või halveneda väga erinevad vaimse tervise häired ja mõjutada kõikide vaimse tervise häirete kulgu. Hlaveneda võib üleüldiselt elukvaliteet.Kriisist tervena väla tulnud inimesel on kogemus toime tulla järgmiste elumuutustega ning tal on kaasas teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab hakkama. Kasutatud kirjandus: Elenurm, T., Kasmel, A., Kidron,A., Rüütel, E. Jt. 1997. Stressi teejuht:kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda Ilumets, Maie. Kriis perekonnas Raudla, Ene. Kuidas toetada last, kui pered on kriis?
Kui kriis jääb emotsionaalses tähenduses läbitöötamata, võivad vallanduda või halveneda väga erinevad vaimse tervise häired ja mõjutada kõikide vaimse tervise häirete kulgu. Hlaveneda võib üleüldiselt elukvaliteet.Kriisist tervena väla tulnud inimesel on kogemus toime tulla järgmiste elumuutustega ning tal on kaasas teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab hakkama. Kasutatud kirjandus: Elenurm, T., Kasmel, A., Kidron,A., Rüütel, E. Jt. 1997. Stressi teejuht:kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda Ilumets, Maie. Kriis perekonnas Raudla, Ene. Kuidas toetada last, kui pered on kriis?
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärrita...
hirmu. Kui kriis jääb emotsionaalses tähenduses läbitöötamata, võivad vallanduda või halveneda väga erinevad vaimse tervise häired ja mõjutada kõikide vaimse tervise häirete kulgu. Hlaveneda võib üleüldiselt elukvaliteet.Kriisist tervena väla tulnud inimesel on kogemus toime tulla järgmiste elumuutustega ning tal on kaasas teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab hakkama. Kasutatud kirjandus Elenurm, T., Kasmel, A., Kidron,A., Rüütel, E. Jt. 1997. Stressi teejuht:kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda Ilumets, Maie. Kriis perekonnas Raudla, Ene. Kuidas toetada last, kui pered on kriis?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
