Mälu (2)

Viimsi Kool
Mälu
Referaat
Merily Viibur
Juhendaja : Ivi Rammul
Viimsi 2008

Sisukord:

Sissejuhatus

Meeltega tajuvaks saanu ei haihtu meie ajus olematusse, tekkinud tajukujunditest jääb ajukoorde lühemaks või pikemaks ajaks püsiv jälg. Nõnda kujuneb psüühikas eluks vajalik tunnuste järjepidevus ning me võime saada juurde üha uusi elus kohanemiseks vajalikke kogemusi. Tänu mälule saame iga hetk oma varasemale teadmisele toetuda, olevukus orienteeruda ja tuleviku tarbeks teadmis-ja kogemusvaru soetada.
Mäluprotsesside sisuks on indiviidi kohemuste talletamine, korrastamine, säilitamine ja taastamine. Mälu muudab minevikus tajutu, kujutletu või mõeldu meie teadvuse sisuks psühholoogilises olevikus. Meeldejätmise ja meenutamise võimeta ei tunneks me enam ära oma tajusfääris olevaid objekte ega orienteeruks ümbritsevaid nähtustes. Mäletamisvõime mängib tähtsat osa mõtlemises, kujutluses ja loovas fantaasias, põhimõtteliselt kõigis psüühilistes protsessides. Psüühika normaalne talitlus, arenb ja küpsemine oleksid mäluta mõeldamatud. Meie hoiakud ja suhtumised, oskused ja vilumused, harjumused ja igatsused, suhted ja aated võlgnevad oma tekke ja püsimise tänu mälule. Täielikule mälukaotusele järgneks vältimatult isiksuse hukk : indiviidist jääks järele üksnes hetkeimpulssidele reageeriv refleksipundar.
Uuema aja psühholoogia ei käsita mälu mitte niivõrd meeldejätmise ja meenutamise automaatselt toimiva funktsioonina, kuivõrd isiksuse elutegevuse ühe avalgusena. Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt: inimese huvid ja ootused, eelarvamused ja hirmud , minapilt, enesehinnang , eluviis jne.
Mälu põhiülesanded ei piirdu pelgalt terviku pikemaks või lühemaks ajaks meeldejätmisega, tema funktsioone täidab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. ( 1.)

Mälu

Mälu on kolmeastmeline:

Sensoorne mälu- aju tajub meelte (näiteks kuulmise ) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe.

Lühiajaline mälu - tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks

Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada.

Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida!

Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise eesmärk.

Pika-ajaline mälu -õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega. Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. ( 2.)

Mälu liigid:

Protseduuriline mälu

Protseduuriline mälu talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta. Ilma endale teadvustamata kogume terve elu mällu teavet selle kohta, „kuidas midagi teha“: sambat tantsida, jalgrattasadulat õigeks keerata, kingi viksida jne. Nagu nimetusest selgub , on protseduurilise mälu käivitamiseks tarvis sellekohase toimingu ehk protseduuri läbitegemist. Loendamatu hulk elutähtsaid asju jääb meile meelde otsekui iseenesest, kui me oleme teatud toiminguid sooritanud piisav arv kordi . ( 1.)

Ikooniline ja ehhooniline mälu

Ikooniline fikseerib nägemisorganitest saadud info, ehhoiline aga kuulmise, haistmisel, maitsmisel ja kompimisel saadud signaalide jäljed.( 1.)

Episoodiline mälu

Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbielatud sündmustest. Episoodilises mälus talletatakse otsekui lõputu episoodide jadana meie elu mitmesuguseid sündmusi kajastav info. Säärane materjal on autobiograafilise iseloomuga . Episoodiline mälu eeldab läbielatavast „teadlik olemist“ või teadlikuks saamist, oma keskknna ja iseenda tunnetamist. See mäliliik aitab kunsti-ja kirjandusinimestel hankida oma loometööks hädavajalikke kirjaid muljeid. ( 1.)

Semantiline mälu

Semantilisse mällu talletuvad „puhtad“ teadmised meid ümbritseva maailma kohta: faktid, teooriad, arvamused, hinnangud jne. Lõviosa semantilise mälu hiigelvarust on kogutud ilma tegevusliku protseduurita. Selle mäluliigi sisuks on universaalse kasutusviisiga teadmised, mis jäävad mällu, ilma et selleks oleks tarvis midagi „läbi teha“.( 1.)

Mälu tüübid:

Motoorne mälu

Motoorne mälu on mitmesuguste liikumiste ja nende süsteemide meeldejätmine, säititamine, reprodustseerimine. ( 1.)

Kujundimälu

Kujundimäluga jäävad inimesele kergesti meelde visuaalsed kujundid , esemete värvus, helid, näod, see on mitmesuguste looduspitide, häälte, lõhnade, maitsete mäletamise võime, mille aluseks on kas nägimis-, kuulmis-, kompimis- või haistmismälu. ( 1.)

Sõnalis-loogiline mälu

Sõnalis-loogilise mäluga inimesed peavad paremini meeles abstraktseid mõisteid, formuleeringuid, ennekõike aga nende mitmesuguseid mõttelise ümbertöötamise vorme. See mälutüüp on juhtiv õppimisel, teadmiste omandamisel ning välja arenenud üksnes inimesel. (1.)

Emotsionaalne ehk tundmusmälu

Emotsionaalne mälu aitab meil hoida värskena meeles tugevaid tundeid põhjustanud elamusi. Tundmused annavad alatasa märku, kuidas meil on korda läinud oma vajadusi ja huve rahuldada ning kui edukalt laabuvad meie suhted ümbritseva keskkonnaga. Emotsionaalsest mälust saadavad elamuste mälestused innustavaid või masendavad meid, kujundavad meie valikuid , maitse-eelistusi, suhteid kaasinimestega . Tundmuste mälu on toeks empaatiale teiste inimeste suhtes ning hõlbustab filmi- või raamatukangelastele kaasa elamist. ( 1.)

Mehaaniline mälu

Mehaanilise mälu kasutamisel jääb meeldejätmiseks valitav materjal lahti mõtestamata, vajalik püütakse pähe õppida selle mitmekordse masinliku kordamise teel. Masinlikul tuupimisel püütakse õpitav talletada samal kujul, samas järjestuses ja organiseerituses, nagu neid omandame. Mehaaniline mälu toetub talletavate objektide ruumilise ja ajalise läheduse kasutamisele. Tuupimise viga on selles, et materjali nõrga strukteerituse tõttu jätame mälu paljud võimalused kasutamata.

Sõnalis-loogiline mälu

Sõnalis-loogilise mälu kasutamisel mõtestatakse materjal vastavalt selle süvenevale tundmaõppimisele üha uutes seostes lahti. Ehkki sõnalis-loogiline mälu on materjali püsmälus hoidmiseks mehaanilisest meeldejätmisest võrreldamatult efektiivsem, on vahetevahel tarvis ka masinlikku kordamist.( 1.)

Meenutamine

Meenutamine kujutab endast mälus talletatud materjali tahtelist või tahtmatut taastamist, mis saab teaoks varem loodud närviseoste võrgustiku aktualiseerimisega ja ajutise üleviimisega püsimälust lühimällu. Kui püsimälu vaadelda suure raamatukoguna, siis meenutamist võiks võrrelda tellitud kirjavara paigutamisega raamatukärule.

Unustamine

Unustamine on lühi-või püsimälus olnu „kaotsiminek“, suutmatus seda soovi korral meelde tuletada. ( 1.)

Mälu kvaliteet

Mälu kvaliteeti kujundavad tegurid:

• Organismi erksuse aste
  
• Huvi
  
• Tahteomadused ( sihikindlus, otsustavus, visadus )
  
• Mälutüüp
  
• Situatsioon
  
• Materjali maht
  
• Materjali mõtestatus
  
• Materjali mõistetavus
  
• Materjali piltlikkus
  
• Materjali seesmine seostatus ( 1.)
  

Info mällujätmist kujundavad tegurid

Materjali kordamine

Kui sündmus kordub mitu korda, püsib see mälus pikema aja kui juhuslik ühekordne juhtum. (1.)

Kodeerimise eripära

Midagi on hõlbsam meenutada selles kontekstis, millises seda meelde jätsime. ( 1.)

Motivatsioon

Huvipakkuivad asju on palju hõlpsam meelde jätta. Materjali mäletamine oleneb huvidest, kalduvustest, selle töötlemise eesmärkidest, meeleolust ning tahtepingutustes. Neid tegureid võib arvestada meeldejätmise motivatsiooni kujundavateks teguriteks. ( 1.)

Ainevalda süvenemine

Fakt või väide jääb kergemini meelde, kui see siduda teiste tõikade või väideteda, vaadelda asja erineva nurga alt, näha seda teises väärtusskaalas või mingi teise eriala kontekstis jne. Veel paremini jääb õpitav meelde, kui kuuldu või loetu iseseisvalt läbi mõelda ja oma kogemustega võrrelda, teooriale rakendust otsida ning erinevad teemad ja probleemid omavahel siduda. ( 1.)

Mäluhäired

Mõnel inimesel võib esineda võimetust äsja vastuvõetud informatsiooni õppida, st.püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada. Sellistel inimestel on tavaliselt täiesti normaalne sekundaarne ja tertsiaalne mälu, ka nende primaarne mälu on igati toimiv. Ometi ei suuda nad informatsiooni üle kanda primaarsest mälust sekundaarsesse. Sellised inimesed on võimelised aja jooksul, näiteks kuni 15 minutit, meeles pidama väga lihtsat materjali. Kui aga nende tähelepanu uue informatsiooniga kasvõi hetkeks kõrvale juhtida, on eelnev informatsioon alatiseks kadunud. Sageli areneb selline häire püsivaks näiteks kroonilistel alkohoolikutel. (3.)

Kokkuvõte

Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taastada informatsiooni ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmeb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Mälul on palju erinevaid liike ja tüüpe. Mälu on võimalik treenida ja meeldejätmist parandada.

Kasutatud kirjandus

Kidron , A 2001 Psühholoogia pühisuunad Mando Tallinn

Saaremaa ühisgümnaasium
[WWW] http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/opistiilid.html

Hein, K 2001 Bioloogia gümnaasiumile III osa Eesti Loodusfoto Tartu