ISELOOM JA ISIKSUS (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtlus ja majandusarvestus õppetool
IR
ISELOOM JA ISIKSUS
Referaat
Õppejõud: Kaja Altermann
Mõdriku
2010

SISUKORD

Sissejuhatus 3
Mis on iseloom ja mis on isiksus? 4
Iseloomu kujunemine 5
Iseloomu, temperamendi ja võimete erinevused 6
Võimed on isiku omadus millest sõltub tegevuse edukus, see on eduka tegevuse sooritamise tingimus. Võimeid ei tohi segada teadmiste oskuste ja vilumusega. Võimed ja teadmised on küll omavahel seotud kuid on siiski erinevad asjad. 6
isiksuseomaduste liigitamine 8
Iseloomu avaldumine suhtlemisel 9
Mis mõjutab inimese kujunemist isiksuseks? 10
kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Mis on iseloom ja isiksus? Mis on nende vahe? Kuidas kujuneb iseloom? Neile ja paljudele muudele küsimustele, püüan ma oma referaadis vastust leida. Samuti kirjeldan ma oma referaadis ka erinevaid isiksuse tüüpe.
Iseloomu teema tundus minu jaoks kõige huvitavam teema, mida lahata ja millesse põhjalikult süüvida. Oma referaadis räägin, ka sellest, kuidas iseloom avaldub suhtlemisel. Referaadi koostamise käigus, loodan saada palju uut ja huvitavat selle teema kohta veel teada.

Mis on iseloom ja mis on isiksus?

Iseloom ehk karakter väljendub inimesed individuaalsusest, see on tema psüühiliste joonte isikupärane kogum. Iseloom kujuneb ja väljendub inimese tegutsemises ja suhtlemises. Inimeste karakterid, võivad olla erinevad. Karakter võib olla tugev või nõrk, raske, mõnus, kergemeelne, vallatu, kelmikas ning vastuoluline .
Inimese iseloomu ehk siis karakterit ei ole lihtne tema käitumisest välja lugeda. Pealegi väljenduvad paljud iseloomuomadused vastavalt inimese soole, haridusele ja temperamenditüübile. Näiteks peegeldub pedantsus tihti juba ameti valikus, introvertsuse tunnuseks võib aga kõrgharidusega inimesele kujuneda ideede ja arusaamade agar esitamine teistele.
Kes või mis on isiksus? Isiksus on individuaalsete omaduste ja tunnuste püsiv kogum. See tähendab, et isiksus on inimene kõigi oma seesmiste omaduste ja väliste tunnustega- inimene kogu oma hiilguses!
Isiksuseteooriaid, mis püüavad kõik leida seletusi inimeste erinevustele on psühholoogias väga palju. Esimeseks isiksuseteooriaks võiks lugeda Hippokrates`e teooriat 4 kehamahlast, mida on edasi arendatud mitmete spetsialistide poolt ja mida tänapäevalgi veel tuntakse. Igas inimeses olevat 4 erinevat kehamahla : kollane sapp e. chole, must sapp e. melanos chole, veri e. saingus ning lima e. flegma . Vastavalt nendele on näha milline kehamahl valitseb ning milline on inimese temperament . Chole- koleerik, melanos chole- melanhoolik, saingus sangviinik, flegma-flegmaatik.

Iseloomu kujunemine

Närvisüsteemi põhitüübist ja algetelt erinedes pole inimeste iseloom sünnipärane, see kujuneb koduse kasvatuse, kooli, elutingimuste ning enesearendamise koostoimes. Iseloomujoonte väljakujunemisele, nende sügavusele ja püsivusele avaldavad mõju palju tegurid:

temperamenditüüp;

tervislik seisund ja põetus haigused;

hooliv või kalk kohtlemine lapseeas ;

sünnipärased võimed;

kasvamine külluses või vaesuses ;

õdede- vendade olemasolu;

vanematevahelised suhted perekonnas;

vanemate inimeste ja eakaaslaste eeskuju;

kultuurikeskkonna normid ja väärtused;

kasvatussüsteem koolis;

suhted koolikaaslastega ja staatus kooliklassis;

huvide ja harrastuste väljakujunemine;

kuulumine noortegruppi;

esimese armastus kogemus;

elukutse omandamine;

ameti eripära;

eluplaanide õnnestumine või luhtumine;

kitsas ja lai suhtlusring.
Eri tegurite keerukas suhtetoimes on paljugi etteaimamatut ning juhuslikku. Üks ja sama keskkond võib kujundada erinevaid inimesi. See teebki inimesed iseloomult erinevaks.

• j
  
• 
  

Iseloomu, temperamendi ja võimete erinevused

Tavaelus arvatakse inimese iseloomusjoonte hulka tihtipeale kõik tema silmahakkavad individuaalsed iseärasused, siis teaduslik psühholoogia püüa vahet teha temperamendil, iseloomul ja võimetel.

Võimed on isiku omadus millest sõltub tegevuse edukus, see on eduka tegevuse sooritamise tingimus. Võimeid ei tohi segada teadmiste oskuste ja vilumusega. Võimed ja teadmised on küll omavahel seotud kuid on siiski erinevad asjad.

Kui temperament on paljuski pärilik, kujuneb iseloom välja järk-järgult, elutingimuste ja muud tegurite mõjul. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides ; temperamendiomadused aga eksteemolukordades. Nagu teame, ei määra tegevuse kvaliteet kaugeltki üksnes sellesse suhtumine, kaasa mängivad ka muud rollid, nagu näiteks tähelepanu, mõistus, tahe , tundmused ning võimed.

isiksuseomaduste liigitamine

1. NEUROOTILISUS - kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus , süü, viha.)
2. EKSTRAVERTSUS -seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone.
3. INTROVERTSUS - vastand ekstravertsusele, eelistavad seltskonnale üksiolemist ega pruugi seetõttu õnnetud olla.
4. AVATUS KOGEMUSELE -huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, ei ole kinni tavapärases, võtavad omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Suletud inimesed seevastu on konservatiivsed , eelistades uutele asjadele vanu ja järeleproovituid.
5. SOTSIAALSUS -kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik . Sotsiaalsed inimesed on valmis teisi aitama , eeldades, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on egotsentriline ja skeptiline teiste kavatsuste suhtes.
6. MEELEKINDLUS -kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsuses ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust. Madala meelekindlusega inimesed seevastu lasevad asjadel kulgeda, neil inimestel puudub tahe.

Iseloomu avaldumine suhtlemisel

Suhtlemine peegeldub paljuski inimeste suhtumist teistesse inimestesse. Suhtlemisel tulevad kiiresti esile inimese iseloomuomadused. Iseloom peegeldub nii selleks, millest inimene räägib, kui ka tema rääkimisviisist. Teised inimesed ja rühmad kujundavad iseloomu sedamööda, kui oluliseks inimene neid endale peab, mil määral ta end nendega samastab.
Suhtlemine võib tähendada ikka ja jälle, et üks ja sama käitumisviis tähendab igas olukorras ja erinevate inimeste juures ise laadi seisundeid ja iseloomujooni. Lobisemine võib tuleneda avalast loomusest ja anda tunnistust vabast enesetundest. Kidakeelsuse põhjusi on samuti mitmeid: ebakindlus ja kohmetus, umbusk ja tõredus. Iseendast rääkimine võib osutada avameelsuses ja ka isekusele. Tõsidus võib tõestada hoolivust, aga ka tõsimeelsust. Naer võib olla hea tuju ja sõbraliku suhtumise märk, aga ka dominantsuse avaldumine.

Mis mõjutab inimese kujunemist isiksuseks?

On palju mõjureid, mis mõjutavad inimese kujunemist isiksuseks.
Nendeks mõjuriteks võivad olla:

Pärilikkus;

perekond:

autoritaarne kasvatus;

autoriteetne kasvatus;

kõike lubav kasvatus

kõike keelav kasvatus.

sotsiaalsed suhted;

kultuur ja ühiskond;

kogemused.
Umbes kolmandaks eluaastaks kujuneb inimesel välja eneseteadvus ning sellest hetkest hakkab arenema meie mina-pilt. Seda siis sellel põhjusel, et siis me hakkama aru saama, et mina ja maailm on kaks hoopis erinevat asja, ning me hakkame ennast kõigi ja kõigega võrdlema.
Mina-pildi termomeetriks on enesehinnang. See näitab, seda mida me endast arvame ja kui palju me endast lugu peame. Enese tundma õppimine kestab terve meie elu.

kokkuvõte

Referaadi koostamise käigus sain nii mõndagi uut teada. Sellest kajastan ka sellel leheküljel. Sain teada, mis vahe on iseloomul ja isiksusel. Sama tekkis mul ka hulganisti uusi küsimusi. Samuti sain teada, ka neid tegureid, mis mõjutavad inimese isiksust. Referaadis käsitletav teema tundus mulle huvitav ja samas muutis see ka selle tegemise meeldivaks ja harivaks.

Kasutatud kirjandus

Kidron . A. 1986. Suhtlemispsühholoogia. Tallinn „ Valgus “

Kidron. A. 2001. Psühholoogia põhisuunad. Tallinn

Nurmoja. M. 2005. Suhtlemispsühholoogia. Kolmas trükk.

Isiksuseomaduste liigitamine :
[WWW] URL http://www.kooli.ee/index.php?teema=4&vaata=2273

[WWW] URL http://et.wikipedia.org/wiki/Iseloo m