Oska olla enda psühholoog (1)

Gustav Adolfi Gümnaasium
„Oska olla enda psühholoog”
Anti Kidron
Elen Kahro
10D
Tallinn, 2008
Anti Kidron on praegu Akadeemia Nord professor
ja psühholoogiaosakonna juhataja. Enne on ta olnud Kirjastus- ja koolitusfirma „Mondo” juhataja ja Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi direktor . Omab ajakirjaniku diplomi Tartu ülikoolist ning on hariduselt ka sotsiaalpsühhologia aspirant Ajaloo Instituudis. Nord Akadeemias juhib kursuseid: psühholoogia põhisuunad, juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia, läbirääkimised ja mõjutamispsühholoogia ning psühholoogia uurimismeetodid . Iseseisvalt tegelt ta tootetäiustuste ja uuenduste algatuse, loovkirjutamisega ja idamaade psühholoogia sissevaatega.
Peale raamatu „Oska olla enda psühholoog” on kirjutanud veel näiteks „Elustiil ja heaolu”, „122 õpetamistarkust”, „Harrastame joogat”, „Isiksus”, „Nõustamiskunst” ja palju muud.
Nagu nimigi ütleb, aitab „Oska olla eda psühholoog” jõuda selgusele mitmetes konfliktides iseendaga või neid hoopis vältida. Kõik me üritame olla alati paremad kui teised, kuid samas piinavad meid mõtted, et keegi on ikka edukam . Õnneks on inimesi – psühholooge – kes oskavad sellistes olukordades meid aidata. Kuid paraku ei lähe me iga hingemure pärast professionaali juurde. Esmalt ehk ei märkagi, et mure on tekkinud. Vahel aga saame ise ennast aidata, tuletades meelde eelnevaid kogemusi või üksikuid teadmisi, mida oleme enne kuulnud-lugenud. Psühholoogilise eneseabi ja elamisoskuse tarkused kuuluvad XXI sajandi künnisel märksa rohkem kui aastakümneid tagasi. Põhjused on ilmsed – elupinged suurenevad, stressitase on tõusul. paljudel tööaladel läheb varasemast enam tarvis alatusvõimet ja ettevõtlikkust, ühiskonna muutustega kaasaminek sunnib pidevalt midagi juurde õppima, peresuhted on nõrgenemas, inimeste usk Jumalasse on kõikuma löönud, moraalil ja kõrgemail väärtustel pole enam kaugeltki seda tähendust, mis varem.
Loomulikult raamatu ja psühholoogi õpetustest ei piisa, et konfliktidest üle saada. Esiteks tuleb seda ise tahta ning pürgida selle poole. Kindlasti ei tohiks alla anda ning tulemused annavad varsti endast märku. Mureküsimuste lahendamine võib teoks saada üksnes enesetundmise süvenemise ja praktilise elamistarkuse juurdesaamise tingimusel. Kindlasti tasuks igaühel osata elus olla mingil määral ka psühholoog – vähemalt selles ulatuses, mis puudutab omaenda elu. Psühholoogilisi omadusi aitavad arendada näiteks raamatud või isegi filmid.
PROBLEEM ON EDU ŠANSS
Millest hakkab meie sisene koflikt? Kõige tähtsamaks põhjuseks võib lugeda selle ette kujutamist. Me arvame tihti, et maailm on ainult must-valge, põhimõtteliselt hall. Ja olgem ausad, me mäletame rohkem viimase aja halvemaid hetki kui paremaid, eriti kui muresid on tekkinud mitmeid. Probleemide hoidmine „lõdvas haardes ” ja kestev tegelemine tühja-tähjaga röövib valmisoleku tarbe korral kõike mängupanevalt jõudu pingutada.
Negativism on iseloomulik neile kutselistele äpardujatele, kel elus ikka viltu näib vedavat. „Äpu” otsib mineviku luhtumistest aina uusi tõendeid selle kohta, et ega tulevikuski midagi head ole oodata.
Et negativismist lahti saada, tuleb olla optimistlikum – loogiline küll, kuid oleks see nii kerge ka elus, kui kirjas. Optimisliku eluhoiaku omandamine on omamoodi võimekuse kunst . Enamasti on vaja ütlused, millel on natukenegi negatiivset tagamõtet, asendada täielikult positiivsust sisaldavatega. Näiteks – Näe, jälle vedas viltu,” asemel öelda: „Noh, üks õppetund jälle juures. Edaspidi tuleks...”.
Kõige rohkem mõjutab arengut (ükskõik milles) eesmärk. Eesmärgikindlus lubab meil olla ise oma elu peremees . veel enam – ka teisi juhtida. Eesmärk tiivustab arenema.
TUNDMATUD TUNDED
Ahnus , kadedus, alaväärsus, armukadedus , kius, enesehaletsus ja härdameelsus – need on tunded, millest justkui teama üht-teist, kuid mis nad tegelikult endast kujutavad?
Paraku tunneme tihti mõndasid ülal loetletutest tunnetest. Ehk me ei analüüsi neid ning ei mõtle, et see mõte, mis peas parasjagu keerleb , on just ahnus. Et neid mõtteid analüüsida ja üritada nendes selgusele jõuda, me peaksime enda jaoks aru saama, mida nad täpselt tähendavad ja miks nad tekivad. Osa „Tundmatud tunded” seletabki täpselt igat tunnet , selle iseloomustusi ning põhjusi ja loomulikult õpetusi, kuidas nendest loobuda ja vältida. Ehkki Anti Kidron õpetab ebameeldivate, kuid sügavate mõtete vältimist, annab ta selgelt teada, et ilma nendeta, oleks meil endil palju raskem. Kui me poleks ahned, ei oleks meil ka mingit eesmärki, see omakorda tähendab, et me ei teeks midagi, et paremuse poole saada, seega mis me teeks, oleks tühi olemine.
Peale kõigi tarkuste jagamisi on siiski väga tähtis tunda enda iseennast . ENESETUNDMINE LISAB ELAMISTARKUST. Raamatus on lausa antud „Teisikminade tundmaõppimise harjutus”.
„Oska olla enda psühholoog” oli mu esimene sellelaadne raamat ning uusi avastusi teada saada nii enda kui ka välismaailma kohta, oli väga omapärane ning see andis jättis ka oma jälje, mis ta arvatavasti lugejas jätma peakski. Arvan, et mõne aja pärast, kui mõtetes segadus tekima hakkab, oskan ma ehk natukenegi paremini neid kontrollida, kuigi tean, et ühest raamatust ei piisa, et osata ennast kontrollida. Nüüd tean, et tahan kindlasti rohkem selliseid raamatuid lugeda.
ELAMISOSKUSE PÕHITARKUSI

• Eristada oluline vähetähtsast, kõrged väärtused madalamaist.
  

• Sea endale selged eesmärgid ja järgi neid.
  

• Hoia oma meel selge ja süda rahulik.
  

• Töötades või õppides toimi alati keskendunult, vältides tähelepanu hajumist.
  

• Püüa mõista elu, just nii, nagu see on, ilma et moonutaksid tõelust kohatule kartusele või petlike ootustega.
  

• Oska olla tarbe korral ka ründav ja range.
  

• Oska endale ise elus rõõmu valmistada.