Kuidas
hõlpsalt õppida?
Anti
KirdonAnti Kirdon on
lõpetanud Tartu ülikooli ajakirjanikuna ning TA Ajaloo
Instituudi sotsiaalpsühholoogia alal, osalenud mitmetel kursustel Eestis,
Soomes, Saksamaal ja
Jaapanis .
Ta on loonud kirjastus- ja
koolitusfirma Mondo, kirjutanud mitmeid psühholoogia ja
idamaade alaseid raamatuid.
Praegu töötab Anti Kirdon Akadeemia Nordi
professorina ning tema erialadeks on psühholoogia põhisuunad,
juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia.
Tegeleb
aktiivselt joogaga ja Jaapani zen budismi uurimisega.
Ilmunud
raamatud: „Harrastame joogat“,
„Isiksus“, „Kuidas hõlpsalt õppida“, „Psühholoogia
põhisuunad“, „Keskendumiskunst“, „Uurija käsiraamat“,
„Elustiil ja heaolu“, „122 õpetamistarkust“, „Kuidas luua
ja hoida häid suhteid“, „Kuidas olla asjalik“,
„Nõustamiskunst“, „Suhtlemine“ , „Ärijuhtimise
psühholoogia“, „Stressi teejuht“
Sissejuhatuses : - Õppimine pole üksnes uute teadmiste ja oskuste omandamine – see on ka enda käsilevõtu ning oma loomupärase laiskuse praktika.
- Koolisüsteem oma kontrolltööde, hinnete ja karistustega on kui laiskuse karm alistamine.
- Õppimisoskus toetub säärasele põhimõttele ja võtetele, mis muudavad teadmiste ja vilumuste hankimise kergemaks, tõhusamaks ning samas huvitavamaks.
- Iseseisvat õppimist vajame rohkem kui kunagi varem, sest koolide õppeprogrammid pole vastavuses aja nõuetega, moodsaid õppemeetodeid kasutatakse vähe, õigete seisukohtade omandamist ja faktiteadmist õpetatakse endiselt enam kui iseseisvat õppimist.
Õppimisoskus: - Kõik algab selgete õpieesmärkide püstitamisest. Õppimisel mängib kaasa aja kasutamise oskus.
- Uue teabe vastuvõttu ja tundmatus ainevallas orienteerumist saab hõlbustada arusaamist kergendavate võtetega. Kuuldu või loetu meeldejättu hõlbustavad mälutehnikad.
- Keskendumisvõimet tõstvad võtted on abiks ka tahtejõu ja visaduse arendamisel.
- Ideeskeemi meetod üakub abi nii loengute konspekteerimisel, uue aine lahtimõtestamisel, kirjandite kondikava koostamisel kui õpitu kordamisel.
Õpitavast
arusaamist takistavad: - Kui endale seatakse üle jõu käiv eesmärk – näiteks loetust kohe täies ulatuses aru saada ja see samas ka meelde jätta.
- Kui õppides mõnd abstraktset tõde püütakse mõista sõna-sõnalt.
- Kärsitus käivitab masinlikult kaitsepidurduse. Kärsitu kiirustamine ja naiivne iha raske asi korraga ja kiiresti kaelast ära saada on põhilised õpivõimet alandavad tegurid.
Kuidas
kaitsepidureid maha võtta: - Kui mõni peatükk või tekstiosa on väga raske, lepi sellega, et püüad lugedes kas või midagi endale selgeks teha.
- Ilma et lugemistempot alla viiksid, tähista tekstis kõik ettetulevad arusaamatud kohad. Hiljem tähistatud kohti uuesti lugedes selgub , et lugemis käigus on neist nii mõnigi iseenesest selgeks saanud.
- Arusaamist hõlbustab, kui lugema asudes või loengut kuulama valmistudes annad endale paar ainevalda süvenemist aitavat suunitust.
- Enne uuele teemale üleminekut püüa luua endale ajsast orienteeruv tervikpilt.
- Aine omandamine läheb ladusamalt, kui selle õpingu eel, ajal ja järel argielu kogemustelt tuge saada.
Ideeskeemi
meetod : - Koosta mõttekaart, mis koondab peamised ideed ja märksõnad. Järgnev õppimine/kirjatöö toetub mõttekaardile.
KordamineMõtestatud teksti õppides leia kohe pärast läbilugemist see minimaalne hulk võtmesõnu, mis annavad edasi teksti tuuma ja uudse sisu. Piisab 5-6 minutist.
Päev või paar pärast teksti kallal töötamist heida pilk selle võtmesõnadele ja proovi meenutada olulisimat tekstis. Piisab 5-6 minutist.
Nädal või paar pärast võtmemõistete meenutamist võta õpitud tekst uuesti käsile. Püüa jälle tuttaval viisil võtmesõnu meenutada, silmates ja vajaduse korral paberile visandades. Ununenut püüa võimalikult palju uuesti avastada . Piisab 5-6 minutist.
Kuu või kahe pärast võta tuntud meetod jälle kasutusele.
Eksam
- Eksam mõõdab mitte üksnes nõutava meelespidamist, vaid ka leidlikkust minimaalse meenuva ja käepäraseg teadmisega maksimaalselt palju öelda.
- Eksamipalavik – maalitakse endale väär kujutluspilt eksamist. Kujutatakse seda ette kui keskkonda, kus pole võimalik miskit vajalikku meenutada ning klammerdutatakse arusaamale, et tegemist on millegi üliolulisega. Selline ülemõtlemine tekitab lisapinge nind inimene mõtleb ennast veel suuremasse eksamieelsesse stressi.
- Stressi ülekuhjumise vältimiseks:
*hangi eksamiküsimustik võimalikult vara – tead millele rõhku panna
*kordamine kursuseprogrammi järgi – muudab kordamise seotuks
*mitme eksami õppimine korraga – keskenduses ühele eksamile, ei ole patt ka teise jaoks veidike kordamistööd teha, sedasi hoiab meele ärksamana
*aja planeerimine – jaota ära millal kordad raskemat materjali, millal võtad läbi põhitõed jne. Viimane eksamieelne päev jäta ootamatusteks.
*sportimine – võimalusel tegele sellega ka eksamiteks valmistumise perioodil, see tagab tasakaalu
*korraliku une tagamiseks väldi tund või kaks erutavaid tegureid – õudusfilmid, peod jne
*vahetult enne eksamit pole mõtet uut õppida, annab meeltele puhkeaega ja rahu
Raamat ei
sisaldanud minu jaoks väga midagi uut ja huvitavat. Siiski tean, et
raamatus kirjeldatavad meetodid on tõhusad, vähemalt minu puhul.
Natukene oli abi eksamitega seonduvast tekstiosast, sest endal on
kohe eksamid tulemas.
Vaatamata sellele, et raamatu sisu oli minu
jaoks kohati liiga enesestmõistetav, leidus raamatus kohti, mis
mulle meeldisid just sõnastuse poolest.
Kõik kommentaarid