Kuidas referaati teha ? (1)

REFERAAT
On lühiülevaade senistest uurimistulemustest. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja ÕIGE VORMISTAMINE. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni.
REFERAADI KOOSTISOSAD
1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7. Lisad TÖÖDE VORMISTAMINE
Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse tavaliselt A4 (210 x 297 mm) formaadis
paberil arvutikirjas kirjasuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5.
Tekst tuleks paberile ühtlaselt paigutada. Tavaliselt jäetakse
lehekülje vasakule servale 3-4 cm, paremale servale 1-2 cm, üla-
ja alaserva 3 cm vaba ruumi. Tekst kujundatakse nii, et ka
lehekülje parem serv jääks sirge.
Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Iga peatükk
algab uuelt leheküljelt. Kui lehekülg algab struktuuriühikuga
(sissejuhatuse, peatüki jne) pealkirjaga, siis jäetakse ülaserva 5 ­
6 cm vaba ruumi.
Leheküljele paigutatakse 28 - 35 rida. Kõik leheküljed
nummerdatakse. Lehekülje number trükitakse ülaservast 1 cm
allapoole tekstiosa keskele. Välistatud pole ka numbrite
paigutamine lehekülje allaäärde. Kui lehekülje numbrid pannakse
ülaäärde, siis numbrit ei trükita tiitellehele, sisukorra esimesele
leheküljele ja neile lehekülgedele, mida alustatakse pealkirjaga
(kuid lehekülgede arvestusse need loomulikult kuuluvad).
Tekst kirjutatakse ainult lehe ühele küljele. TIITELLEHT Õppeasutus, kus töö valminud Töö pealkiri ja liik Autori nimi Juhendaja nimi Töö valmimiskoht ja aasta
Tiitellehe iga element paigutatakse eraldi reale, kuid koma nende vahele ei panda. Iga rida algab suure tähega, ükski rida ei lõpe punktiga . Poolitused on tiitellehel lubamatud. Töö autori ja juhendaja eesnimed kirjutatakse välja perekonnanime ees.
Pärnu Ühisgümnaasium
BRASIILIA MAJANDUS Referaat
Jaan Kägu G1A Juhendaja õp. Marge Kurm
Pärnu 2007 SISUKORD
Koosneb töö jaotiste ( peatükid, alajaotused, alapunktid ) pealkirjadest ja leheküljenumbritest. Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele referaadis, samuti ei tohi muuta süsteemitähiseid. Sisukord paiknegu ALATI tiitellehe järel. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks. Need pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Peatükid tähistatakse tähtede, rooma või araabia numbritega ja kirjutatakse silmatorkavamas sriftis.
Sisukorras näidatakse kõik töö jaotused koos leheküljenumbritega, millelt algab vastav jaotus. Tiitelleht, sissejuhatus ja uuelt leheküljelt algava peatüki algusleht on ilma leheküljenumbrita, kuid kuuluvad üldise numeratsiooni sisse. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa.
SISUKORD .......................................... 2 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS ............... 3 1.1.Üldandmed ................................. 3 1.2.Geograafiline asend ...................... . 4 1.3.Arengutase ................................. 6 2. RAHVASTIK ................................... 8 3. ENERGIAMAJANDUS ....................... 12 4. PÕLLUMAJANDUS ........................... 14 4.1.Looduslikud eeldused ...................... 14 4.2.Majanduslikud eeldused ................... 15 KOKKUVÕTE ...................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS ..................... 17 LISA 1 ................................................18 LISA 2 ................................................19 LISA 3 ................................................20 SISSEJUHATUS
· teema valiku põhjendus
· töö eesmärgi ( juhtmotiiv , põhiprobleemi) sõnastamine
· ülevaade peamistest allikatest, kasutatud materjalidest
· ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest
Sissejuhatus vormistatakse lõplikult tavaliselt kõige viimasena, sest nii haakub ta üldise teemakäsitlusega kõige paremini.
KOKKUVÕTE
Kokkuvõte vormistatakse viimase peatüki järel omaette struktuuriühikuna.
Kokkuvõttes ei tehta enam viiteid tekstile ega kirjandusele. Tehakse järeldused sissejuhatuses püstitatud eesmärkide täitmise kohta.
Kokkuvõte peab võimaldama lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud! KASUTATUD KIRJANDUS
Kasutatud kirjanduse loetellu võib võtta ainult need tööd, millele
on tekstis viidatud .
Viidatud allikad loetletakse autori(te) perekonnanime(de)
tähestikulises järjekorras autori(te) nime(de) puudumisel
pealkirja esimese sõna järgi
Raamatute kohta esitatakse kirjanduse loetelus järgmised
andmed:
· autor või koostaja perekonnanimi, initsiaal
· ilmumisaasta
· pealkiri
· ilmumiskoht, kirjastus
· lehekülgede koguarv
Kidron , A. 1997. Maailma rahvad . Tln.: ILO, 131 lk.
Artiklid:
Talu, R. (2006) Eestlaskonna keetmine . ­ Postimees , 12.04, nr 85, lk 19
Interneti materjalide
puhul esitatakse autori nimi, initsiaal. Artikli pealkiri. URL-
aadress ( http://www.xxx.ee . kuupäev). Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja
materjalide hankimise kuupäevaga TEKSTISISENE VIITAMINE
Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viites esitatakse
allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud
materjali paiknemise lehekülg.
Näide: ......................................( Talu, 2006: 134 ).
JOONISED
Kõiki töös esinevaid graafilisi kujundeid (graafikud, diagrammid ,
skeemid, joonised), aga ka geograafilisi kaarte, fotod jms.
nimetatakse joonisteks. Igal joonisel peab olema allkiri , mis on
joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Kõik joonised
nummerdatakse ning neile viidatakse tekstis.
Näide:
Kas soovite pärast Eesti liitumist EL-ga minna tööle mõnda teise EL liikmesriiki?
Ei osaka öelda Kindlasti 3% 13% Kindlasti mitte 39% Pigem jah 24%
Pigem mitte 21%
Joonis 1. Eestlaste huvi Euroopa Liidu riikides töötamise vastu 2001.a andmetel ( Postimees, 12.11.2001 ) LISAD
Lisadena esitatakse täiendav ja selgitav materjal. Töös toodud
jooniste koostamise algandmeid, plaanid, pildimaterjal,
üldiseloomuga tabeleid, küsitluslehti, ankeete, teste , fotosid,jpm,
mis on vajalikud põhiteksti paremaks mõistmiseks.
Lisad pealkirjastatakse, nummerdatakse märkides pealkirja kohale
paremale serva ,,Lisa 1", ,,Lisa 2" jne. Lisad paigutatakse kasutatud
kirjanduse järele. Lisadele tuleb põhitekstis viidata!
REFERAADI KOOSTAMISEKS
( KONTUUR ) KAARTE:
http://www.abcteach.com/directory/researchreports/maps/countries/
http://www.lib.utexas.edu/maps/map_sites/outline_sites.html
http://plasma.nationalgeographic.com/mapmachine/index.html ?
http://www.maps.ethz.ch/mapsearch.html
http://geography.about.com/library/maps/blindex.ht m
STATISTILISI ANDMEID:
http://globalis.gvu.unu.edu/indicator.cfm?Country=FI&IndicatorID=19
http://www.theodora.com/wfb/abc_world_fact_book.html