Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Distsipliin (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist last tahate teie?

Lõik failist

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
NOORSOOTÖÖ OSAKOND
ELIKO ROOMET
NT-13
DISTSIPLIIN
Referaat
Juhendaja : mag. Lii Lilleoja
TALLINN 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE 3
2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE 5
3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS 6
4. ENESEDISTSIPLIIN 8
4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE 8
4.2 DISTSIPLIINI HOIDMINE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 11


SISSEJUHATUS


Distsipliin on saanud tänapäeval väga oluliseks probleemiks.
Sellest räägitakse ikka ja jälle lastevanemate nõukogudes,
koolide õpetajate koosolekutel , koolivalitsustes ning samuti on
distsipliiniküsimused abikaasadevaheliste riidude kõige sagedasem põhjus. Distsipliinist on saanud poliitiline, juriidiline, haridust,
religiooni ja perekonda puudutav probleem. Sellest on mitmeid
arutelusi ajalehtedes ning ajakirjades. Samuti on kirjutatud mitmeid
raamatuid ja uurimustöid ( Gordon 2003).
Distsipliiniteemade uurimisel on märgatud vale strateegia
rakendamist ühiskonnas. Püütakse vähendada noorte inimeste
ennasthävitavat ja sotsiaalselt vastuvõetamatut käitumist, näiteks alkoholism , narkomaania, suitsetamine , õigusrikkumised, koolist
väljaheitmine, autojuhtimine purjus peaga, vandaalitsemised ja muud
vägivallatsemised. Siia alla kuuluvad ka vägistamised, abielueelsed
raseduse juhtumid ning enesetapud . Selliste käitumiste sagenemine on
tõestuseks meie esivanemate valedest arusaamadest
distsiplineerimisel. Nende tavapärased võtted nii kodus kui koolis
ei ole vilja kandnud. Võib järeldada, et senised
lastekasvatusmeetodid on olnud pigem sellise soovimatu käitumise
põhjus kui sellevastane ravim (Gordon 2003).


1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE


Väga oluline on vahet teha distsipliinil kui nimisõna ja
distsiplineerima kui tegusõna tähenduses. Distsipliini all
Vasakule Paremale
Distsipliin #1 Distsipliin #2 Distsipliin #3 Distsipliin #4 Distsipliin #5 Distsipliin #6 Distsipliin #7 Distsipliin #8 Distsipliin #9 Distsipliin #10 Distsipliin #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eliko877 Õppematerjali autor
Referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

Distsipliin koolis, õpetaja kui klassi juht ja suunaja

Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juhtimine on laiem mõiste, haarates protseduure, planeeritud harjutusi ja õpetaja

Pedagoogika
thumbnail
20
doc

Piiride seadmine

KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................

Eripedagoogika
thumbnail
19
doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik ­ õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu ­ teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad ­ inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid ­ biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. ­ õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll

Pedagoogiline psuhholoogia
thumbnail
13
docx

Pedagoogiline psühholoogia eksam

a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm

Pedagoogika
thumbnail
14
docx

Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines

Millal peaks õpetaja vajalikud otsused langetama ja miks? (14.2) Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis. Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja õppimise korraldusest 3) distsipliin ei tohi saada tähtsamaks õppimisest 4) distsipliin varieerub ka ühe ja sama õpetaja tundides aineti ning klassiti 5) distsipliini kujundamisel ja tagamisel klassis saab toetuda pedagoogilistele uurimustele ja üldistustele. Samuti tuleb valmistumisel tööks klassiga jõuda selgusele, millise üldise hoiaku ja juhtimisstiili võtab õpetaja õpilastega töötamisel omaks, teha kõik temast olenev klassi füüsilise keskkonna,

Pedagoogiline psuhholoogia
thumbnail
26
docx

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD

Lapses juurdub iseseisvus ja sellega kaasneb see, et ta ei suhtle nii piisavalt enam oma vanematega. Hiljemas eas väljendub see konfliksuse ja agressiivsusega. 2. KASVATUSE ABINÕUD Kasvatusabinõud aitavad meil saavutada kontrolli nii enese kui ka perekonna suhtes. Abinõusid kasutusele võttes saame muuta üht või teist olukorda ja seda siis positiivses suunas. Räägin mõningatest abinõudest ka lähemalt. 1.5 Distsipliin Dissipliinist rääkides võib seda sõna kasutada erinevates tähendutes. Enamlevinum tähendus on kontroll pealesurutud allumise abil ja karistamine. Vähemlevinud tähendus on enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus (Lindgren 1994). Eesti Entsüklopeedia selgitab distsipliini kui kindlaksmääratud korrast kinnipidamist, olgu see kas vabatahtlik või sundusega saavutatav (ENE 1987: 136). Enamasti mõistetakse distsipliini kui allumist teatud reeglitele, mis on kohustuslikud

Pedagoogika
thumbnail
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend......................................................................9 3.2. Matemaatikaõpik kui sõnumikandja.........................................................12 4. Distsipliin 4.1. ENSV- kommunistlik kasvatus- vaimuvabaduse piiraja?.........................14 4.2. Iseseisvuse taastanud Eesti........................................................................15 5. Küsitluslehtede vastuste analüüs 5.1. I põlvkond (17- 20 aastat).........................................................................17 5.2. II põlvkond (37-44 aastat).........................................................................19 5

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Õppe kavandamise kontrolltöö vastused

korra loomisel klassis otsustava tähendusega. Hea distsipliini saavutanud õpetajad pööravad suurt tähelepanu töö detailsele planeerimisele. Ettevalmistusse tööks klassiga peaks kuuluma ka õpilaste tundmaõppimine. Klassi liiga range kohtlemine võib põhjustada konflikiseisu õpilastega. Distsipliini kindlustamiseks klassis on vajalik nii käitumiskorra juurutamine kui alalhoidmine. 29. Vastandlikud arusaamad õppedistsipliini olemusest. Laiemas tähenduses on distsipliin nii kasvatustöö tingimus kui ka tulemus, mis tagab õpilastel normaalse õppimise, õppimisoskuste kujunemise ja üldse sotsiaalse arengu. Õppedistsipliin klassis oleneb nii õpilaste eripärast, nende käitumisest rühmana kui ka õpetaja isikuomadustest. Kehtestamaks klassis vajalik käitumiskord, tuleks alati mõelda, kas rakendatavad meetmed või isegi terviksüsteem korra hoidmiseks aitavad kaasa kooli põhiülesande (õppimise) täitmisele

Eripedagoogika




Kommentaarid (1)

juss8 profiilipilt
juss8: Väga hea materjal. Well done!
23:06 08-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun