Enesekehtestamine (3)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsialtöö õppetool
KÕ 1 ST 2
Alfia Matrossova
Suhtlemisõpetus
Enesekehtestamine
Referaat
Aineõpetaja:Kaja Altermann
Mõdriku 2009
Sisukord

1.Sissejuhatus 3
2.Mis on enesekehtestamine? 4
3.Miks? Enesekehtestamine on mõiste, mis tähendab nii enese kui teise inimese väärtustamist.  Enesekehtestav suhtumine on meelelaad ja hoiak, mis taotleb igasuguste inimsuhete puhul mõlemapoolset kasu, tagamaks maksimaalset üldist kasu.  Oma igapäevaelus puutume me kokku erinevate suhtlemisvormidega ja on meie endi teha, kuidas suudame hakkama saada. Oskuslik ja läbimõeldud verbaalne ja mitteverbaalne käitumine aitab meil säilitada ausust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaksime manipuleerima teiste inimestega. 4
4.Vajadus kaitsta oma isikuruumi 5
5.Mõju avaldamine 5
6.Kuidas arendad kehtestamis oskust? 6
7.Alistumise - kehtestamise - agressiivsuse telg 6
7.1Alistuv käitumine. 6
7.2Agressiivne käitumine. 7
73.Kehtestav käitumine. 7
8.Kokkuvõtte 7
9.Kasutatud materjal 8

1.Sissejuhatus

Selle teemaga olen ennegi kokku puutunud, kuid valisin sellepärast,et kinnitada ja täiustada oma teadmisi.
Tugiisikutel, õpetajatel, kasvatajatel ka kindlasti kõikidel teistel on raskusi enesekehtestamisega, nad võivad kaotada enesekindluse ja enesest lugupidamise. Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled „ei“ millegi kohta ja mõnikord vastutahtmist „ja“. Vahest võib tunduda keeruline paluda abi ja tunned end süüdi ja kimbatuses, kui abi pakutakse.
Tegelikult on igal inimesel õigus anda teada teistele, mida ta tunneb või vajab. Kui seda ei tehta , „eitakse“ oma tähtsust ja tekitatakse stressi iseendale ja teistele.Teised inimesed ei oska lugeda mõtteid.Neil on õigus teada ja mõista minu tundeid.
Enesekindlus aitab säilitada ja soodustada suhteid oma hooldatava, teiste pereliikmete ja spetsialistide vahel.Enesekehtestamine tähendab eelkõige positiivsust, kuid mitte agressiivsust.Peab lihtsalt olema kindel oma arvamuses ning soovides peab küsima otse.Tuleks vältida kautseid mõtteid, sest see võib tekitada mittemõistmist.

2.Mis on enesekehtestamine?

"Igatahes mitte täiest kõrist kaaslase peale karjumine, kui hing lõplikult täis läheb.
Eestimaal peetakse paraku üllatavalt tihti agressiivset käitumist enesekehtestamiseks ja ei kujutata ettegi teistsuguseid võimalusi ennast maksma panna.
Rakenduspsühholoogias toimus aga juba umbes kakskümmend viis aastat tagasi suur murrang enesekehtestamise käsitlemisel. Tuntud California psühholoog Thomas Gordon (keda tuntakse eelkõige efektiivsustreeningu loojana) hakkas propageerima vaatekohta, et enese eest seismine saab laiemas plaanis edukas olla üksnes siis, kui arvestatakse ka teiste asjaosaliste huvisid. Kui ma konfliktses olukorras arvestan üksnes endaga ja surun teistele peale enda jaoks soodsa lahenduse, tekib neis väga tõenäoliselt (vähemalt alateadlik) pahameel ja kättemaksuhimu ja nad ei tegutse meeleldi minu lahenduse heaks. Kui ma aga enese vajadustest loobun, kasvab minus rahulolematus ja vaevalt et ma tegelen kõigest hingest iseendale liiga tegemisega.
Thomas Gordon väidabki, et inimsuhetes pole võimalik kestvalt võita teiste kaotuse hinnaga. Ebaõiglasena tunduv lahendus kahjustab suhteid ja toob seega kahju kõigile. Võita saab üksnes siis, kui kõik tunnevad end võitjana. Peame nn. võitja/võitja ideoloogiat üheks suurimaks murranguks selle sajandi inimesekäsitluses.
Enesekehtestamine pole teistele liiga tegemine ega enese allasurumine. See on enese eest seismine eesmärgiga jõuda kõigile sobiva lahenduseni. Kehtestaja alustab tavaliselt oma vajaduste või ootuste selgest sõnastamisest ning on seejärel valmis ka teisi ära kuulama ning nendega arvestama."

3.Miks?
Enesekehtestamine on mõiste, mis tähendab nii enese kui teise inimese väärtustamist. 
Enesekehtestav suhtumine on meelelaad ja hoiak, mis taotleb igasuguste inimsuhete puhul mõlemapoolset kasu, tagamaks maksimaalset üldist kasu. 
Oma igapäevaelus puutume me kokku erinevate suhtlemisvormidega ja on meie endi teha, kuidas suudame hakkama saada. Oskuslik ja läbimõeldud verbaalne ja mitteverbaalne käitumine aitab meil säilitada ausust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaksime manipuleerima teiste inimestega.

4.Vajadus kaitsta oma isikuruumi

Igal inimesel on oma ainulaadne isikuruum-ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja väärtushinnanguliselt temale. Selle suurus ja paljud muud omadused on isikui erinevad. Selle sees on meil meie isikupärased eesõigused, sellest väljaspool on ühiskasutuses olev ala, kus tuleb arvestada ka teiste õigustega ja ilmutada ka kohanemisvõimet. Vahel(või ka tihti) saab kaasinimesest sissetungija, kes rikub meie isikupiiri või segab isiklikesse küsimustesse.Eluruumi mõistet on lihtsam aru saada, kui seda kirjeldada. Kõige kergemini kujutatav on selle territoriaalne külg. Territooriumi hulka kuulub inimese vara- rõivad, teatud mööbliesemed jne. Lisaks sellele kuulub inimese füüsilisse ruumi veel teatav ala, mis ulatub väljaspoole tema keha piire ja mida ümbritseb nähtamatu piirjoon.

5.Mõju avaldamine

Oma isikuruumi edukalt kaitsta on küll tähtis, kuid kui inimene elus ainult sellega piirdubki, on ta eksistents kahvatu, kurb ja piiratud. Kehtestavad inimesed on söakad ja see annab neile rikastavad inimsuhted, õilistava töö, loomingulise puhkuse ja /või teeb nende pühendumuse väärtuslikuks. Seda mitteagresssiivset vaimset riskivalmidust, mis inimese endast väljapoole suunab, kirjeldab sõnadega mõju avaldamine.
Mõju avaldav inimene püüab luua elavaid sidemeid teiste inimestega.Ta avaldab mõju nii institutsioonidele kui ühiskonnale. Ta kasutab looduslikke tooraineid mõistlikult ja ökoloogiliselt. Mõju avaldamine annab kehtestavale inimesele kontstruktiivsuse oma vajaduste rahuldamiseks, võimete kasutamiseks, enda asja ajamiseks, oma loomingulisuse kasutamiseks ja jõuliste ning võrdsete inimsuhete loomiseks.
Meil kõigil on psühholoogiline vajadus saada ja jagada armastust – meil on elus vaja mõnda olulist ja jõulist inimsuhet. Samuti on meil vaja pühendada end väärikale eesmärgile. Nagu ütleb George Bernard Shaw, on tõeline rõõm elus see, kui „saame olla kasulikud eesmärgile, mis meile võimas tundub; ...olla pigem loodusjõud kui väike, värisev, isekas, põdur ja nurisev pundar, mis kurdab , et maailm ei pühenda end sellele, et teda õnnelikuks teha.“
Psühholoog Abraham Maslow , kes pühendas suure osa oma elust vaimselt tervete inimeste uurimisele, leidis, et need on need inimesed, kes elavad täisväärtuslikku elu. Maslow kutsus neid ennast aktualiseerinud inimesteks ja järeldas oma uurimusest, et nad kõik, ühegi erandita, tegelesid peale oma väikese mina ka mingi eesmärgiga väljaspool neid endid.
Mõju avaldamise all mõeldakse niihästi vastutust kui võimalust, kuna me elame ühiskonnas, mis, nagu teisedki ühiskonnad, kannab sotsiaalsete vaeguste ja karjuva ülekohtu koorma all. Kui teised meie ühiskonna ebaõigluse pärast kannatavad, ei saa me sellestr kõrvale hoiduda.

6.Kuidas arendad kehtestamis oskust?

Nii nagu on võtted kuulamisvõime parandamiseks, on olemas ka viise kehtestaminsoskuste arendamiseks .1960. aastast peale on inimese kehtestamise oskuse parandamisele suunatud rohkem uuringuid ja katsetusi kui kunagi varem. See valdkond on saanud väga populaarseks, vastavasisulised raamatud ja ajakirjaartiklid on turu üle ujutanud.Paljud organisatsioonid on korraldanud kehtestamiskursusi ja ülikoolidest on teateid, et sellealasele loengutele tuleb kõige rohkem kuulajaid.
Kehtestamistreening (KT) köidab inimesi ennekõike oma efektiivsusega. Nii näitas Missouri Ülikoolis tehtud uuring, et 85% nende ensekehtestamisprogrammides osalenutest kogesid oma elus KT – st tingitud muutusi.Sama suur hulk osavõtjaid teatas, et kursuse lõpus möödunud 6 – 18 kuu joksul õnnestus neil omandatud oskusi säilitada või edasi arendada.KT populaarsuse peapõhjusi on aga siiski kasutatavate meetodite praktikisus. Suuren jagu inimesi leiab, et neid on võimalik kohe ellu rakendada ja on selles ka küllaltki edukad.

7.Alistumise - kehtestamise - agressiivsuse telg

Üks võimalus kehtesatamist mõista on näha selles võimalust kaitsta oma isikuruumi ja mõjutada inimesi ning ühiskonda mitte neile haiget tehes. Kasulik ja üsna levinud viis kehtestamist defineerida on asetada see järgnevuste teljel alistumise ja agresiivsuse vahele ja näha nende kontraste.
Alistuv käitumine
Kehtestav käitumine
Agressiivne käitumine

7.1Alistuv käitumine.

Inimesed, kes käituvad tavaliselt alistuvalt, ei austa piisavalt oma vajadusi ja õigusi. Seda õige mitmel viisil. Paljud alistuvad inimesed ei väljenda ausalt oma tundeid, vajadusi, väärtusi ja muresid. Nad lubavad teistele oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida. Tavaliselt ei ütle need inimesed oma soove välja, kuigi paljudel juhtudel on see kõik, mida oleks vaja nende täitumiseks.
Teised alistuvad inimesed väljendavad küll oma vajadusi, kuid teevad seda sellisel andekspaluval ja arglikul moel, et neid ei võeta tõsiselt.Nad lisavad väljendeid nagi:“...aga see pole mulle üldsegi nii tähtis“ või“ ...aga tee nii, nagu sa ise heaks tahad .“ Mõnikord jääb neil mulje, et nad on rääkinud selgelt, kui tegelikult on nende sõnum ebateadlikult sedavõrd kodeeritud, et keegi ei neist sotti.

7.2Agressiivne käitumine.

Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja mõtteid teiste arvelt. Ta võidab peaaegu alati vaidlused. Mõnikord võin tunduda, et ta on tülinorija tüüp. Ta võib olla valjuhäälne, ahistav, ebaviisakas ja sarkastiline . Ta näägutab ametnikke ja ettekandjaid viletsa teeninduse pärast, domoneerib allvate ja pereliikmete üle ja tahab olulistes vestlustes alati, et viimane sõna jääks talle.Agressiivne inimene kipub teiste üle võimu kasutama. Tema seisukoht on selline: „Mina tahan seda, see, mida sina tahad, ei ole tähtis.

73.Kehtestav käitumine.

Kehtestav inimene kasutab sellist suhtlemist, mis võimaldab tal säilitada eneseaustust, otsida oma õnne ja vajaduste rahuldamist ning kaitsta oma õigusi ja isikuruumi ilma teisi ahistamata või nende üle domineerimata.Tõeline kehtestamine on selline maailmas eksisteerimise viis, mis kinnitab inimese enda väärtust ja väärikust ja samal ajal kinnitab ja säilitab ka teiste oma.

8.Kokkuvõtte

Kuulamine ja kehtestamine on väga erinevad, kuid teineteist täiendavad suhtlemise osas. Nii nagu on olemas oskused, mis aitavad arendada kuulamisvõimet, on ka oskused kehtestamisvõime parandamiseks.
Igal indiviidil on oma isikuruum, mis vajab kaitsmist. Samamoodi on kõigil psühholoogiline tarvidus teistele ja maailmale mõju avaldada.Kehtestamistreening õpetab konstruktiivseid meetodeid , mille abil seda teha.
Üks võimalus on näha kehtestamises alistumise ja agressiivsuse vastandit. Igal neist sutlemisstiilidest on omad plussid ja miinused. Kehtestamistreeningu pealmine eesmärk on õpetada inimesed ise oma elu üle otsustama. See aitab neil hoiduda kahjulike ja stereotüüpsete käitumiste kordamisest ja leida igale situatsioonile kohane vastus.

9.Kasutatud materjal

1.“Igapäeva oskused“ -Robert Bolton Ph.D
2.“Kuidas olla asjalik“-Anti Kidron
3.“Tark lapsevanem“ – Thomas Gordon
4.Inerneti materjal
5.Oma arvamus