Mina suhtlejana (0)

Väga tihti inimesed mõtisklevad selle üle, mis on suhtlemine ja milleks on vaja suhtlemisoskust? Juba lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega , sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest.
Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda.Kui nüüd defineerida suhtlemisoskust siis see on aga inimeste oskus üksteisest aru saada ja üksteisega arvestada. See on väga vajalik oskus, sama vajalik kui töö tegemine, arvutamine, lugemine või kirjutamine. Suhtlemisoskustest võib sõltuda sinu edukus tööelus ja eraelus.Näiteks tööandjad väärtustavad erialaste oskustega võrdselt või isegi enam töötajate suhtlemisoskust.
Igapäevasuhtlemises moodustab uuringute kohaselt kuulamine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta, seda ei mõisteta või unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot automaatselt, võib ka öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja vaid kahte inimest ja ühte juttu .
Et mitte ainult kuulda, mida teine inimene ütleb, vaid ka kuulata, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või saada mingit informatsiooni. Hea kuulamisoskus on õpitav.
Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust, s.o. sobilik kehakeel , distants ja silmside loomine segajatest vabas keskkonnas. Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut.
Teistega suheldes peaks vaatama neile ka otsa või vähemalt nende poole. Ilus oleks hoida silmsidet ja noogutada kaasa teise jutule. Teinekord võib ka juhtuda, et rääkija tahab samal ajal midagi ka näidata või tegeleb antud suhtlusmomendil mõne muu asjaga siis sellisel juhul tuleb kas kõnet aeglustada või korra vaikida, et jutt kaotsi ei läheks.Hea suhtleja tunnusteks on see, et suhtleja tunnetab ära, millal on tema kord rääkida, oskab välja näidata huvi teise jutu vastu ning oskab vajadusel esitada partnerile küsimusi, oskab end teise jutuga kohandada ning paneb end erinevas situatsioonis mugavalt tundma, naerab teiste lõbusa jutu peale ning oskab ka pingelistes olukordades nalja teha, lisaks on suheldes pingest vaba ning väljendab end selgelt.
Hinnates ennast arvan, et olen hea kuulaja ja suhtleja , kuna suhtlemise põhioskused on mul olemas.Oskan luua kontakti teise inimesega, kuulan ja mõistan teise inimese juttu, väljendan ennast arusaadavalt, tunnen enesekehestamise taktikat, arvestan teise inimesega ja püüan mitte konflikti sattuda ja leida kompromiss .Arvan, et hea kontakt algab teineteisele otsa vaatamisest ja tervitusest.Hea kontakti juurde kuulub naeratus ja sõbralik käitumine.Näiteks hommikul tuttavaid/võõraid inimesi kohates vaatame neile otsa, naeratame ja tervitame neid sõbralikult.Selleks, et olla hea suhtleja peab ka olema hea info edastaja. Info edastamisel on kõige tähtsam see, et oleks teada, millest rääkida. Peab olema piisavalt pädev antud teemas, et kindlat informatsiooni ja ka oma mõtet edastada . Kui ma teistega suheldes räägin teemast, milles ma kaasa rääkida ei oska, siis ma seda ka ei tee. Kui see mind aga huvitab , siis küsin pigem küsimusi, et end selles valdkonnas natuke harida ja ehk järgmisel korral kaasa rääkida. Samas sellistest teemadest , milles ei olda pädevad ei tohiks ka eemale hoida, kuna enese harimine igas teemas võib kasuks tulla. Panen tähele teiste inimeste vigu ja üritan neid vältida. Mulle meeldib teisi kuulata ja omapoolset informatsiooni lisada, suhtlen arusaadavalt ja üritan end mõistavaks teha. Räägin teemadel , milles olen pädev ja mille vastu tunnen ka huvi, vähemteadlikute teemadega tutvun enne kaasarääkimist.
Ma arvan, et kõiki inimesi on võimalik mõjutada nii kaua kui ta ise ei ole millegi vastu. Siin kohal ei ole tegemist negatiivse mõjutamisega vaid pigem enesekehtestamisega, kus on mõlemal osapoolel võrdne vastutus. Mõjutada on võimalik kõige enam kahtlevaid ja oma otsustes mittekindlaid inimesi. Sellisel juhul on partneril valikuvõimalus, kas ta suunab selle inimese alistuva rolli ja võtab kogu vastutuse ja kontrolli enda kätte või aitab kõhklevat inimest ka poole peale ja aitab tal poot vastutust endale võtta. Kui aga on välja kujunenud kindlad põhimõtted, siis ei ole seda võimalik teha, või kui siis ainult väga vähesel määral. Sellisel juhul on tegemist agressiivse enesekehtestajaga, kes surub oma soovid läbi ja ei hakka teisi üldse kuulamagi.

KASUTATUD KIRJANDUS

Kidron, A. (1986). Suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Valgus.
Navarro, J. (2010). Kehakeelest. Tallinn: Varrak .
Niiberg, T. (2011). Suhtlemise kuldreeglid. Tallinn: Pegasus.