EFEKTIIVSE INIMESE 7 HARJUMUST Kadi Mikson 1. OLE PROAKTIIVNE REAKTIIVNE PROAKTIIVNE keelekasutus keelekasutus *Mina ei saa mitte *Vaadelgem alternatiive midagi teha *Ta ajab mind hulluks*Mina ise valin, kuidas ma reageerin *Seda nad ei luba *Ma saan koostada efektiivse ettekande *Ma pean seda tegema *Ma tahan seda teha *Kui ainult.... *See oleneb minust 2. Alusta lõppeesmärki silmas pidades 3. Sea esmatähtis esikohale 4. Mõtle võidan-võidad · 5. Püüa mõista ja alles seejärel olla mõistetud · 6.Loo sünergiat · 7. Sae teritamine FÜÜSILINE 7. Sae teritamine VAIMNE 7. Sae teritamine SOTSIAALNE/EMOTSIONAALNE 7. Sae teritamine HINGELINE
Efektiivse inimese 7 harjumust Olen kindle et nii mõnigi on lugenud mitmeid raamatuid mis räägivad sellest, kuidas olla efetiivsem, kuidas olla parem suhetes, oma rahaasjades jne. Leian aga, et see raamat on kõige alus. See on nagu maja vundament, ilma millet võivad asjad lihtslt kokkku kukkuda kui tuleb kõvem tuuleiil. Kuna harjumused on püsivad, tihtipeale ka alateadlikud mudelid, väljendavad need pidevalt meie iseloomu ning muudavad meid efetiivseks või ebaefetiivseks, Aristoteles on öelnud: “ me oleme see, mida me korduvalt teeme. Täiuslikkus ei ole seega mitte üksik tegu, vaid harjumus. 1. ole proaktiivne ma polnud enne selle raamtu lugemist saanud aru proatiivsuse õigest tähendusest, või mis võiks olla selle vaste. REAKTIIVSUS. Tõin välja meie keelekasutuse, kui me oleme reaktiivsed või kui oleme proaktiivsed, Ehk tunneb keegi ennst mõne lause juures ära. …..loe slaidilt. Reaktiivne inimene tahab ennast kogu vastutusest vab...
Naatriumi puudus organismis Naatrium. Päevane vajadus 6 g Ühes teelusikatäies on 5 g soola, millest 2400 mg moodustab naatrium. Suurema osa soolast saame mitte looduslikest komponentidest (erinevatel andmetel 5-30% naturaalsetest toiduainetest, umbes 30-65% töödeldud toiduainetest ja ülejäänu toidu valmistamise käigus lisatult). Kehale vajalik suhe on kolm osa kaaliumit ja üks osa naatriumi. Allikad: keedusool, sojakaste, konserveeritud ja marineeritud köögiviljad (soolakurk), suitsetatud ning soolatud liha ja kala, soolased suupisted, puljongikuubikud, supipulbrid, valmiskastmed. Milleks vajalik: Naatrium on on vee hulga reguleerija kudedes, vererõhu mõjutaja ja vajalik happe-tasakaalu säilitamisel organismis. Asendamatu lihaskontraktsioonide teostumiseks. Puudus: Naatrium puudulikkus või hüponatreemia, on termin, kui keha elektrolüütide tasakaalu muutub ebastabiilseks. Soolapuudust esineb üldiselt harva, kuid seda on tuvastatud so...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk TÖÖLISE JUHENDAMINE EHITUSPLATSIL Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Juhendamine................................................................................................................................4 Olulisteks sammudeks juhendamise teostamisel on:..............................................................5 Müra ja vibratsioon.....................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud materjal:..................
Juhtimise kordamisküsimused II loeng: organisatsiooni ja juhtimise teooriad 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? · Henry Ford liinitöö isa · Henry Gannt tootmise planeerimine 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Administratiivne koolkond Henry Fayol. Keskendus juhile. - Juhtimise tähtsustamine - Administreerimine kui tegevus - Organisatsiooni sisesed seosed ja organisatsiooni ülesehitus 4. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? 5. Mis on "Hawthorne effect"? 6. Milline oli Douglas McGregori p...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Kaidi Amberg Töölise juhendamine ehitusplatsil Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.2 Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus lk. 3-4 Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi: lk.5 Isikukaitsevahendid lk.6 Kokkuvõte lk.7 Kasutatud allikas lk.8 Sissejuhatus Töötajate asjakohane töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ning väljaõpe mängivad ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamise...
Häädemeeste Keskkool Suitsetamine ja nikotiini sõltuvus Referaat Koostaja:Gerda Türin Juhendaja: õp. Marika Ristmäe Häädemeeste 2012 Sisukord. 1. Sisukord................................................................................................ ... Lk2. 2. Sissejuhatus........................................................................................... .. Lk3. 3. Nikotiin................................................................................................. .. Lk4. 4. Suitsetamise mõju inim...
Jakob Westholmi gümnaasium TUBAKAS Autor: Eliise Jõgi 7.d klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2018 1.Mis on tubakas? Tubakas on tubaka taimeperekonna lehtedest saadud aine. Tubaka ladinakeelne nimetus on Nicotiana. Tubakas on ainus looduslik alkaloid, mis sisaldab sõltuvust tekitavat ainet- nikotiini. Tubaka taim kasvab enamikes maailmajagudes. Pilt nr 1. Tubakataim. 2.Miks tarvitatakse tubakat? Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjuseid. Noortel on peamiseks põhjuseks just uudishimu ja sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on ka arvamus, et kui tarvitada tubakat, siis ollakse iseseisvam ja täiskasvalikum. Tihti tahetakse kuuluda gruppi, mistõttu on vaja sarnaneda teistega. Arvamus, et tubaka tarvitamine teeb populaarseks ja edukaks. Ei usuta , et tubaka tarvitamine kahjustab v...
Jõgeva Gümnaasium JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Referaat Koostas: Kätri-Avelin Säärits 8.b klass Õpetaja: Jana Tiido Jõgeva 2012 JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Jannseni osa Eesti kirjanduse ajaloos seisab peamiselt selles, et ta aitas oma tegevusega talurahvas suurendada harjumust lugeda ajalehti ja raamatuid. Sammuti oli tal oluline koht kultuuriürituste alagatamises ja korraldamises. Kuid kõige olulisem on see, et ta läbi raamatute ja ürituste tõstis inimeste rahvuslikku eneseteadvust. Lapsepõlv Johann Voldemar Jannsen (Jaan Jensen) sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra vallas möldri pojana. Johanni isa suri, kui poiss oli 7-aastane, mistõttu pidi kirjanikuhakatis võõr...
Tõde ja õigus A. H. Tammsaare Võitlus maaga 1. Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, millede sisemus turvas keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Loomajäljed pehmes mudas. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kin...
KAINIKUIGA Referaat räägib lapse ühest arenguperioodist, mille laps läbib vanuses 6/7 11/12. Kainikuiga lõppeb siis, kui algab puberteet ehk suguline küpsemine ehk mürsikuiga. Puberteedi algus on lastel väga erinev. Tüdrukutel algab mürsikuiga ja lõppeb kainikuiga keskmiselt 11 12 aastaselt, poistel 12 13 aastaselt. Üksikjuhtudel on võimalikud kõrvalekalded aasta, isegi paari võrra mõlemas suunas. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48) Kainikueas alustab laps oma kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus.(http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Kainikuiga) Kuna kainikuea algus langeb kokku kooliastumisega...
Friedebert Tuglase novellid „Popi ja Huhuu“ Kirjalik individuaaltöö IX klassile 1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Iseloomusta neid novelli alguse põhjal Popi on taksikoer ja Huhuu ahv. Popi on ilmselgelt väga alandlik ja oma peremehele truu kaaslane. Rahulik ja malbe vajab peremehelt palju tähelepanu. Huhuu on Popi vastand, ta pole eriti vaimustunud oma peremehst ning ei näita absoluutselt üles alandlikkust, isepäine. 2. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Ta unistas peremehest ja ajast mil ta oli alles väike ning ta ei mõistnud veel end ümbritsevat nii kui praegu. Unistas, kuidas peremees on tema vastu alati hea ja annab talle toitu ja head liha ning on Huhuu vastu kuri. 3.Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist? Alguses ta oli oma puuris rahulik, kuid hiljem muutus ta näljaseks ning üritas puurist välja saada. Peale puurist välja saatmist asus ta täielikult oma vabadust nautima, ta sõi toitu mis ette juhtus ning mängis...
Traditsiooniliste makromajanduslike teooriate kohaselt sõltub säästmine eeskätt eraisikute sissetulekust ja jõukusest, investeeringute maht aga investeerimisprojektide üldisest riskitasemest ja tulukusest. Kuna säästmine ja investeeringud sõltuvad erinevatest teguritest, võib ka nende suurus teineteisest erineda. SÄÄSTMINE Säästmine raha kogumine ootamatuteks /planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist. Säästetud raha on võimalus, millega tasuda suuremate väljaminekute eest ja viia ellu tähtsad rahalised eesmärgid. · Eesmärgid säästmiseks inimeste säästmisharjumused ja vajadused on väga erinevad. Raha kõrvalepanek võib paljudele tähendada sissejuurdunud harjumust kulutada teenitust vähem. Samuti koguvad paljud teadlikult oma soovide ja unistuste täitmiseks, olgu ...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SUITSETAMISE MÕJU KESKKONALE Referaat Juhendaja: Aire Brük Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 105 MRA TALLINN 2014 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Suisetamise mõju looduses....................................................................................4 Suitsetamise mõju inimeste tervisele....................................................................5 Passiivne suitsetamine........................................................................................... 6 Suitsetamise mõju ühiskonnale............................................................................. 7 Kokkuvõtte.........................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2. Muutuste protsess..........................................................................................................7 2.1 Muutuse faasid.........................................................................................................8 2.2 Muutuse protsessid......................................................
Kiviõli I Keskkool Gümnaasiumiaste Erki Pääro 11. klass KIVIÕLI 1. KESKKOOLI ÕPILASTE ÕPIHARJUMUSED 3., 6. JA 9. KLASSI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Anu Vau Kiviõli 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPIHARJUMUSED JA NENDE OLEMUS......................................................................4 2.METOODIKA.....................................................................................................................5 3.TULEMUSED JA ARUTELU............................................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................
"Tõde ja õigus" I osa VÕITLUS MAAGA 1.Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. 2.Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe? Andres tahtis hooned kor...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Karin Oolup KÜÜNEHAIGUSED Referaat Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e Tallinn 2011 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................4 1 KÜÜNE ARENGUHÄIRED JA VÄRVIMUUTUSED................................................5 1.1 LEUKONÜHHIA EHK VALGEKÜÜSLUS.............................................................................5 1.2 ONÜHHOLÜÜS EHK KÜÜNTE IRDUMINE.........................................................................5 1.3 DYSTROPHIA UNGUIS MEDIANA CANALIFORMIS............................................................. 6 ...
EETIKA Sissejuhatus. * Sündinud Kreekas, aluse pani Aristoteles. * Tuleb sõnast ethos, mis tähendab normide kogu. * Põhineb õigel ja valel. * Normatiivne ettekirjutav, tegeleb sellega, kuidas asjad olema peaksid. * Eetika 3D. 1. Mina -> Tema (tegeleb kõige rohkem) 2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõuda?) * Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet. * Religiooniga samuti tugevalt seotud. Normatiivsed vastandid Sanktsioonid Eetika Õige & väär Kiitus, laitus, reputatsioon (südametunnistus, mõistus). (maine). Religioon ...
ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS Kui mees ei tea, millise sadama poole ta purjetab, pole ükski tuul õige. (Seneca) Kadri Koha 2010 Millest räägime? Õpimotivatsioon, enesemotivatsioon Täiskasvanu õpivajadused ja eesmärkide püstitamine Väärtused Aeg ja efektiivne aja kasutamine Enesearendamine, eneseuuendamine Motivatsioon Movere (ld. k)- liigutama, liikuma panema A. Maslow (1976)- inimest motiveerivad tema bioloogilisest loomusest tulenevad vajadused, mis on üldinimlikud ja kultuurist sõltumatud. Motivatsioon Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid On teadvustatud protsess – inimese enda poolt kontrollitav ja suunatav Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena nähakse tema rahuldamata vajadusi Motivatsioon Sisemine motivaator –enes...
JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED 1. loeng 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. 3. Kirjeldage McKinsley 7S käsitlust. Koosneb seitsmest faktorist: süsteemid, strateegia, struktuur, juhtimisstiil, oskused ja teadmised, inimesed ja keskel ühised väärtused. Muutes ühte faktorit, muutuvad ka teised. 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine, organiseerimine, kontrollimine, eestvedamine. 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine, koor...
MIS ON SKOLIOOS? Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadaates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see ...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)................................................................................5 1.4.NÄOILME.................................................................................................. 7 1.4.DISTANTSIOONID......................................................................................8 SISSEJUHATUS Sõnade abil anname e...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 SÕLTUVUS......................................................................................................................3 1.1 Alkoholisõltuvus........................................................................................................ 3 1.2 Sõltuvus narkootikumidest.........................................................................................3 1.3 Hasartmängusõltuvus.................................................................................................4 1.4 Internetisõltuvus.........................................................................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS.........................
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema...
Tallina Ülikool Terviseteaduse ja Spordi Instituut TREENINGU ANALÜÜS NR. 2 Referaat Koostaja: Juri Larionov Rühm: TK-1kõ Juhendaja: prof. Rein Haljand Tallinn 2011 Sissejuhatus Alustasin oma treeningu analüüsiga kohe pärast põhihooaja lõppu. Enesetunne oli selleks ajaks üsna kurnatud. Pikk sisehooaeg korvpallis, mis sisaldas palju võistlusi sõitmised linnast linna ja rasked treeningud. Oli tunda, et keha ja vaim on väsinud. Tänu sellele otsustasin esimese korra läbida testid vahetult pärast hooaja viimast mängu, pärast esimest trenni ja teist korda läbisin testid pärast kuuaja pikkust puhkepausi. Puhkepaus ei tähendanud muidugi seda, et ma mitte midagi ei teinud. Siiski hoidsin vormi käisin jooksmas, rattaga sõitmas ning tegin mõningaid jõuharjutusi. Kogu test...
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste m...
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste m...
Sisukord 1. Sissejuhatus. Referaadi teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. 2. Mis on suitsetamine? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega (1). Mida sigaretid sisaldavad? Kui paljud teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: · Ammoonium leidub puhastusainetes · Ammoniaak- uriinis · Atsetoon- küünelaki eemaldi komponent · Kaadmium- mürgine metall, mida kasutatakse patareides · Vinü...
RETSENSIOON INGLISE KEELE ÕPPEKOMPLEKTILE I LOVE ENGLISH 2 Ülle Kurmi ja Ene Sooleppa õppekomplekt I Love English 2 on oluliselt uuendatud versioon samanimelisest õpikust. Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, CD-st kuulamisülesannetega, kontrolltöödest ja õpetajaraamatust. Õppekomplekt on mõeldud kasutamiseks A-võõrekeele õpikuna 4. klassile ning on loogiliseks järjeks varemilmunud komplektile I Love English 1. Õpik koosneb 20 õppeühikust, millest iga viies on mõeldud kordamiseks. Õppetükid kajastavad laia teemavaldkonda (Unit1: kool ja keeled; Unit 2: numbrid ja aeg; Unit 3: viisakus; Unit 4: loomad; Unit 5: reeglid koolis ja mujal; Unit 6: sõbrad ja sõprus; Unit 7: päev ja tegevused; Unit 8: riietus; Unit 9: sport; Unit 10: hobid; Unit 11: piknik, toiduained; Unit 12: turvalisus; Unit 13: hädaolukorrad; Unit 14: külaskäik; Unit 15: ilm ja aastaajad; Unit 16: sünnipäev; Unit 17: matkamine; Unit18: tee juh...
1. Peter F. Drucker. Kes ta oli ning mida ta on juhtimisse andnud? Peter F Drucker oli juhtimisteoreetik ja professor, kes on kirjutanud palju raamatuid ja artikleid juhtimisest ning organisatsiooniteooriatest (Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks). Teda peetakse juhtimise kui teadusharu loojaks ning juhtimise uurimise alusepanijaks. Drucker: Juhi ülesanne on ka vaadata keskkonda, hoolitseda ja vastutada kõigi asjaolude eest, mis mõjutavad organisatsiooni saavutusi ja tulemusi olenemata sellest, kas need asjaolud on organisatsiooni kontrolli all või mitte; eesmärgid peavad olema mõõdetavad. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja tuntumad esindajad? Eesmärgid olid efektiivsus ja tööviljakus, koordinatsiooni ja ressursside otstarbekas kasutamine. SISUks oli praktilise tegevuse teaduslik uurimine, töötajada individuaalne stimuleerimine. F.W.Taylor / 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolk...
MEELDEJÄTMINE Referatiivne ülevaade Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 1. Mälu olemus............................................................... ................... 3 2. Mälu liigid.......................................................................................3-4 2.1. Protseduuriline mälu.........................................................................................4 2.2. Semantiline mälu..............................................................................................4 2.3. Episoodiline mälu.............................................................................................4 3. Kuidas meelde jätta?............................................................. ............5 ...
LAPS JA TOIT Referaat Tartu 2008 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................. 3 1. IMIKU TOITUMINE.......................................................................................................................4 1.2. Lisatoit.......................................................................................................................................4 2. VARAJANE LAPSEIGA JA TOIT ................................................................................................. 5 2.2 Mida lapsele anda.......................................................................................................................5 2.3 Mille poolest on koolieelse lap...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond KASVATUS ISLAMI KULTUURIS Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Islami ajalugu ...................................................................................................................... 4 2. Koraan kasvatajana ............................................................................................................. 6 3. Perekond ja kodu................................................................................................................. 7 4. Janitšarid ja haarem ............................................................................................................. 8 5. Kool ja õppimine...........................................................
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hil...
C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Referaat HOLLAND 2008 SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Üldandmed lk 4 Geograafiline asend lk 5 Looduslikud tingimused lk 5 Riigi arengutase lk 6 Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6 Rahvastik lk 6 Rahvastiku soolis/vanuseline koosseis lk 7 Linnastumine lk 7 Energiamajandus lk 7 Põllumajandus lk 8 Metsamajndus- ja tööstus lk 8 Tööstuse areng lk 8 Transport lk 9 Turism ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Kaubandusökonoomika õppetool SKEPTITISMI TEESID JA TROOPID TÄNAPÄEVAL Referaat Õppejõud: SISUKOR 1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT..................................................................................... 5 2.SKEPTITISMI TROOPID.......................................................................................... 6 3.SKEPTITISMI TEESID............................................................................................. 8 1.SKEPTITISMIST ÜLDISELT..................................................................................... 5 2.SKEPTITISMI TROOPID.......................................................................................... 6 3.SKEPTITISMI TEESID...........
JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED I loeng: PÕHIMÕISTED 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud ressursside kasutamisel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) Juhtimine on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. (Kreitner??) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas). Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. (Raoul Üksvärav) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - ST...
Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp Sissejuhatus juhtimisse Tehnoloogia ja eriti infotehnoloogia arengu tõttu on töö muutunud väga keeruliseks ja spetsiifiliseks. Juhtidel on üha raskem kõigi alluvate tööd detailselt tundma õppida. Lahendus on leitud selles, et juhtidele õpetatakse, kuidas inimestega ümber käia. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Juhtimise mõiste ja funktsioonid Honeywelli uuringute käigus küsitleti 3600 juhilt, kuidas nad juhiks said. Küsitletud juhtide arvates omandasid nad: 1) poole oma teadmistest tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides; 2) 30% teadmistest juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes; 3) 20% andis erialane haridus ja täiendkoolitus (Zemke, 1985). Nagu näha osutusid kõige vajalikumak...
Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus Tubakasuitsetamine on üks levinumaid narkomaaniaid. Elani...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise eriala Timo Jaagre, Eduard Kamenski, Merje Klopets, Sander Küttis, Marja-Tiina Lall, Kätlin Rimmeld EKSPERIMENT: eetiline käitumine organisatsioonis kohvi tarbimise näitel Uurimisplaan Aine: Uurimismeetodite seminar Tallinn 2018 Sissejuhatus Käesolevas kodutöös avanes meil hea võimalus kasutada eksperimenti. Erinevatest tekkinud eksperimendi ideedest otsustasime valida (eba)eetilise käitumise töökohal ja täpsemalt selle, kui ausalt soetavad inimesed kontoris pakutavat kohvi. Lisaks käsitletakse töös üldistavalt tegureid, mis mõjutavad organisatsioonide ja nendes töötavate inimeste eetilisust. Kohv...
MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 KES OLI MARIA MONTESSORI...............................................................4 MONTESSORI METOODIKAST..............................................................8 1.1 Lugema ja kirjutama õppimine Montessori järgi.................................10 1.2 Arvutama õppimine Montessori järgi..................................................11 KOKKUVÕTE..........................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS/ALLIKAD.................................................13 2 SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Montessori pedagoogika just eelkõige puhtalt iseenda uudishimust. Olen sellest kuulnud palju räägitavat, saanud kat...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Juhtumi analüüs Koostas: Reelika Setskova Juhtumi analüüs 2011 JÕHVI Eriku pikkus 178 cm ja kehakaal 95 kg viitavad ülekaalule. Tema kehamassi indeks on 30. Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI), mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Väljendit kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame- veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks. KMI määrad töötas 1985. aastal välja Maailma Terviseorganisatsioon.(Allikas:http://kehamassiindeks.com/). Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Maarika puhul siis vastavalt 98: (1,78 x 1,78) = 29,98 ümmardatult 30. Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse t...
Tervisedendus, pediaatria ja lastekaitse. EKSAM 12.01 1. Kuidas iseloomustate tervist? · Tervis on füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu · Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega · Tervis on haiguse puudumine · Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulles samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? · Füüsiline tervis ja heaolu · Sotsiaalne kompetentsus · Emotsionaalne küpsus · Kognitiivsed ja keeleoskused · Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised teg...
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased ...
Seedetrakti funktsioone mõjutavad ravimid • Maosekretsiooni suurendavad ained • Maonõret asendavad ained • Maosekretsiooni pärssivad ained • Maomahla happesust neutraliseerivad ained • Maolimaskesta kaitsvad ained • Söögiisu pärssivad ained • Sapisekretsiooni mõjustavad ained - sapi teket soodustavad ained - sapivoolust soodustavad ained - sapikive lahustuvad ained • Pankrease sekretsiooni mõjustavad ained • Maomotoorikat mõjustavad ained - soolemotoorikat pärssivad ained - soolemotoorikat soodustavad ained 1. Maosekretsiooni mõjustavad ravimid. Atsetüülkoliini, gastriini ja histamiini toime parietaalrakkudesse ja HCl sekretsiooni suurendamise mehhanismid. • Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained – kasutatakse peamiselt söögiisu parandamiseks (mõruained) • Otsese toimega ained – kasututakse diagnostiliseks otstarbeks (nt...
Kuressaare Gümnaasium SUITSETAMINE JA SELLE POPULAARSUS KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Uurimustöö Koostaja: Kristiina Kill Juhendajad: Viive Kiil, Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE...............................................
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau Jean-Jacques Rousseau sünd...
Võru Kesklinna Gümnaasium Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Uurimistöö Koostaja: Sandra Goduntsova 9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE.....................................................4 AUSAMBA PÜSTITAMINE..............................................................................................5 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE..................................................................................7 MUUSEUMI ASUTAMINE.........................................................
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõpp...
annaabi.ee 
