Töölise juhendamine ehitusplatsil (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSVIIMISTLUS
Kaidi Amberg
Töölise juhendamine ehitusplatsil
Referaat
Juhendaja : Andres Aruväli
Väimela 2013
Sisukord
Sissejuhatus lk.2
Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus lk. 3-4
Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi: lk.5
Isikukaitsevahendid lk.6
Kokkuvõte lk.7
Kasutatud allikas lk.8
Sissejuhatus
Töötajate asjakohane töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ning väljaõpe
mängivad ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel ettevõttes olulist rolli. Juhendamine ja väljaõpe on tööandjapoolse ennetustegevuse vundamendiks , aidates vältida õnnetuste toimumisi ettevõttes ning tööst põhjustatud haigestumiste ja kutsehaigestumiste teket ja nende arenemist . Põhjalikult planeeritud ja asjatundlikult läbiviidud töötajate juhendamine ja väljaõpe võimaldab vältida valusaid õppetunde ning soodustab töö efektiivsuse parendamist ja kulude kokkuhoidu. Olulise ja loogiliselt järjestatud informatsiooni edastamine uutele töötajatele, kes kuuluvad suurimasse ohugruppi, aitab neid ettevõttesse sisseelamisel
ning vähendab vigu oma töövõtete viimistlemisel ja tööülesannete täitmisel.
2
Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus
Töötaja tööleasumisel viib töökeskkonnaspetsialist läbi töötaja sissejuhatava
juhendamise tööandja kinnitatud juhendi alusel. Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama:

Ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist;
töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist;

juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral;

juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks;

töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule;

töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse
kontaktandmete tutvustamist.
Töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmed
peavad olema fikseeritud sissejuhatavas juhendis. Samas võivad need andmed asuda ka mujal, näiteks infotahvlil või muus teabeallikas, kui sissejuhatavas juhendis on määratletud täpselt nende andmete asukoht, kus nendega saab tutvuda.
Töötaja esmajuhendamine viiakse läbi töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid
täitma. Esmajuhendamise läbiviijaks on tööandja määratud pädev isik.
Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:

Tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate
seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta;

Töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;

Ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;

Töötajale ettenähtud töökorraldust;

Tule- ja elektriohutusnõudeid;

Hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta ;

Töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede
asukohta.
Täiendjuhendamine tuleb töötajale korraldada:

Uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või
kehtivate nõuete muutumisel;

Töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem
vaheaeg;

Tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;

Töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;

Kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada
tööõnnetuse;

Tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde
või ametikohustuste hulka;

Kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;

Kui tööinspektor peab seda vajalikuks.
Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
4
Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi:
Ehitusplatsi ettevalmistamisel kasutatakse traktori alusel ehitatud kobesteid, võsalõikureid ja kännujuurijaid.
Riskitegurid : tõukeline vibratsioon (võib põhjustada vibratsioonitõbe), vaegkuulmist tekitav müra ning juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused).
Vundamendi auku kaevatakse mullatöömasinate, peamiselt ekskavaatori abil.
Peamised riskitegurid: vibratsioonitõbe põhjustav tõukeline vibratsioon, müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend koos sagedaste pea- ning kere pööretega (füüsilise ülekoormuse haigused).
Rakestustööd toimuvad sild - või autokraana abil. Kraana peamised osad on kandekonstruktsioon ning tõste-, sõidu- ja pöördemehhanismid.
Põhiliseks tervise riskiteguriks on kraanajuhi sundasend. Mõningate kraanade puhul peab juht tegema sagedasi pea- ja kerepöördeid (füüsilise ülekoormuse haigused).
Vedudel rakendatakse tsemendi-, betooni-, pinnase- ja paneeliveokeid, kallureid, mootorkärusid ja kopplaadureid.
Raskeveokite peamised riskitegurid: tõukeline vibratsioon (vibratsioontõbi), müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused).
Müüriladumine: Müüriladujad (müürsepad) puutuvad tööl kokku telliste , betooni ja müüritsemendiga.
Enne töö alustamist peab töötaja:
- riietuma ettenähtud tööriietusse, nööpima kätised, kontrollima, et poleks lehvivaid otsi, katma juuksed peakattega ning seadma korda isikukaitsevahendid;
- vaatama üle töökoha ja koristama sealt kõrvalised, tööd segavad asjad;
- kontrollima vajalike tööriistade korrasolekut:
Kõigist avastatud puudustest tuleb kohe teatada meistrile (töölõigu juhatajale ), tööd ei tohi alustada enne, kui kõik ohutu töötamise tingimused on täidetud.
5
Isikukaitsevahendid
Isikukaitsevahendite väljastamisel töötajatele tuleb korraldada isikukaitsevahendite kasutamise väljaõpe, vajadusel näitliku kasutamisega. Töötajat tuleb teavitada
terviseriskidest, mis kaasnevad kaitsevahendi mittekasutamisega. Väljaõppe teostamisel
arvestatakse isikukaitsevahendite kasutusjuhendeid, isikukaitsevahendite
kasutamise korda ettevõttes ja riskianalüüsi tulemusi. Töötaja peab saama juhiseid isikukaitsevahendite regulaarseks kontrollimiseks ja hooldamiseks. Väljaõppe käigus
tuleb töötajaid teavitada, kus ja millistes tingimustes tuleb isikukaitsevahendeid hoida, sh pärast tööpäeva lõppu. Kui asjaolud nõuavad, et sama isikukaitsevahendit kasutab mitu töötajat, tuleb teavitada töötajaid abinõudest, mida tuleb rakendada, et see ei tekitaks kasutajatele tervise- või hügieeniprobleeme. Töökoha need ohualad, kus isikukaitsevahendi kasutamine on kohustuslik, tuleb märgistada asjakohaste ohutusmärgistega.
6
Kokkuvõte
Aeg, mis on pühendatud põhjalikule juhendamisele ja väljaõppele, on otstarbekalt
kasutatud, sest edastatud teadmised on ohutute ja õigete harjumuste loomise nurgakiviks.
Olulisteks sammudeks juhendamise teostamisel on:

juhendamise eesmärkide selge püstitamine ja nende põhjendamine;

tööprotsessi teostamise ettenäitamine ja oma tegevuste põhjendamine: mida
teha, miks seda teha; jälgida, et töötajal oleks sama vaateperspektiiv juhendajaga, see lihtsustab töövõtete järgimist;

lasta uuel töötajal korrata eelnevalt näidatud tööoperatsioone ja selgitada tehtavat:
selline teadmiste rakendamine aitab tõsta õpitu efektiivsust ja näitab, kas töötaja on omandanud vajalikud teadmised täies mahus ;

töötaja töösoorituste kontrollimine: korrigeerida esinevad vead ja öelda, mis oli tehtud õigesti;

praktiseerimine väljaõppe käigus;

uute töösoorituste kontrollimine, et välistada väärate töövõtete kasutamise harjumust.
! Tuleks vältida kiirustamist, sest oskust teostada töid kiiresti ja ohutute töövõtetega on
võimalik omandada üksnes praktikaga. Stressivabas õhkkonnas on kogemuste omandamine kiirem.
7
Kasutatud allikas: Internet
8