Efektiivse inimese 7 harjumust
Olen kindle et nii mõnigi on lugenud mitmeid raamatuid mis räägivad sellest, kuidas
olla efetiivsem, kuidas olla parem suhetes, oma rahaasjades jne.
Leian aga, et see raamat on kõige alus. See on nagu maja
vundament , ilma
millet võivad asjad lihtslt
kokkku kukkuda kui tuleb kõvem
tuuleiil .
Kuna harjumused on püsivad, tihtipeale ka alateadlikud mudelid, väljendavad need
pidevalt meie iseloomu ning muudavad meid efetiivseks või ebaefetiivseks,
Aristoteles on
öelnud : “ me oleme see, mida me korduvalt teeme. Täiuslikkus ei ole
seega mitte üksik tegu, vaid harjumus.
1. ole proaktiivne
ma polnud enne selle raamtu lugemist saanud aru proatiivsuse õigest tähendusest, või
mis võiks olla selle vaste.
REAKTIIVSUS .
Tõin välja meie keelekasutuse, kui me oleme reaktiivsed või kui oleme proaktiivsed,
Ehk tunneb keegi ennst mõne lause juures ära.
…..loe slaidilt.
Reaktiivne inimene tahab ennast kogu vastutusest vabastada.
Kui võtta juhtimsie
seisukohast . Siis healb juht ei taha võtta vastutust ja süüdistab
kõiki teisi.
Proaktiivsed inimesed: kontrollivad kontrollitavaid.
AA ühingu
palve : ( ja miks mitte ka kõigi inimeste palve)
“Jumal, anna mule
julgust muuta seda, mida ma muuta suudan ja
muutma pean ,
meelerahu leppida sellega, mida ma muuta ei saa, ja tarkust neid üksteisest eristada”
Näiteks: teate kes on
Nick Vujicic. ? ta
armastab reisida,
kala püüda,
golfi mängida ja
ujuda . Ta armastab elada! Ta
on mees ilma käte, jalgade ja muredeta. Tema on
õnnelik.
Oma raamatus toob Covey päris mitmes kohas välja näite
Victor Frankl-ist . kes oli tuntud psühholoog. Ning kes viidi
Ausvichi koonduslaagrisse.
Mis siin veel sisse tuleb, on sotsiaalne peegel: “ be careful
what you say”
2.
Covei tõi sellise huvitava loo siia.
Et kujuta ette et lähed mõne oma
armastatud inimese
matustele, kui sisened kabelisse märkad lilli,
kuuled muusitakt, näed sõprade ja
perekonnaliikmete nägusid,
tunned ühist kaotusvalu ja tänulikkust, et tundsid seda
inimest.
Kui lähed ja heidad pilgu avatud kirstu, satud äkitselt
silmitsi
iseendaga . Need on sinu matused, aga praegusest
hetkes kolm aastat edasi läinud.
Voted istet ja silmitsed mälestuslehte oma käes. Esimene
kõneleja on perekonnaliige, teine on üks
lähedane sober,
kolmas on töökaaslane , neljas on ühiskondlikust
organisatsioonist, kus kaasa lõid.
MILLISED VÕIKSID OLLA NEED ISELOOMUJOONED,
MIDA IGAÜKS NEIST KÕNELEJAIST OLEKS VÕINUD
SINUS NÄHA- KUIDAS SA OLEKSID TAHTNUD NENDE
ELU MÕJUTADA???
TEINE EFEKTIIVNE HAJUMUS: alusta lõppeesmärki
silmas pidades.
See aitab meil olla igas eluvaldkonnas efektiivne ja tõhus.
Ja seda igas valdkonnas. Olgu see isiklik elu,
elukaaslasega, lastega,
perega , vaimne , füüsiline,
tööalane. Kui inimestega koos töötada, siis
tasuks mõelda, kuidas tuua inimesi endale lähemale.
Kui tahan olla edukas juht, siis on mul tarvis meeskonda,
tarvis on missiooni ja plaani. Inimestele meeldib olla osa
millestki suurest, aidata kaasa, anda oma panus millelegi
suuremale. ( airise näide ehk???)
3. Sea esmatähtis esikohale.
Siinkohal tuleb mängu efektiivne aja
planeerimine .
Me seisame silmitsi ühe ja sama dilemmaga. Me oleme surutud
PAKILISE ja OLULISE vahele.
Pakilised asjad nõuavad viivitamatut tähelepanu. Need on tavaliselt
nähtavad, need pressivad meile peale, KUID meie pikaajaliste
eesmärkidega ei pruugi neil mitte midagi ühist olla.
Et hoolitseda oluliste asjade eest, peame tihtipeale tegutsema, isegi siis
kui pakilised asjad nõuavad karjuvalt meie tähelepanu.
Ja võibki juhtuda nii, et mõned inimesed lasevad probleemidel ennast iga
päev hommikust õhtuni läbi materdada.
Efektiivsed inimesed ei lahenda probleeme, nad otsivad võimalusi.
Mis teha:
Vaadake oma eelseisvale nädalale, pidades silmas oma eesmärke ja jäta
igaks päevaks aega nende saavutamiseks. Kui oled paika
pannud oma
võtme- eesmärgid, vaata kui palju sul jab aega üle kõige muu jaoks.
See kui edukas sa oled, sõltub sellest, kui paindlik ja otusekindel oled
oma tähtsaimate pririteetide eest seismisel.
K_o_o_s_t_a_ _n_i_m_e_k_i_r_i_ _t_e_g_e_v_u_s_t_e_s_t_,_ _m_i_d_a_ _v_õi_k_s_i_d_ _d_e_l_e_g_e_e_r_i_d_a_._
_M_i_s_s_u_g_u_s_t_ _õp_e_t_u_s_t_ _v_a_j_a_v_a_d_ _n_e_e_d_ _i_n_i_m_e_s_e_d_,_ _k_e_l_l_e_l_e_ _v_õi_k_s_i_d_ _d_e_l_e_g_e_e_r_i_d_a_?_ _
4_._ _K_o_r_r_a_l_d_a_ _j_är_g_m_i_n_e_ _n_äd_a_l_ _v_a_s_t_a_v_a_l_t_ _o_m_a_ _e_e_s_m_är_k_i_d_e_l_e_._ _
5_._ _V_õt_a_ _e_n_d_a_l_e_ _k_o_h_u_s_t_u_s_ _k_o_r_r_a_l_d_a_d_a_ _o_m_a_ _a_e_g_ _n_äd_a_l_a_t_e_ _k_a_u_p_a_._
_M_äär_a_ _k_i_n_d_e_l_ _a_e_g_,_ _m_i_l_l_a_l_ _s_a_ _s_e_d_a_ _t_e_e_d_._ _
Kui ma ise ei
istuks vähemalt korra nädalas oma kalendri taga , siis ma ei
jõuakski miskit tehtud
vist , panen paika asjad mis onolulised ning
proovin neist ka siis kinni hoida.
Ehk kui te seda veel ei tee, siis proovige saad harjumuseks iganädalaselt
oma plaani paika panemist.
4. Mõtle Võidan- võidad. Eelmised kolm olid
nö ISIKLIKU VÕIDU punktid, siis närgmised on
AVALIKU VÕIDU nö harjumused.
Pangaarve on ma usun teil igaühel olemas, mis juhtub, kui panete
sularaha arvele? –
konto suureneb eks.
Mis juhtub, kui ostate posest süüa,või lähete shoppama? Konto saldo
väheneb. Lihtne eks.
Inimestega on meil neid pangakontosid sadu. Kutsume seda
EMOTSIONAALSEKS PANGAARVEKS. – see kirjeldab usalduse
hulka, mis on kogutud teatavatesse isiklikesse suhetesse.
Kui ma olen sinu vastu
lahke , aus, täidan antud
lubadused , - siis
suurendan
tõenäolislt sinu juures pangaarvet. Ning ka usaldus minu vastu
kasvab. Ning kui teengi väikese vea kuskil, siis saan selle andeks, sest
olen kontole piisavalt
kogunud .
Kui aga olen ebaviisakas, pedan, kuritarvitan usaldust või ähvardan,
läheb minu arve
miinusesse ( ja siin on tõesti võimaik minna miinusesse)
Manööverdamisvõimalus väga ei ole.
4.punkti juures peaks olema meie hoiak niisugune: ma tahan ise võita, ja
ma tahan et ka sina võidaksid, kui me ei suuda välja töötada midagi
sellist, mis neile tingimustele
vastaks , lepime me kokku, et
seekord tehingut ei sõlmi. Võib olla võime selle sõlmida kunagi tulevikus. “
kui konfliktid tekivad, siis otsi win win
lahendust .
kui me sw-s inimestega koos hakkame töötama, siis kõige alus on
vastastikune
austus . samas pole see ülemuse-alluva suhe. kõik toimub
põhimõttel, et kui ma miskit sul palun teha, siis mitte selle pärast et ma ise ei
viitsiks seda teha, vaid ( üks osa sellest on delegeerimine teatud olukordades
) aga pigem tuleb mängu see, et ma tahan edasi anda oskusi ja omadusi, mis
mul endal juba omandatud on. ning ma ei palu teha kunagi miskit sellist,
mida ma ise poleks varem teinud või poleks valmis tegema.
Kui miskit lubad, siis oma lubadused tuleb ka käita. Kui ei suuda täita,siis tuleks
mõelda, kas tasub nii kergekäeliselt oánda lubadusi.
Selleks et edukas töösuhe töötaks, epab olema winwin , muidu järgmist korda ei
tulegi.
Ülesanne teile:
hinnake oma emotsionaalse pangaarve konto seisu kolme suhte puhul.
Missugused sissemakseid sa võiksid teha ? .
5. Püüa mõista ja alles seejärel olla mõistetud.
meil on kaks kõrva ja üks suu- kas see võiks tähendada midagi ? vb seda et
hetkedel kui sa väga tahad midagi
öelda, hammusta huulde ja hoopis
KUULA.
Kuula oma kolleege, perekonnaliikmeid, sõpru, kliente, - kuid
mitte kavatsusega vastata, veenda, nõu anda. Kuula selleks, et
mõista, selleks et näha, kuidas teine pool asju näeb. – tuleks
üritada aru saada nii emotsionaalselt kui intellektuaalselt.
Siin tuleb mängu tõsiasi, et meie jaoks kõige tähtsam isik, oleme miee ise ( keda otsid
esimesena grupipildidlt= kelle nime kuuled ka kõige suuremas müras? Ja no meie
arvamus on kõige õigem ja kõige tähtsam. – AGA KAS IKKA ON ?
müügitöös on minu ülesanne saada inimestest aru. mõista nende vajadusti ja
siis vastavalt sellele käituda.
6. LOO SÜNERGIAT
Minu jaoks kõige selgemalt jõudis mulle kohale see lause:
Sünergia saavutatakse siis kui rühma töötulemus on parem
rühma liikme üksiktöö tulemusest.
Olulised selle juures on hea
enesejuhtimine , ausameelsus ja
empaatia . – oskus väärtustada ja kasutada ära inimestevahelisi
vaimseid , emotsionaalseid ja psühholoogilisi erinevusi.
7. SAE TERITAMINE
K_u_j_u_t_l_e_g_e_,_ _e_t_ _k_o_h_t_a_t_e_ _m_e_t_s_a_s_ _v_a_e_v_a_l_i_s_e_l_t_
_p_u_u_d_ _m_a_h_a_ _s_a_a_g_i_v_a_t_ _m_e_e_s_t_._ _“T_e_ _n_äi_t_e_
_k_u_r_n_a_t_u_d_!_” _h_üüa_t_a_t_e_ _t_e_._ _“K_u_i_ _k_a_u_a_ _t_e_
_s_e_l_l_e_g_a_ _j_u_b_a_ _v_a_e_v_a_ _n_äi_n_u_d_ _o_l_e_t_e_?_” _
“R_o_h_k_e_m_ _k_u_i_ _v_i_i_s_ _t_u_n_d_i_,_” _v_a_s_t_a_b_ _t_a_,_ _“j_a_ _m_a_
_o_l_e_n_ _t_õe_s_t_i_ _l_äb_i_._ _E_g_a_ _s_e_e_ _k_e_r_g_e_ _k_ül_l_ _e_i_
_o_l_e_._” _
“T_e_e_k_s_i_t_e_ _e_h_k_ _m_õn_e_m_i_n_u_t_i_l_i_s_e_ _p_a_u_s_i_ _j_a_
_t_e_r_i_t_a_k_s_i_t_e_ _o_m_a_ _s_a_a_g_i_._ _S_i_i_s_ _l_äh_e_k_s_ _t_öö
_k_i_i_r_e_m_i_n_i_._” _
“E_i_ _o_l_e_ _a_e_g_a_,_” _v_a_s_t_a_b_ _m_e_e_s_ _k_i_n_d_l_a_l_t_._ _“M_u_l_
_o_n_ _s_a_a_g_i_m_i_s_e_g_a_ _l_i_i_a_l_t_ _p_a_l_j_u_ _t_e_g_e_m_i_s_t_._” _
SEITSMES HARJUMUS TÄHENDAB AJA MAHAVÕTMIST sae teritamiseks.
See harjumus, mis teeb võimalikuks kõik ülejäänud harjumused.
Sae teritamine tähendab
uuendada ennast kõigis neljas meie olemuse
dimensioonis:
FÜÜSILISES-‐
-‐ kehalised harjutused-‐ “ mul pole aega trenni teha”-‐ lollus. Kui sajab,
mine ikka jooksma.
-‐
toitumisharjumused
-‐
stressijuhtimine. Vaimses: -‐
lugemine,
-‐
visualiseerimine
-‐
planeerimine -‐
kirjutamine sotsiaalses/ emotsionaalses-
oluliste suhete eest hoolitsemine -‐
sissemaksed EPA-sse. -‐
Empaatia, sünergia, turvatunne HINGELISES- värskendab meie tuuma, sisemust. (
mediteerivad, väärkirjandus, muusika , loodus) -‐
kaunid kunstid
-‐
loodus
-‐
vaimsed praktikad . Mis on siin oluline: kui sa tunned et oled vajalik teistele, teed sa
oma tööd hästi. Kui muretsed ainult iseenda pärast, teed sa seda
ühe halvemini.- see on sama
raudne seadus kui
gravitatsioonijõud.
Lõpetuseks üks minu lemmikuid luuletusi:
Kõik kommentaarid