ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS (0)

ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS
 
Kui mees ei tea, millise sadama poole ta 
purjetab, pole ükski tuul õige. ( Seneca )
Kadri Koha
2010
Millest räägime?
  Õpimotivatsioon ,  enesemotivatsioon
 Täiskasvanu  õpivajadused  ja eesmärkide 
püstitamine
 Väärtused
 Aeg ja efektiivne aja kasutamine 
 Enesearendamine, eneseuuendamine
Motivatsioon
 Movere (ld. k)- liigutama, liikuma panema
 A.  Maslow  (1976)- inimest motiveerivad tema 
bioloogilisest loomusest tulenevad vajadused, mis 
on üldinimlikud ja kultuurist sõltumatud.
Motivatsioon
 Isiksuse omadus,  kusjuures  iga isiksus on 
kordumatu  st inimestel on erinevad 
vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid
 On teadvustatud protsess – inimese enda 
poolt kontrollitav ja suunatav
 Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena 
nähakse tema rahuldamata vajadusi
Motivatsioon
 Sisemine motivaator –eneserealiseerimise vajadused, 
edu, saavutus. Tähtis inimesele endale,  enesearengu  
tagamine.
 Sisemise motivaatori käivitab oma MINA 
teadvustamine, enda tunnetamine  aktiivse subjektina.
 Välimine motivaator/stiimul/kompensatsioon – 
palk, preemia,  edutamine , kvalifikatsioonijärgu 
tõstmine kursuse edukal läbimisel,  oma  kabinet  jt 
ihaldusväärsed  hüved
Motivatsioon
 Et muuta motivatsiooni, tuleb muuta arusaamu, 
uskumusi ja eesmärke. Kõik inimesed on 
motiveeritud, kuid osad uskumused ja arusaamad 
vähendavad õpiedu.
 Ennastjuhtiv õppija – andragoogika  põhimõiste
 Miks ei ole täiskasvanu piisavalt ennastjuhtiv? 
Sest  enesejuhitud õppimine eeldab motivatsiooni 
olemasolu
Ennastjuhtiv õppija
Enesejuhitud õppimine
 Enesejuhitud õppimine on protsess, kus õppija 
iseseisvalt või teiste abiga selgitab välja oma 
õpivajadused, seab õpieesmärgid, leiab 
õppimiseks vajaminevad materiaalsed – ja 
inimressursid, valib vajalikud õpistrateegiad  ja 
hindab oma õpitulemust (Knowles 1975)
 Vajalikud oskused : oskus õppida
 Vajalikud isiksuseomadused : valmisolek vastutada, 
initsiatiiv ja sõltumatus , usk endasse kui efektiivsesse 
õppijasse
Motivatsioon
 Enesemotivatsioon
 Ainus tõeline motivatsioon – kui teed tööd, 
mida  tahad  teha, on motivatsioon püsiv
 Muuta  suhtumist “pean tegema” versus 
“tahan teha”
 Enesemotivatsioon-  püstita endale uusi 
ülesandeid
 Ilma eesmärkideta on raske olla motiveeritud
Enesemotivatsioon
 Õpi ebaõnnestumistest ja pettumustest, ära jää sellesse 
seisundisse  kauaks
 Tee ära kõige tähtsam asi, mitte kõige kiirem
 Näe enam töö/õppimise positiivseid külgi
 Ära looda, et oled täiuslik, kuid tee tööd/õpi nii hästi kui 
suudad
 Eksimine on inimlik
 Hoolitse tervise ja välimuse eest
 Säilita innustust tööst ja õppimisest, arenda end
 Tunne  iseennast  ja ole endaga rahul
Täiskasvanu mina-pilt
 Omane terviklik mina-pilt so enesetunnetusel 
põhinev arusaamade süsteem iseendast, oma 
sotsiaalsetest rollidest ja käitumisest,  suhtest  
keskkonnaga, teiste inimestega:
– “Hea mina”
– “Halb mina”
– “Mitte mina”
– “Ideaalne mina”
Õpingute kavandamine
 Algab oma õpivajaduse kindlakstegemisest:
– Kas olen rahul oma tööga, ametikohaga? Kas ja 
kuivõrd need rahuldavad minu vajadusi? Kas 
suudan pakkuda seda, mida minult  oodatakse?
– Kuidas hindan oma rolli kodanikuna, kas mul on 
piisavalt teadmisi ja oskusi toimetulekuks?
– Kuidas hindan oma toimetulekut perekonnas?
– Kas mul on huvitav elu? Jne
See on hinnangu andmine oma elukvaliteedile.
Kavandamine algab vajaduste ja võimaluste
analüüsimisest
Õpingute kavandamine
 Õpivõimaluste  uurimine :
–  Iseõppimine
– Koolitused, kursused
– Akadeemiline õpe
Info otsimine ( internet ,  trükised , koolituskalendrid,
ajalehekuulutused, koolituse  pakkujad )
Õpingute kavandamine
 Ressursside leidmine – visadus, järjekindlus, 
enesekontroll , loobumised, meeldejätmise 
iseärasused, tähelepanu, tegelik aeg ja õpingute 
korraldus, raha.
 Eesmärgid
MIKS?
 Eesmärkide püstitamine on loova kujutlusvõime ja 
sõltumatu tahte avaldus. Eesmärgistamine aitab olulist 
märgata ja motiveerib meid aktiivselt püüdlema oma 
sihtide poole.
Eesmärkide püstitamine võimaldab:
       Saavutada rohkem
       Suurendada jõulisust
        Motiveerida  end ja meeskonda
       Suurendada rahulolu
       Tõsta enesekindlust
Eesmärgid
Edukad inimesed on ennast harjutanud eesmärgi 
saavutamise nimel ebameeldivaid asju tegema  (Gray 2004)
Eesmärke püstitavad inimesed on:
 Enesekindlamad
 Tegusamad
 Kontsentratsioonivõime parem
 Rahulolu tööga kõrgem
 Kannatavad vähem stressi, hirmu ja ärevuse 
all
Eesmärgid
Põhjused, miks eesmärke ei saavutata:
 Eesmärk on  ebaselge
  Eesmärk on  ebareaalne
  Asjaolud muutuvad
  Inimesed muutuvad
 Eesmärkide püstitamine ja nende täitmine on 
kaootiline ja laialivalguv
 Vähene emotsionaalne seotus
Eesmärk peab olema TARK
 S ( specific ) – spetsiifiline, konkreetne
 M (measurable) – mõõdetav
 A (agreed) – kokkulepitud, kooskõlastatud
 R (realistic)  - reaalne
 T ( timed ) - tähtajastatud
 
Eesmärk võiks olla parajalt pingutustnõudev ja
väljakutsuv ning sõnastatud tulemuse kaudu.
Stoner & Blanchard ( 2003)  ja  L. Kolk ( 2002 ) 
Kõige tähtsamaks komponendiks 
eesmärgi puhul on tähendus
 TULEVIK SÕLTUB ainult ühest – sinu elu eesmärgist.
 Eesmärk peab olema praktiline, mitte  abstraktne . See ei pea 
aga raudselt loogiline olema.
 Parim on luua selline eesmärk, mis on sinu jaoks pigem 
emotsionaalse väärtusega
 NB! Inimeste vajadused on loogilised, soovid ning  ihad  
emotsionaalset  laadi . Vajadused sunnivad meid edasi 
pürgima vaid  seni, kuni neid rahuldatakse.

Väärtused
KUIDAS?
 Kuidas sa oma eesmärki täites igapäevaselt käitud?  Mille 
järgi ma elada tahan ja kuidas?
 Väärtused on üldised, kõige tähtsamad 
tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi 
erinevates  situatsioonides
 On uskumused või ideaalid.
 On sügavale juurdunud uskumused selle kohta, et mõned
omadused on ihaldatavad. Nad defineerivad meile, mis on
õige või meie jaoks põhjapanevalt tähtis. Me juhindume
neist oma tegudes ja valikutes.
Aeg ja aja kasutamine
 80: 20 printsiip (Pareto)
 Kontroll oma aja kasutamise üle aitab 
saavutada sisemist rahulolu
Ajajuhtimine
 USA  endist presidenti  Dwight  D. 
Eisenhowerit peetakse esimeseks, kes 
avalikult rõhutas, et mis on oluline, on harva 
pakiline ja vastupidi. Seda lähenemist 
nimetatakse Eisenhoweri  meetodiks .
  Populaarse  raamatu “Efektiivse inimese 7 
harjumust” autor Stephen Covey on sama 
põhimõtte järgi koostanud  järgneva tegevuste 
hindamise maatriksi:
S. Covey ajamaatriks
 Oluline on teadvustada, 
millisesse veerandisse 
meie hetke tegevus 
langeb. Vähendada tuleks 
III veerandi tegevusi ja 
pühendada rohkem aega II 
veerandi tegevustele. 
Kõige raskem on leida 
aega just II veerandi 
tegevuste jaoks. Siin 
tulebki mängu 
planeerimise olulisus.
Nimekirjade tegemine  - 
ajajuhtimise  võtmeteema 
 Millal ja kui tihti nimekirju teha?
 Päris alguses võtab selline tegevuste kogumine kuni 
kaks päeva. 
 Kui suurt kogumist teha aeg-ajalt (kasvõi ainult paar 
korda aastas), on lihtsam aru saada, kuhu meie aeg 
kaob. 
 Kui on selline töökoht, et  ootamatusi  on vähem, siis 
võib ka korra nädalas teha.
 Lisaks igapäevase nimekirja jälgimisele on väga 
oluline hoida regulaarselt silm peal ka pikaajaliste 
eesmärkide nimekirjal. Selleks, et kõik väikesed 
asjad liiguksid õiges suunas, on oluline vaadata 
vähemalt korra nädalas “Suurt nimekirja”.
Nimekirjad
Vahend
Plussid
Miinused
1.    Lihtne – eeldab vaid kirjaoskust
1.     Paberid kipuvad päeva lõpuks ära kaduma
2.    Soodne
2.    Tekib suur hunnik  pabereid
1. Paber 
3.    Mugav – saab sodida, alla ja maha 
3.    Ei saa infot  teistega  jagada ja peab eraldi 
kriipsutada
aru andma
1.    Saab kleepida – lauale, seinale, kuvari 
servale
2.    Võimalus järjestada
1.    Samad, mis  paberil
2. Post-it
3.    Erinevate värvidega saab eraldada 
2.    Kalendri pidamine keerukas
erinevaid ülesandeid – näiteks isiklikud ja 
tööasjad
1.    Järgmisele päevale tõstmisel tüütu 
1.    Mugav ja lihtne
ümberkirjutamine
3. Kalendermärkmik
2.    Maha kukkudes jääb terveks
2.    Võib kaduda korraga palju infot
3.    Olemas kalendri struktuur 
3.    Halb ülesannete jaoks
4.    Ebamugav kaasas kanda
1.     Sisestamine  kohati ebamugav (eeldab 
1.     Nagunii  kaasas, mahub  taskusse
head nägemist)
4. Telefon
2.     Meeldetuletused
2.    Maha kukkudes läheb katki
3.     Arvutisse  arhiveerimine
3.    Aku võib tühjaks saada
1.    Ligipääs  igalt  poolt, kus on internet
1.    Keeruline – nõuab õppimist
2.    Teiste ligipääs ja  automaatsed aruanded
2.    Võib olla kallis
3.    Mugavam andmeid muuta
3.    Eeldab kõigi plusside kasutamiseks 
5. Internetipõhine arvutiprogramm
4.    Otsib, sorteerib, filtreerib
internetiühendust
5.    Mitme inimese aja  planeerimine
4.    Kui  süsteemil  puuduvad mõned plussid, 
6.    Meeldetuletused
siis ei ole arvutisse “kolimine” õigustatud
7.    Arhiveerimine
Kes on ajavampiirid? 
 Inimesed, kes  vanusest sõltumata  arvavad , 
et kogu maailm pöörleb nende ümber ja 
seetõttu imevad endasse võimalikult palju 
meie vaba aega. Peamine ravi on nende 
vältimine. 
Ajavampiirid
 Dan  Kennedy  järgi  1
 1. “Kas-sul-on-hetk”-tüüp - Temale sobival (ja sulle vägagi 
mittesobival) ajal  astub sinu juurde ja küsib – “Kas sul on 
hetk?”. See võib olla 5 minutit, aga päeva peale juhtub seda 
päris mitu korda. Nagu enne oleme rääkinud – sellised 
katkestused on väga ohtlikud
Lahendus: Pead määrama kindlad kellaajad, millal sind võidakse 
tülitada. Või paluda suhelda e-posti teel..
 2. Jutupaunik- Kogu aeg on midagi huvitavat rääkida. Ohtlik 
on just see, et on väga meeldiv inimene ja räägib väga põnevalt, 
uudiseid, kuulujutte, teinekord isegi mõne anekdoodi.
Lahendus: Tuleb lihtsalt panna  ajalised limiidid ja jälgida, et 
Jutupaunik liiale ei läheks.
Ajavampiirid
 Dan Kennedy järgi  2
 3. “Saame kokku”-tüüp
Moto : Teeme koosoleku ja arutame asja.
Lahendused: 
1. Küsi: Mida me arutame? Äkki räägime  telefonis  
kiirelt ära.
2. Paku, et saame kokku. Aga saada enne e- maili  
teel punktid, mida arutame.
3. Palu kellelgi  kindlal ajal helistada või lepid 
koosoleku enne lõunaaega (et  nälg  lõpetaks 
koosoleku kiiremini).
Ajavampiirid
 Dan Kennedy järgi 3
 4. “Draamakuninganna"
Tekitab  draama  mõttetult pisikestest 
probleemidest.  Seepeale  kohe helistab või tuleb 
rääkima.
Lahendus: Kui ta tuleb sinu juurde “tähtsat”  juttu  
puhuma, ära lase tal istuda ja tõuse ise ka püsti. 
Draamakuningannat saab õppida mingil hetkel 
ignoreerima. Kui draamaga kaasa ei lähe, siis kaob 
ka tal  vaikselt  huvi ära.
Ajavampiirid
 Dan Kennedy järgi 4
 5. Hädapätakas.
Ma ei oska, ma ei saa hakkama.
Tegelikult on selle taga väga tihti “ma ei 
viitsi”. Eriti kipuvad naised  niimoodi  mehi 
ära kasutama.
Lahendus: Natuke  koolitada , et vältida 
korduvaid probleeme.
… ja kui see ei aita , siis …
1. Kao mingiks ajaks ära
2. Ära telefoni vastu võta
3. Pane oma kontori uks lukku
4. Küsi raha oma aja eest
5. Teeskle, et oled haige
Ole oma aja  peremees
 Sõnasta täpselt eesmärgid
 Sea eesmärgid ajalisse järjestusse
 Keskendu põhilisele
 Tee kõike hästi ja kiiresti
 Arenda oma järjekindlust
  Koost  endale kirjalik plaan
 Tegele kõigepealt  esmatähtsate asjadega
 Analüüsi tehtut
 Takistused on ületamiseks
 Ära kuluta end tühja- tähja peale
 Lahenda ise oma probleemid
(R. K. Pekk 1999)
Tasakaalustatud eneseuuendamine
 Füüsiline
 Vaimne
  Hingeline
  Emotsionaal - sotsiaalne
(Covey)

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32