Friedebert Tuglase novell „Popi ja Huhuu“ (0)

Friedebert Tuglase novellid „Popi ja Huhuu “
Kirjalik individuaaltöö IX klassile
1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Iseloomusta neid novelli alguse põhjal
Popi on taksikoer ja Huhuu ahv. Popi on ilmselgelt väga alandlik ja oma peremehele truu kaaslane . Rahulik ja malbe vajab peremehelt palju tähelepanu. Huhuu on Popi vastand , ta pole eriti vaimustunud oma peremehst ning ei näita absoluutselt üles alandlikkust, isepäine.
2. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist ?
Ta unistas peremehest ja ajast mil ta oli alles väike ning ta ei mõistnud veel end ümbritsevat nii kui praegu. Unistas, kuidas peremees on tema vastu alati hea ja annab talle toitu ja head liha ning on Huhuu vastu kuri.
3.Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist?
Alguses ta oli oma puuris rahulik, kuid hiljem muutus ta näljaseks ning üritas puurist välja saada. Peale puurist välja saatmist asus ta täielikult oma vabadust nautima, ta sõi toitu mis ette juhtus ning mängis isanda asjadega. Teda ei häirinud isanda puudumine.
4.Miks hakkas Popi nägema Huhuus oma peremeest ?
Ta oli harjunud kellegi suhtes austust üles näitama ja kellegi vastu alandlik olema ja kui peremees nii kauaks ära jäi oligi Huhuu ainuke variant. Mõjuv tegur oli ka see kui Huhuu varastatud poekorvi seest tükk liha välja tuli, Popi polnud ammu liha saanud ning ta hindas seda väga.
5.Kuidas muutus Huhuu pärast kohtumist koertega?
Ta ilmselt ei oodanud sellist kohtlemist sest Popi oli küllaltki alandlik. Ta uhkus oli saanud riivata ja ta oli mornim, vaiksem, ehmunud ja kartlik.
6.Kuidas soojendasid üksteist Popi ja Huhuu külmadel talveõhtutel?
Nad magasid kõrvuti, Huhuu sasis Popi pead ning Popi lakkus Huhuu käsi.
7.Kommenteeri järgmist tsitaati: „Ja ta leppis uue Isandaga. Ta oli harjunud kedagi kartma ja austama. Ta oli vana, haige ning ogar. Temale sai sellestki isandast.“ ( Tuglas 1971 : 259)
Ta leppis uue Isandaga, sest tal polnud harjumust üksi hakkama saada, ta oli harjunud kellegi peale lootma, kedagi austama. Ta oli liiga vana ja ei jaksanud Huhuule vastu hakata, lihtsam oli temaga leppida kui uue Isandaga
8. Kuidas novell lõpeb? Mis saab Popist ja Huhuust?
Maja plahvatas , tõenäoliselt oli tegu gaasiplahvatusega. Huhuu arvas et gaasiballooni näol oli tegu alkoholianumaga ja kui ta seda lahti ei saanud viskas selle kärsitusest vastu maad. Mõlemad loomad lendasid vastu seina ning maja vajus kokku.
9.Missuguste iseloomuomaduste koosmõju viis katastroofini? Mis saaks ühiskonnast, kui Popi ja Huhuu sarnased valitseksid maailma?
Katastroofinin viisid Huhuu kartmatus, häbematus, kannatamatus ja Popi alandlikkus , kartlikkus. Ühiskond oleks suhteliselt käest ära. Huhuu moodi valitsejad võimutseksid Popi suguste valitsejate üle ja need ei teeks selle vatsu mitte midagi, kannataksid ja nendega koos kannataksid rahvad . Huhuu moodi valitsejad tooksid ka iseendile hukatuse kaela arvestades seda, kui kannatamatud ja kartmatud nad oleks.
„Popi ja Huhuu“. Arutlusküsimused rühmatööks IX klassile, II rühm
1. Mida tegi Popi, kui taipas , et Isand on läinud?
2. Kuidas Popi Isandasse suhtus? Too näiteid.
3. „Aga selles toas oli ka palju pettust ja valet. Võiks öelda, siin oli otse viirastusi ning unenägusid“ (Tuglas 1971: 248). Miks koerale nii tundus?
4. Miks Popi uue isandaga leppis? Kuidas Huhuu Popi eest hoolitses?
5. Iseloomusta Popit/Huhuud. Kirjutage kumbagi tegelast iseloomustavad sõnad üles. Missuguste iseloomuomaduste koosmõju viis katastroofini?
6. Kommenteeri järgmist tsitaati: „Ja nagu ta oli imetlenud kord endise Isanda tarkust, headust ja ilu, nii imestles ta nüüd uue Isanda kurjust , tujukust ning inetust.“ (Tuglas 1971: 260)
7. Tuleta õpiku abiga meelde, mis on novelli tunnusjooned (lk 115). Seleta neid „Popi ja Huhuu“ põhjal.
8. Iseloomusta novelli ülesehitust. Missugused sündmused märgivad teose süžee arengu järgmisi etappe : sõlmitust, tegevuse arenemist , kulminatsiooni ehk pinge haripunkti, pööret, lõpplahendust ehk puänti. Põhjenda !
9. Leia sõnaraamatu abiga, mida tähendavad järgmised sõnad: astja, lõugas, sõõrmed, händ , voonake, baldahhiin, faun, nümf
1.Ta leppis oma uues Isandaga ehk Huhuuga. Ta vajas kedagi, kelle järgi elada ja eelkõige kedagi, kes teda toidaks.
2. Ta oli tema vastu alandlik ja hoolitsev austas teda. Isand oli tema jaoks kõige olulisem.Nt.Kui Isand läbi une ohkas lakkus Popi ta käsi ja üritas teda lohutada. „Tema tarkusel pole piire . Ta läheb välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Kes võib seda teha peale Isanda?“ (Tuglas 1914: 59) Need laused väljendavad hästi Popi imetlust Isanda suhtes.
3. Vaadates maale, mis Isanda toas rippusid nägi ta neil inimesi, kes meenutasid Isandat, kuid polnud seda ning toitu, mis tundus päris, kuid ei olnud. See ajas teda segadusse , ta ei mõistnud seda ja sellpärast talle see ei meeldinud.
4. Popi ei jõudnud enam Isandat oodata, ta oli vana ja väsinud. Tal oli vaja kedagi, kellele alt üles vaadata. Huhuu oli ainuke variant. Lisaks tõi Huhuu kord Popile liha ja see oli Popi silmis märk, et Huhuu hoolib temast omal moel.
5. Popi – alandlik, rahulik, leplik , rahumeelne .
Huhuu – lärmakas, uudishimulik, häbematu, kannatamatus.
Katastroofini viisid Huhuu uudishimulikkus ja kannatamatus ning Popi alandlikkus ja leplikkus koos. Poleks Huhuu nii kannatamatu olnud poleks ta puurist välja murdnud ning oleks Popi vastu hakanud oleks Huhuu ehk vähem võimutsenud.
6. Popi jaoks oli kõik, mida Isand tegi õige. Isegi kui see ei tundnud õigena, leidis ta Isandale õigustusi , mis seletasid tema käitumist.
7. Novellides on vähe tegelasi. Novellid on lühikesed, maksimum mõnikümend lehekülge. Teoses on üks põhisündmus. Kirjanik ei kommenteeri toimuvat. Pinge kasvab sündmustiku käigus.
„Popi ja Huhuu“ - kolm tegleast(Popi, Huhuu, Isand); suures trükis on novelli pikkus 19lk; ainukeseks põhisundmuseks oli Huhuu, kui uus Popi jaoks uus Isand;
terves novellis pole ainsat kirjaniku kommentaari; pinge kasvab, alates Isand lahkumisest ja lõppedes plahvatusega.
8. sõlmitus – sündmus, mis käivitab tegevuse. Siin oli selleks Huhuu välja murdmine puurist ja ka Isanda lahkumine , sest peale neid sündmusi hakkas põhitegevus.
tegevuse areng – sündmus, mis käivita tegevuse. Isanda lahkumine, kui ta jätab hüvasti ja Popit paitab ning Huhuuga kurjustab.
kulmintasioon - pinge haripunkt. Huhuu isetegevus, Popi kartis teda ja paistis, et Huhuu ei ei lõpetagi märatsemist.
pööre – pingelangus, muutus sündmuste käigus. Huhuu joomine, Popi ei kartnud enam Huhuud ja nad isegi olid õnnelikud.
püant – ootamatu lõpplahendus. Plahvatus , see tuli täiesti ootamatult arvestades seda, et põhiteemaks oli olnud Huhuu joomine.
9. astja – puidust anum
lõugas – koldeesine istemüür
sõõrmed - ninaavarused
händ – saba
voonake -
baldahhiin – ehisvari voodi, trooni kohal'
faun – inimesi narriv ja hirmutav metsavaim Vana- Rooma mütoloogias
nümf – noore naisena kujutatud loodusvaim Kreeka-Rooma mütoloogias
„P o p i  ja  Huhuu” on sümboolne lugu mägrakoerast ja ahvist, kes peale peremehe kaotsijäämist jäävad elama üksikusse majja, raa­matute, pärgamendirullide ja mitmesuguste keemiliste katseriistade keskele . Ahv Huhuu hakkab majas etendama peremeest. Mürgeldusel ega märatsemisel pole lõppu, samuti Popi piinamisel, kes kõiki ahvi veidraid toiminguid vaatab kriitiliselt filosoofilise rahuga, kuid oma koeralike harjumuste tõttu täidab ka uue peremehe käske, kuni see laseb maja ühes kõigega õhku.
Tuglas on suutnud selles novellis hästi ja usutavalt käsitleda koera ja ahvi hingeelu , nii et nende tegutsemised ja toimingud on saanud täiesti reaalseteks, kuigi novell on ainuüksi autori kujut­luse vili.
Abitus Popis ja kergatslikus ning õelas Huhuus on nähtud kahe vastandliku inimtüübi sümboolset kujutust, kes Isandata ei oska elada ning värisevad oma tundmatu saatuse ees, oskamata seda juhtida.
Autor on sellesse sümboolsesse novelli rohkesti suutnud paigu­tada ka oma hirmu, mis peamiselt väljendub Popi elamustes ja kujut­lustes. Novell oma ebatavalise ainestiku ja miljööga ning sümboolse sisuga on tähelepanemisväärne.
Kompositsioon on selge ja sirgjooneline, stiil lihtne ja täpne ning puhtakõlaline, laused ja lõiked on kui mõõdetult ühepikkused. Vorm on sisuga saavutanud täieliku kooskõla .
„Toome h e l b e d” on venitatud jutustus väikesest tütarlapsest Leenist ja tema omatunnete ärkamisest. Alul mängib Leeni nukku­dega, siis juhtub tunnistajaks vanema õe ja sulase armastusstseenile. See riisub ta rahu ja paneb väikese südame iseäralikult tuksuma. Oma tärkava armastuse juhib ta kohmakale ning filosoofilisele karja­poisile Vidrikule, kes aga ei oska reageerida tütarlapse õrnusele. Teos tahab olla lapsepsühholoogiline, kuid on siiski küsitav, kas väikese Leeni pähe mahuvad kõik need mõtted, mis autor sinna on pannud . Novelli parimaks osaks on detailsed pildirikkad ja värviküllased loodusekirjeldised.