Holland, referaat (2)

C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium
Referaat

HOLLAND

2008

SISUKORD

Sissejuhatus lk 3
Üldandmed lk 4
Geograafiline asend lk 5
Looduslikud tingimused lk 5
Riigi arengutase lk 6
Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6
Rahvastik lk 6
Rahvastiku soolis /vanuseline koosseis lk 7
Linnastumine lk 7
Energiamajandus lk 7
Põllumajandus lk 8
Metsamajndus- ja tööstus lk 8
Tööstuse areng lk 8
Transport lk 9
Turism lk 10
Lisad lk 10
Fakte Hollandist lk 10
Tuntumad söögid-joogid lk 11
Tuntumad vaatamisväärsused lk 11
Tähtis teada ajaloost lk 12
Hollandi kaart lk 13
Tuulik lk 14
Kokkuvõte lk 15
Kasutatud kirjandus lk 16
SISSEJUHATUS
Valisin oma referaadi teemaks Hollandi, kuna see riik on mind alati huvitanud. Huvipakkuvaid valdkondi on mitmeid, alustades kunstnikega ja lõpetades tulpide ning puukingadega. Seega tunduski hea võimalus saamaks rohkem teada sellest riigist.

ÜLDANDNMED

Pindala: 41 526 km²
Rahvaarv: 16 366 600 (2007)
Pealinn: Amsterdam
Haldusjaotus: Hollandi Kuningriik jaguneb Hollandiks endaks ning Kariibi meres asuvateks asumaadeks Hollandi Antillid (800km², 270 300 elanikku) ja Aruba (193 km², 69 400 elanikku).
Veel jaguneb Holland 12 provintsiks:Drenthe, Flevoland, Friisimaa, Gelderland, Groningen, Limburg , Lõuna-Holland, Overijssel, Põhja-Brabant, Põhja-Holland, Utrecht, Zeeland
Riigikeel : hollandi keel
Rahaühik: euro (EUR), varem kulden
Riigikord : konstitutsiooniline monarhia
Ulatus: läänest itta 573 km, põhjast lõunasse 294 km
Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia
Riigi tähis: NLD
Religioon : katoliiklasi 31%, protestante 21%, muslimeid 4,4%, muid 3,6%

Hollandi lipp

Hollandi lipp on puna-valge-sinine, rõhtsad laiud võrdsed, pikkuse laiuse suhe 3:2. Lipp on kasutusel alates 16. sajandist. 1937 sai see ametlikult Hollandi riigilipuks.
Hollandi vapp
Hollandi vapi keskel asub Nassau valitsejasuguvõsa lõviga kilp. Lõvi hoiab ühes käes Hollandi provintse sümboliseerivat seitsme noolega kimpu, teises käes maa võimsuse tähisena hõbedast mõõka.
GEOGRAAFILINE ASEND
Holland asub Lääne-Euroopas, Euraasia mandril . Idas piirneb Saksamaaga, lõunas Belgiaga, lääne- ja põhjarannikut uhub Põhjameri. Asub ühe kolmandiku ulatuses merepinna kõrgusel või sellest madalamal. Mitmeid piirkondi kaitstakse vee eest tammide abil. Palju maad on juurde võetud mere arvel, viimaseks sellekohaseks näiteks on Flevolandi polder.
LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Pinnamoelt on Holland madalik . 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas.
Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (650-700 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Kõige madalam registreeritud õhutemperatuur on -27,4 kraadi ja kõrgeim 38,6 kraadi.
Palju on jõgesid. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist . Varem pumbati vett tuulikutega, praegu käitavad kuivendusseadmeid elektri- ja diiselmootorid. Tuulikud on aga siiani püsti ilmestades tasast ning üksluist maastikku . Tuulik on kujunenud ka üheks Hollandi sümboliks.
Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Looduslikku taimkatet (sega- ja laialeheline mets) pole peaaegu säilinud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub  läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga ) leidub ainult rahvusparkides.
ARENGUTASE
Hollandi HDI on 0,953. See on suhteliselt kõrge näit. Seda tõestab ka see, et inimarengu indeksi järgi on nad maailmas 9. kohal. Majanduskasv 2007. aastal 2.8%. Inflatsioon 1.2%. Tööpuudus on 2,9%, mis on Euroopa Liidu madalaim. UNICEF on hääletanud Hollandi lasteheaolu poolest esimesele kohale. Kirjaoskamatus on alla 1%.
KUULUMINE MAJANDUS ORGANISATSIOONIDESSE
Holland kuulub Euroopa liitu alates 1957 aasta märtsist. WTO-sse( Maailma Kaubandusorganisatsioon).
RAHVASTIK
Hollandi rahvastik jaguneb järgmiselt:

80.9% Hollandlased

2.4% Indoneeslased

2.4% Saksalsed

2.2% Türklased

2.0% Surinaamlased

1.9% Morokolased

0.8% Aruubalased

6.0% muu
Kokku elab Hollandis praegu umbes 17 miljonit inimest. 89% rahvastikust paikneb linnades. Põhirahvus on hollandlased. Immigrante on 10%.Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis , elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne- Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute , sakslasi ja indoneeslasi.
Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal. 395 inimest ruutkilomeetri kohta. Madalmaad on selle arvuga maailmas 25. kohal. Rahvastiku kogutoodang:24 780 dollarit elaniku kohta, mis on umbes 247 780 krooni.
RAHVASTIKU SOOLIS VANUSELINE KOOSSEIS
Eluea pikkus on Hollandis suhteliselt kõrge. Meestel 77 ja naistel 82 eluaastat . Imikute suremus on 6%.
LINNASTUMINE
Linnastumistase on 89%. Pealinn Amsterdam on suurim linn ja seal elab ka kõige rohkem inimesi, täpsemalt 724 000, kuigi valitsus asub Haagis . Inimeste arvu poolest järgneb Rotterdam 599 000 inimesega ja Haag, kus on 445 000 inimest.
ENERGIAMAJANDUS
Tänu omale looduslikule gaasile, edukale energiapoliitikale ja keskkonnasäästlikule hoiakule on koosgenereerimine Hollandis saavutanud väga kõrge taseme. Valitsuse plaani realiseerumisele, mille kohaselt tuleks aastaks 2000 installeerida 8000 MWe, ehk 40% koguelektrist, koostootmisjaamades, ei paista takistusi olevat. Madalmaades on põhjalikult väljatöötatud energiaturu liberaliseerimise kolmeastmeline plaan. Tuulikutel oli mõnda aega tagasi Hollandi energiamajanduses väga suur roll. Nüüd aga tehnika uuenemisega on tuulikud jäänud vaid Madalmaade sümboliks.
PÕLLUMAJANDUS
Põllumajandus hõivab ainult 4% rahvastikust, mis näitab kõrget mehhaniseeritust.
Põllumajanduse tähtsaim haru on piimakarjandus. Piim läheb enamasti või- ja juustutööstuse tooraineks. Hollandi juust on tuntud üle maailma.Suurel osal põldudest kasvatatakse loomasööta.
Riigi omapäraseim põllundustoodang on lilled. Juba XVIII sajandil toodi Hollandisse tulbisibulaid, millest hakati aretama üha uusi sorte . Nüüdseks on Holland maailma kõige enim lõikelilli eksportiv riik. Sellest tuleneb ka nimetus “Tulpidemaa”.
Tulbipõld
Hollandis kasvatatakse ka aedvilju ning marju (peamiselt maasikad), millega varustatakse tervet Euroopat aastaringselt . Veerand maailma tomatite kogutoodangust tuleb Hollandist.
METSAMAJANDUS- ja TÖÖSTUS
Kuna riik on väga tihedalt asustatud, siis on vähe ruumi metsadele. Madalmaad saavad vaid 8% oma vajaminevast puidust oma riigist. Mets (enamasti mänd) katab umbes 375 000 ha pinnast, mis on 11,1% kogu Hollandi territooriumist. Eraomanduses sellest on 31%, loodus organisatsioonidele 18% ja vaid 14% kuulub valitsusele. 95% vajaminevast puidust imporditakse Venemaalt, Rootsist ja Soomest.
Metsatööstus on aga pidevas arengus ja aastaks 2025 on seatud eesmärgiks suurendada riigisisest tootmist 25%-le.
TÖÖSTUSE ARENG
Läbi aegade on Madalmaade tööstus olnud kõrgel tasemel. Olulisemad tööstusharud on toiduainete- ja joogitööstus, keemiatööstus, nafta ja gaasi töötlemine, elektroonika , masinaehitus, finantsteenused ja õigusinformaatika.
Tööstus on kõrgelt arenenud. Masinaehitusettevõtted toodavad laevu, autosid, lennukeid ja elektroonikaseadmeid. Keemiatööstuse toodanguks on värvid, kütused, ravimid ning tehiskiud.
Põhjamere alt kaevandavad hollandlased gaasi, selle toodangult on Holland maailma viies riik.
Tuntumad Hollandi firmad on Royal Dutch Shell ja Philips. Viimane on on üks maailma suuremaid ja Euroopa suurim elektroonikakompanii. Turuliidrid ollakse värviteleviisorite, elektripardlite, valgustite , mitmesuguse meditsiinilise aparatuuri ja muude elektroonika kaupade osas.
Ekspordi artikkliteks on masinad , toiduained ja kemikaalid .
TRANSPORT
Transpordil ja logistikal on Hollandi majanduses oluline tähtsus. Ajalooliselt on Holland mänginud suurt rolli maailma kaubanduses ja kaupade liikumisel Euroopas ja kogu planeedil. Hollandis asuvad suuremad tegijad õhu-, maismaa-, mere-, jõgede-, posti/kulleritranspordi pakkujate osas.
Hollandit läbivad risti-rästi väga head maanteed. Autokütusena kasutatakse gaasi, kuna see on odavam kui bensiin . Laevatatavad kanalid ühendavad kõigi riiki läbivate jõgede alamjookse. Rotterdamis asub Euroopa suurim meresadam Europort. Amsterdami lähedal on maailmajao üks suurimaid lennujaamu Schiphol.
Raudtee on üks olulisematest ja paikneb 2811 kilomeetril, katab peaaegu terve maalapi, suuremate linnade vahel on võimalik sõita isegi öösiti. On võimalik osta kaart, mis võimaldab terve aasta ühistranspordiga sõitmist ( buss , tramm , troll, metroo ) ja see maksab 3470 eurot ehk umbes 54 132 krooni.
75% hollandlastel on jalgrattad ja 50% neist kasutab neid igapäevaselt. Jalgrattaga liikumine on väga populaarne ning juba autokoolides õpetatakse jalgrattureid austama ja tähelepanema. Samuti on loodud rohkelt parklaid kus rattaid hoida. Riik ise on väga uhke, et inimesed kasutavad jalgrattaid liikumiseks ning loodab seda harjumust ka edaspidi juurutada.
Veeteed on 6183 kilomeetril, millest kasutuses 47%. Kasutatavamad sadamad on Amsterdam, Delfzijl, Den Helder, Dordrecht, Eemshaven, Groningen, Haarlem , IJmuiden, Maastricht, Rotterdam, Terneuzen, Utrecht ja Vlissingen.
Maanteede kogupikkuseks on 34 000 kilomeetrit. Hollandis asub 27 lennujaama, suurim neist on Schiphol, mis asub Amsterdami lähedal.

TURISM

Riigi tuludes on puhkemajandus tähtsal kohal, sest igal aastal külastab Hollandit 4 miljonit turisti. Madalmaid kutsuvad külastama tuulikud, juust ning tulbid . Kevadeti toimuvad lillemessid, mis on eriti populaarsed floristide seas.
Eriti armastatud on turistide seas pealinn. Amsterdami armastatakse mitmel põhjusel - olgu siis selleks punaste laternate kvartalite keelatud nauding , täissuitsetatud coffeeshop'ide ebareaalsena näiv menüü, ohtlikult kaleidoskoopilisse maailma viivad maagilised seened või midagi hoopis teistlaadset - kohvikukultuur, Euroopa suurim muuseumide valik, boheemlaslik õhkkond, imelised kanalid, ajaloo- või kunstihuvi.
Kindlasti pole enam kellelegi üllatus, et on olemas riik kus narkootikumid on legaalsed. Mitte küll kõik, vaid nõrgema toimelisemad aga ka see on üks “atraktsioonidest”, miks Hollandisse reisitakse.
Nii kummaline, kui see ka tundub, legaliseeris Hollandi valitsus lahjad narkootikumid ( kanepitooted ja nn maagilised seened) kange kraamiga võitlemiseks. Lähtutakse kahest printsiibist: esiteks kuuluvad rangelt eri kategooriasse kerged ja kanged narkootikumid ning teiseks pole lahja kraami tarbimine mitte kriminaalne probleem, vaid oht ühiskonna tervisele.
LISAD
Fakte Hollandist:
*Amsterdam on Hollandi pealinn. Seal on rohkem sildu kui ei üheski teises linnas kogu maailmas.
Neid on seal ühtekokku 550 tükki. Need on ehitatud linna paljudele kanalitele.
*Vincent van Goghi peetakse nüüd üheks tuntumaks Hollandi maalikunstnikuks . Oma eluajal aga suutis ta maha müüa vaid ühe oma maali.
Vincent van Goghi maal “ Karje”, mis on tekitanud palju tagasisidet.
*Hollandis on 4 miljonit lüpsilehma, kes annavad aastas 10 miljardit liitrit piima.
*Edami ja Gouda juustusordid on maailmas ühed tuntumad. Juustud kannavad Hollandi linnade nime, kus neid esimest korda valmistati.
*Tulbid on Hollandi rahvuslilled . Hollandlased kasvatavad tuhandeid erinevaid
tulbisorte ja müüvad neid kõikjale kogu maailmas.
*Kolmpen tähendab hollandi keeles puukinga. Tänapäeval kannavad neid peamiselt aednikud, kalurid ja põllumehed.
*Kaunis sini-valge mustriga keraamika on Delfti keraamika. See sai nime Hollandi linna
Delfti järgi, kus seda mitmesaja aasta eest esmakordselt valmistati.
*Hollandlased on kuuluvad maailmas pikemate rahvaste sekka. Meeste kesmine pikkus on 1,85m ja naiste 1,68m.
*Hollandil on olemas ka moto : "Ik zal handhaven" , eesti keeles tähendab see umbes midagi taolist: “Ma olen jääv” või “Ma säilin igavesti”.
* Rahvuslilleks harilik saialill ja rahvuslind Luitsnokk-iibis.
Tuntumad söögid-joogid:
Heeringa-või kalasalat (vischsalade)
Kalaraguu köögiviljadega (vischragout)
Rasvas keedetud rosinapallid (oliekok)
Kohv piima ja munakollasega (koffie)
Õlu ( Heineken, Grolsch, Witbier, Bockbier, Amstel)

Tuntumad vaatamisväärsused

Keukenhof on Hollandi kõige lillerikkam park. Igal aastal on võimalik nautida kahe kuu jooksul miljonite tulpide, nartsisside, hüantsintide ja teiste sibullillede ilu.

Rietveld Schröderi maja on aastatel 1923-1924 Utrechtis ehitatud modernistliku arhitektuuri tippteos, autoriks Hollandi arhitekt Gerrit Rietveld (1888-1964)

De Hoge Veluwe on Hollandi suuri rahvuspark,kus asub ka Kröller-Mülleri muuseum park on 5500 hektarit suur ja seal on loodud imeline metsade kooslus . Suhteliselt lagedad metsad ja nõmmed pakuvad vaheldust muidu väga tihedalt asustatud maale.

Schokland ja selle ümbrus on mäletsusmärk hollandlaste võitlusele pealetungiva merega. Seal piirkonnas elasid juba eelajaloolised inimesed, kunagi oli see olnud poolsaar kui 15. sajandiks sai sellest saar.
Amsterdami kaitseliini lasi sõjaministeerium ehitada aastail 1880-1920. tegu on vee kasutamisel põhineva kaitserajatiste süsteemiga. Ringikujulise kaitseliini pikkus on 135km, koosneb kahest alast, mis on võimalik vaenlase kallaletungi korral üle ujutada.
Rijksmuseum on Hollandi suurim kunstimuuseum . 1800-1808 eksisteeris Haagis ning siis viidi üle Amsterdami. Muuseumis on kõige täielikum Madalmaade kunstikogu ja ka vanemat Euroopa kunsti.
Loomaaed Artis asutati 1.mai 1838 aastal Amsterdamis . 14 hektaril on esindatud umbes 700 loomaliiki: roomajad, kalad , linnud , putukad, imetajad jm. Seal asub ka botaanikaaed , kus leidub suur hulk taimi.
Zaanse Schansi vabaõhumuuseum Amsterdami lähedal Zaani jõe ääres on tavaline tuulikute 17.sajandi küla. Seal on võimalik näha puukingade vallmistamist, tinavalajate ja muude käsitöömeistrite tööd, samuti juustutootmist, kellade valmistamist jne.Umbes 800 tuulikust on korras vaid mõned.
Puukingad
Giethoorni küla nimetatakse tihti Hollandi aiaks või Põhjamaade Veneetsiaks, sest seal on samuti tänavate asemel kanalid ja liikumiseks tuleb kasutada paati, mida sealkandis nimetatakse punters’iks.

Tähtis teada ajaloost

1581 26. juuli kuulutavad seitse kalvinistliku provintsi ennast Hispaaniast sõltumatuks ja loovad Ühendatud Provintside Vabariigi.
1806 5. juuni luuakse Prantsusmaale alluv Hollandi kuningriik; 1810 Prantsusmaa annekteerib kuningriigi ja see taastatakse 21. november 1813 (formaalselt vastavalt Viini kongressi otsusele 16. märts 1815).
HOLLANDI KAART
Hollandi riigi kaardilt, on näha lähemad naabrid ning provintsid.
TUULIK
Kunagi olid tuulikud väga olulised ehitised ja osa igapäevaelust, kuid nüüd on nad vähem tähtsad. Pildil on üks vanem, selliseid tänapäeval enam arvatavasti pole palju.
Vanasti kasutati neid vilja jahvatamiseks ja veel paljudeks muudeks asjadeks kus andis tuule energiat ära kasutada. Töötavaid tuulikuid on Hollandis praegu üle 1000 ja pikamad perspektiivis soovitakse seda arvu suurendada, sest loodussõbralikus ja keskonnasäästlikus on muutunud olulisemaks.
KOKKUVÕTE
Juba enne referaadi koostamist ma teadsin , et Holland on põnev maa. Pärast selle informatsiooni kogumist tundub see riik aga veelgi huvitavam. Sain teada palju uusi ning huvitavaid fakte. Näiteks, et hollandlased nimetavad oma maad Netõtderlandiks ning see tähendab madalat maad. Ligi kolmandik riigist asub ju merepinnast madalamal. Samuti ei teadnud ma, et Holland on nii öelda Euroopa “värav” Läände. Umbes nagu Eesti on “värav” Põhja-Euroopasse.
Materjali jäi kohati vajaka, on teemasid kus tundsin, et informatsiooni sai ülesse märgitud vähe ning seda pole ka eriti kusagilt võtta.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/Holland
http://en.wikipedia.org/wiki/Netherlands
http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/Netherlands-FORESTRY.html
http://www.efi.int/portal/virtual_library/publications/proceedings/17/
http://www.etc.ee/index.php?page=24&action=article&article_id=2091
http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3561/rpp_turism_356101
http://www.eeri.ee/opet/femopet/infolehed/il7.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_the_Netherlands
http://www.infoplease.com/ipa/A0107824.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Schiphol_Airport
http://www.old-picture.com/europe/pictures/Windmill-Holland.jpg
“Ümber Euroopa” ( kirjastus “Tänapäev” 2004) lk 81-98
16