Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

A.H.Tammsaare "Tõde ja Õigus" vastused küsimustele (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe?
  • Milles näeb Andres lahendust võitluses soomaastikuga?
Tõde ja õigus
  • H. Tammsaare
    Võitlus maaga
    1. Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis.
    Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi . Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba , kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid , millede sisemus – turvaskeskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Loomajäljed pehmes mudas. Tee kõrval, teisel pool kraavi , vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa.
  • Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe? Missugused olid tema kaugemad ja lähemad kavatsused Vargamäe suhtes?
    Andres tahtis hooned korda reha, aiad ära parandada ning õue puid istutada . Põldudele kraavid kaevata, et neid kuivendada ja et sood hakkaksid loomi kandma ning head metsa kasvatama. Heameelega tahaks Andres endale aga kogu Vargamäed.
    Andres ostis Vargamäe, kuna ta mõtles järeltulevale põlvele, oma lastele, kellele pidi tööd jätkuma ka peale Andrese surma.
  • Andrese võitlus maaga:
  • aasta- Kündmisel ei saanud noore märaga hakkama ning see tegi saha puruks kivide otsa, siis hakkas ta kivisid koristama põllult, aga kivi hädale lisandus varsti uus veehäda. Külvamisel ei pidanud mära vastu ta jalad veritsesid ja kõrvad vajusid longu. Veel oli kevadel sõnnikuvedu ning Andres kaevas ka jupi kraavi , mida tahtis teisel aastal jätkata. Nelipühadeks said kõik viljad maha. Siis hakkas heinatöö. Siis leidis Andres, et heinamaad on hukka lastud ja tuleb mättad ning juurikaid kiskuma hakata. Peale heinategu algas kartuli ja viljavõtt. Talvel vedas Andres reega oksi ja hagu ning hööveldas ja kopsis kruupingil puust tarbeasju.
  • Kevadel hakkas Andres tegema aeda nii maja kui põldude ümber. Andres kaevas ka kraavi edasi, tuli sõnnikut vedada ja kesa üles künda. Suvel hakkas jälle heinategu ja rukkilõikus ning kraavi kaevamine.
  • Kevadel hakkas kündmine, sõnnikuvedu, kambrite ehitus, külvamine. Suvel jätkus kambrite ehitamine. Algas heinategu. Sügiseks olid uued kambrid valmis. Toimus kivide koristamine põllult ning Andres istutas viljapuud maha.
  • Andres kaevas kraavi edasi ja toimus rehepeks
  • kevadel tundis Andres, et sellisest talust ta on unistanud, viljapuud õitsesid ja krõõt ootas neljandat last, kes oli lõpuks poeg, aga krõõt suri. Andres tegi veel viimased külvid.
    Kokkuvõte tööst ligi 10 aastase rähklemise nimel.
    Töö on kasvanud, kuigi ligi kümne aastane rähklemine jõudu pole kasvatanud, vaid kahandanud. On kasvanud suude hulk nii toas (7 last ), kui ka laudas, nõudes aina pea- ja kõhuvarju. Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta uusi niite , muidu pole varsti enam toas ega laudas midagi suhu pista. Alguses tegi Andres tööd nagu mingi eesmärgiga, aga nüüd nagu harjumust või paratamatust. Kasvab põllu- ja heinasaak, peab loomi juurde muretsema, aga muretsed neid juurde, siis tekib varsti vajadus suurema saagi järele. Andresele tundub nagu oleks ta nõiaringis. Andres mõistab ligi kümne aastase rähklemise järel, et ta ei suuda kõike teha, mida Vargamäe temalt nõuab. Ta ei usu, et seda noor Andreski suudaks, aga ühte tahab ta siiski tõeks teha, et sood saaks loomakandvaks, tänini pole ta sedagi suutnud teha. Siiski Andres usub oma jõudu ja tulevikku, sest elatakse ju suurel majandusliku tõusu ajajärgul.
    Paarikümne aasta möödudes.
    Andresele ei valmistanud enam midagi eriti rõõmu. Aastate jooksul olid tal tekkinud põldudele pikad kiviaiad ja kivivaremed, aga põld on ikka kive täis. Kraavide kaevamine oli juba peaaegu seisku jäänud, või kui seda tehti jäi mõni vana puhastamata. Heinamaid oli ta paljude aastate jooksul aina laastanud ja silunud, aga ikka võitles ta veel võseriku ja mätastega. Andrese ehitatud kambrid on ligi paarikümne aastaga sootuks pimedaks ja väikseks jäänud. Kohavõlgki oli tasumata
    Kokkuvõte maa vastupanujõust tema harijale. Leidke poeetilisi kujundeid, millega A. H. Tammsaare seda vastupanujõudu iseloomustab.
    • Niipea kui puutud käega maamulda, avanevad arvamata võimalused, ainult tööd, tööd, tööd, muidu ei sünni midagi.
    • Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa.
    • Võitled nagu mõne sajapäise mao vastu ja sured enne, kui jõuad raiuda kõik pead.
    • Rukis on väljamäel nõnda, et võis öelda: konn istub kaenlaaukudeni sees.
    • Aga noor oli tuline ja räpakas, eriti kivide vahel, mis seisid paiguti nagu hall hundikari varitsedes, et saha rauapuu otsa kinni hakkaks .
    • Tema on loonud selle hämarlise öö ja mustendava soo ning raba, mis raamib jõge taevamüürina…

    Milles näeb Andres lahendust võitluses soomaastikuga? Miks ei asu ta oma unistust teostama ?
    Andres arvab , et kui jõgi risust puhastada hakkaks jõgi kiiremini voolama ja probleem oleks lahendatud ning maad saaks kuivaks, et sinna metsa istutada ja heina- ning põllumaid harida. Andres on kindel, et kui kõik ümberkaudsed naabrid kihelkondadest ja valdadest tuleks oma poegade ja sulastega ning hakkaks mõlemat kallast pidi minema saaks selle probleemi lahendatud. Aga Andres teab, et mehed ei tuleks välja, enam mitte, sest kõik on vanaks jäänud ja lapsed kodust minema läinud. Andres isegi ei läheks, sest üksi ei jõua seda tehtud ja poeg Andres läheb sügisel kroonu . Võib – olla kolmkümmend aastat tagasi oleks ta seda teinud, aga enam mitte. Tema sureb ja ei näekski oma töö tulemusi.
    Leidke kõik tegurid, mis mõjusid ebasoodsalt Andrese unistuste realiseerimisele.
    • Jõe aeglane vool
    • Soo maastik
    • Liiga kangesti soovis poega
    • Kivine maa
    • Soov olla parem Pearust, pidev võistlemine
    • Naabritega oli halb koostöö
    • Võttis liiga palju tööd kohe käsile
    • Krõõda surm

  • A H Tammsaare-Tõde ja Õigus-vastused küsimustele #1 A H Tammsaare-Tõde ja Õigus-vastused küsimustele #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-08-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 764 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor poisike123 Õppematerjali autor
    A.H.Tammsaare ``Tõde ja Õigus`` vastused küsimustele

    Sarnased õppematerjalid

    Tõde ja õigus I
    3
    doc

    "Tõde ja õigus I"

    Heinamaid oli ta paljude aastate jooksul aina laastanud ja silunud, aga ikka võitles ta veel võseriku ja mätastega. Andrese ehitatud kambrid on ligi paarikümne aastaga sootuks pimedaks ja väikseks jäänud. Kohavõlgki oli tasumata 7.Tehke kokkuvõte maa vastupanujõust tema harijale. Andres mõistis, et võitlus maaga kestab igavesti ja annab heal tulemusel vaid viigi. 8.Leidke poeetilisi kujundeid, millega A. H Tammsaare seda vastupanujõudu iseloomustab. Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa. Rukis on väljamäel nõnda, et võis öelda: konn istub kaenlaaukudeni sees. 9.Milles näeb Andres lahendus võitluses soomaastikuga? Andres arvab, et kui jõgi risust puhastada hakkaks jõgi kiiremini voolama ja probleem oleks lahendatud ning maad saaks kuivaks, et sinna metsa istutada ja heina- ning põllumaid harida.

    Kirjandus
    Tõde ja Õigus-I osa- Põhjalik-
    11
    doc

    Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

    Tõde ja Õigus „ I Anton Hansen Tammsaare Võitlus maaga 1.Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba

    Kirjandus
    Tõde ja õigus
    3
    doc

    Tõde ja õigus

    Siim Kommel AL-3 TÕDE JA ÕIGUS A.H.Tammsaare Mägedel põllud ja hooned,mägede ümber ,nende vahel aina soo tükati raba,kaetud kidura võserikuga.Krunti oli Vargamäel küll,üle poolesaja tiinu.Suurem osa sellest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega.Aruheinamaad oli kodumail väike lapike. Andres ostis Vargamäe,et ta esimesel parajal võimalusel ära müüa ning saadud raha kodumail kasulikult tarvitada.Vargamäe Eesperet ostes polnudki Andres tema tõelist väärtust

    Õigusteadus
    Tõde ja Õigus 1 - Võitlus maaga
    5
    doc

    Tõde ja Õigus 1 - Võitlus maaga

    ,,Tõde ja õigus" 1. A.H. Tammsaare Võitlus maaga Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Näide:"See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgetega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval." 19. sajandi teisel poolel iseloomustab Eestit üldine moderniseerimine, staatilise

    Kirjandus
    Tõde ja Õigus I osa
    4
    doc

    Tõde ja Õigus I osa

    ,,Tõde ja õigus I" Alar Viherpuu E-32 A.H.Tammsaare Võitlus maaga Vargamäel olid mäed ja sood, ning madalad hooned. Mägedel olid põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Tee koduni oli neid üldiselt soine ja pehme, kraavid olid ummistunud, ning vesi ei pääsenud õieti jooksma. Vargamäe põllulapid olid söötijäänud, hooned oli osaliselt lagunenud, ning need vajasid remonti. Vargamäe krunt oli suuremosa, kas rohusoo või samblaraba männijässidega

    Kirjandus
    Tõde ja õigus ülevaates
    3
    doc

    Tõde ja õigus ülevaates

    kirjaniku eluloost aasta kestvus tegelased I 1872. vanemate tulek 1926 19.saj. Andres, Vargamäe Võitlus Vargamäele. viimane Pearu, maaga ehk Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus. Indrek, Tartu, jumalaga Hugo Treffneri / Maurus, Mauruse ehk inimene gümnaasiumi. 5 aastat. Ramilda, kool ja jumal. õpetajad,

    Kirjandus
    Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
    22
    docx

    Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

    pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli - Sündmuse tagajärjeks oli Vargamäe naabrite esimene kohtuskäimine, kus Andres nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja tedrepoegade maha murdmise eest - Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast, Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma - Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu

    Kirjandus
    Anton Hansen Tammsaare-Tõde ja õigus-kokkuvõte ptk kaupa
    10
    doc

    Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

    Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi. Mõlemad olid juhtunust sokis. Peale toibumist jooksis poiss kohe Andresele juhtunust rääkima. Koos tuldigi sündmuspaigale, kuid koera enam polnud. Pearu oli laiba oma maale vedanud ning valetas nüüd, et koer oli tema maa peal tedre poegi püüdnud ning tallegi kallale läinud. Juhtunu tõttu käisid naabrid ka esimest korda kohut. Paraku ei õnnestunud tõde austaval Andresel võita. Järgimse kohtuskäigu põhjuseks oli Pearu loomade pääsemine Andrese maale, kus nad ädalat sõid. Pearu alustas taas tammiga naabri kiusamist. Kui kohtunik loomade tekitatud kahju tuli vaatama, oli Mart jõudnud just tammi ära lõhkuda. Seega jäi Pearu jälle võidumeheks. Andres pani Madise taas uut kraavi kaevama. XVI Jussil ja Mril sündis poeg. Mari muretses, et pojal samasugused jalad ei olek nagu Jussil. Krõõdal sündis kolmas tütar

    Kirjandus




    Kommentaarid (1)

    carots profiilipilt
    carots: ok
    14:56 21-10-2008



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun